← Eesti

3-05-280/2

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-175/05 Otsuse kuupäev 29. juuni 2005 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi OÜ Erwes Timber kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse

§ 46

lg 2) ja nendes peab olema ära toodud haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (

§ 46lg 3 p 5).

Vaidlustatav otsus ei ole põhjendatud, selles puudub selle andmise faktiline alus, samuti on ebapiisavalt toodud õiguslik alus. Lõuna Maksukeskus viitab

§ 107

lg-le 1, mille järgi maksuhalduril on õigus peatada käesoleva seaduse §-s 106 nimetatud tagastusnõude täitmine juhul, kui maksukohustuslase tegevuses on tuvastatud käesoleva seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuseid ning seoses rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust või väärteomenetlust. Samuti viitatakse sama paragrahvi lõikele 2 mille järgi tagastusnõude täitmine peatatakse kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses, kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni. Tagastusnõude täitmise peatamise kohta tehakse kirjalik motiveeritud otsus. OÜ Erwes Timber käibemaksu tagastusnõue põhineb 2004.a. detsembris ASC Kinnisvara OÜ-lt kinnistute ostmisel tasutud käibemaksust. Nimetatud kinnistud ostis OÜ Erwes Timber kogusumma 18 440 450.- krooni eest, mille puhul tasutud käibemaksu summa oli 2 812 950.krooni. Kinnistute eest tasuti sularahas, millest 14 300 000- krooni andis laenuks juhatuse liige Jaak Napritson. Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lõuna Talitus on alustanud kriminaalasja nr.0576000001 menetlust KarS § 394 lg.2 p.3 tunnustel, et kontrollida, kas Jaak Napritsoni poolt OÜ-dele Erwes Timber, Diaston ja Riidaja Puit sularahas antud laenude puhul ei ole tegemist rahapesuga. Vaidlustatud otsuses viidatakse nimetatud kriminaalasjale, kui seoses maksuõigusrikkumisega alustatud kriminaalmenetlusele. Maksu-ja Tolliameti otsusest võib nii aru saada, et kriminaalmenetlus on algatatud Jaak Napritsoni rahade legaalse päritolu suhtes, aga mitte seoses OÜ Erwes Timber maksuõigusrikkumisega.

§ 107

lg-s l räägitakse aga

või maksuseaduste rikkumise tunnustest, mille kohta on algatatud kriminaalmenetlus või väärteomenetlus. Ühelegi

ega KMS paragrahvi rikkumisele vaidlustatavas otsuses viidatud ei ole. Üldiselt on küll viidatud KMS-le, kuid ka seda on tehtud asjatundmatult ja ühtegi rikkumist või sätet, mida on rikutud välja toodud ei ole. OÜ Erwes Timber ei ole käibemaksuseadust rikkunud. Raha päritolu võib küll olla üheks rikkumise tuvastamise kriteeriumiks tulumaksuseaduse järgi maksustatava tulumaksu osas, aga mitte KMS järgi maksustatava käibemaksu puhul. OÜ Erwes Timber puhul on olemas käive, kuna kaup- kinnistud on võõrandatud (omandi üleminekut tõendab kanne kinnistusraamatus). Samal päeval tehti kaup ostjale kättesaadavaks (valduse üleminek) ja samuti tasuti selle eest samal päeval sularahas. Seda tõendavad müügilepingud, sularaha-arved nr.12001, nr 12002, nr 12003, nr 12004 ja kassa väljamineku orderid nr.142, nr 141, nr 143 ja nr

