) § 61 lg 3 kohaselt võib kohus huvitaud isiku nõudel elatise suurust muuta vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutmisel. Hageja on esitanud elatise suurendamise nõude, kuna laste kasvades on nende kulutused ülalpidamiseks kasvanud. Vastavalt
lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
§-i 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni.
lg 6 alusel võib kohus elatise suurust vähendada alla
Hageja soovib, et elatist suurendataks ühele lapsele kuni 1 000 kroonini, seega mõlemale lapsele kokku 2 000 krooni kuus alates 09. veebruarist 2006, kuna lähtuvalt kostja majanduslikust olukorrast ei ole võimalik tal suuremat summat maksta. Kostja on nõus hageja poolt nõutud summat, s.o. 2 000 krooni kuus mõlemale lapsele kokku, maksma alates kohtuistungi päevast alates. Hageja soovib elatise väljamõistmist alates kohtuistungi toimumise ajast, arvestades seda, et kostja on siiski last materiaalselt toetanud. Kostja on kohtuistungil omaks võtnud hageja poolt nõutud elatise määra. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 kirjeldava osa võib jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Antud seaduse paragrahvi põhimõttest tulenevalt kostja õigeksvõtul ei pea otsuse põhjendavas osa märkima kostja poolt tunnistatud asjaolusid ning kohus loeb, et elatise summa suuruse üle poolte vahel lahkarvamusi ei eksisteeri, seega ei ole põhjendatud ka antud asjaolu kohta käivate tõendite uurimine. TsMS § 439 kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvesse võttes poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi, leiab, et on põhjendatud, et muuta Kohtla-Järve Linnakohtu 13.08.1999.a otsusega välja mõistetud elatise suurust. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi. MENETLUSKULUD TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi on esitatud 12.05.2005.a. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 48 lg 6 maksete suurendamise hagis määratakse hagihind, mille võrra maksete suurendamist nõutakse, kuid mitte rohkem kui aasta eest. Hageja taotleb elatise suurendamist 2 000-400 = 1 600 krooni võrra. Seega hagihind 1 600 x 12 = 19 200 krooni. Riigilõivu (RLS) § 16 lg 1 p 1 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Seega vastavalt TsMS § 162 lg 1 kuulub riigilõiv 1 400 krooni väljamõistmisele kostjalt. Kohtunik :/allkiri/ Ärakiri õige:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.