  1. Nagu nähtub ka müügilepingutest, on rahad üle antud notari juuresolekul tehingu sõlmimisel, seega võib tasumist kinnitada ka notar. Ükski seadus ei keela tasuda kauba eest sularahas ja kui keelaks, oleks see Põhiseaduse vastane. Ka käibemaksusumma on arvutatud KMS § 29 järgides, mille lõige l järgi maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktis 1, 5 või 6 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. Sama paragrahvi lõige 3 p. l järgi on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Ka on olemas KMS § 31 lg. l järgi sisendkäibemaksu mahaarvamise 2 aluseks olev KMS § 37 nõuetele vastav arve. Lõuna Maksukeskus väidab, et kinnistute hind on Valgamaa põllumaa kinnistute müügihindadega võrreldes mitukümmend korda ülehinnatud. See on üldsõnaline jutt, maksuametniku subjektiivne arvamus ja selle juurde ei ole toodud mingit põhjendust. Iga kauba hind on siiski ostja ja müüja vahel kokku lepitud hind. Kust võtab Lõuna Maksukeskus, et OÜ Erwes Timber kavatseb neid maid kasutada just nimelt põllumaana aga näiteks mitte muu tulundusmaana. Maad asub Valga linna piiri ääres, kuid linna piiridest väljas, milles kaebaja näeb maa ühte olulist väärtust, kuna arvestades erinevate Euroopa Liidu toetuste andmist erinevatele projektidele, on alus arvata, et suuri toetusi ettevõtlusele on praegu ja tulevikus võimalik saada just projektidele, mida teostatakse maadel väljaspool linna. Samas aga linna vahetu lähedus annab väärtuse nii tööjõu kui ka võimalike muude eelistuste näol. Samuti on kinnistu vahetus läheduses Läti Vabariigi ja Eesti Vabariigi riigipiir. Seoses sellega on kinnistul võimalik arendada ka projekte, mis on sõltuvad Läti lähedusest. Samuti on kinnistu vahetus läheduses OÜ Diastonile ( kuulub OÜ Erwes Timber omanikule) kuuluv endise nimega LEKTO kompleks, mille arendamisel võib osutuda väga tähtsaks see, kas vahetus läheduses on veel vaba kinnisvara arendamiseks sobivat maad, mida oleks võimalik kaasata võimalikku arendusprotsessi. Samuti on kinnistu vahetus läheduses veel teisi OÜ Erwes Timber omanikule kuuluvatele äriühingutele juba kuuluvaid maid. Kõnealuste maade hinna võrdlemine suvalise põllumaa hinnaga ei ole asjakohane. Seega otsustab ainult OÜ Erwes Timber, kas ta nõustub ostma kinnistut müüja poolt küsitud hinna eest. OÜ Erwes Timber on käitunud KMS sätteid järgides. Vastavalt KMS § 12 lg l kauba maksustatava väärtuse moodustavad kauba või teenuse müügihind ning muud summad, mis tuleb kauba ostjal, teenuse saajal või kolmandal isikul seoses kauba soetamise või teenuse saamisega maksta kauba müüjale või teenuse osutajale. Käibemaksu tasub antud juhul riigieelarvesse müüja, võttes arvesse oma käibemaksu arvestust. Kui OÜ-le Erwes Timber ei tagastata antud juhul käibemaksu, oleks KMS tähendusest ja käibemaksu kui lisandunud vääruse maksu olemusest lähtudes tegemist topeltmaksustamisega.
  2. veebruaril
  3. a. pikendas Lõuna Maksukeskus oma otsusega enammakstud käibemaksusumma tagastamist kuni
  4. märtsini
  5. a. Käesoleva otsuse maksusumma tagastamise peatamise kohta tegi maksuhaldur alles
  6. märtsil 2005.a., seega kuus päeva hiljem, kui oli tagastamise tähtpäev. Vaidlustatava otsuse puhul on tegu ebaseaduslikult antud haldusaktiga, milline otseselt rikub kaebuse esitaja seaduslikku õigust saada tagasi enammakstud käibemaksu. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse vastuväited Vastustaja oli seisukohal, et vaidlustatud otsus on seaduslik, piisavalt motiveeritud ja põhjendatud nii faktiliselt kui õiguslikult ning palus jätta kaebuse rahuldamata. OÜ Erwes Timber käibemaksu tagastusnõue põhines
  7. a detsembris ASC Kinnisvara OÜ-lt kinnistute ostmisel väidetavalt tasutud käibemaksust. Nimetatud episoodide alusel OÜ Erwes Timber poolt sisendkäibemaksu tagastamise taotluse esitamise kohta koostas MTA Lõuna maksukeskus
  8. märtsil 2005 teatise nr 12-8/6148 MTA uurimisosakonnale. Nimetatud teates märgitakse: "Kontrollide raames tuvastatud asjaolude põhjal (tehingu osapoolte ebaselged ütlused, ebatäpsused ja vastuolud esitatud dokumentides, kinnistute turuhinnast oluliselt 3 kõrgem soetushind, müüja poolne käibe mittedeklareerimine ja kinnistute käibemaksuga võõrandamisest mitteteavitamine, samade tehingute põhjal alustatud kriminaalasi KarS § 394 lg 2 p 3 kuriteo tunnustel) on maksuhalduril tekkinud põhjendatud ning täiendavat kontrollimist vajavad kahtlused, et tehingud ASC Kinnisvara OÜ ja Diaston ning Erwes Timber OÜ-de vahel on näilised ja kantud soovist ostjatele tekitada näiliselt korrektne alus enammakstud käibemaksu tagastusnõueteks. On selge, et käesolevates tehingutes KarS § 394 lg 2 p 3 (sätestab vastutuse rahapesu eest) vastava süüteo tuvastamise korral omab see otsest puutumust ja võib olla tõendiks ka KarS § 386 lg l (sätestab vastutuse maksude väärarvutuse eest) järgi kvalifitseeritava süüteo tuvastamisel." Seega näitas maksuhaldur oma teatises, millised maksuseaduse rikkumise tunnused on ilmnenud OÜ Erwes Timber tegevuses.
  9. märtsil 2005 võttis MTA Uurimisosakonna Lõuna talitus maksuhalduri poolt edastatud materjalid oma menetlusse, mille kohta on Uurimisosakonna vaneminspektor Andrei Šveikin andnud allkirja teatisele. Samuti kinnitab MTA Lõuna maksukeskuse poolt kaaskirjaga nr 128/6148 edastatud materjalide liitmist kriminaalasja nr 05760000001 juurde maksuhalduri palvel MTA Uurimisosakonna poolt
  10. aprillil 2005 väljastatud teatis nr 11.2-1.2/226-
  11. Seega seisuga
  12. märts 2005 olid OÜ Erwes Timberi tegevuses tema tagastusnõude taotluse aluseks olnud tehingute episoodides alustatud kriminaalmenetlust, kuna asi oli liidetud kriminaalasja nr 05760000001 juurde menetlemiseks. Kuigi kriminaalasjas on menetlust alustatud KarS § 394 lg 2 p 3 tunnustel, ei välista see asjaolu, et süüdistus esitatakse lisaks ka maksualase kuriteo toimepanemise kohta. Ka Lõuna Ringkonnaprokuratuur on oma
  13. veebruari 2005 kirjas nr LÕRP-10/05/91 Uurimisosakonna Lõuna talitusele märkinud, et kriminaalasjas nr 05760000001 on algatatud KarS § 394 lg 2 p 3 tunnustel, kuna rahapesu eelkuriteoks võib olla maksualane kuritegu. Vaidlustatud otsuse seaduspärasuse hindamisel ei laiene kohtu kontrollikohustus sellele, kas kriminaalasi on algatatud seaduspäraselt. Maksuhalduri poolt

§ 107

lg l kohaldamise õiguspärasuse hindamisel on oluline kontrollida 1) kas maksuhaldur on tuvastanud maksukohustuslase tegevuses maksukorralduse seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnused; 2) kas seoses nimetatud rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust või väärteomenetlust. Käesoleval juhul on MTA Lõuna maksukeskus oma teatises tuvastanud OÜ Erwes Timber tegevuses maksuseaduse (käibemaksuseaduse) rikkumise tunnused (tõendiks MTA Lõuna maksukeskuse 18.03.2005 kiri nr 12-8/6148) ning asjas on alustanud kriminaalmenetlust (tõendiks MTA Uurimisosakonna Lõuna talituse 18.04.2005 kiri nr 11.2-1.2/226-4 ning vaneminspektor A. Šveikini 18.03.2005 omakäeline kinnitus Lõuna maksukeskuse teatisel). Seega on maksuhaldur maksusumma tagastamise peatanud õigesti, selleks oli olemas nii faktiline kui õiguslik (

§ 107lg l, lg 2) alus.

Lõuna maksukeskus oli seisukohal, et maksuhaldur ei ole käibemaksu tagastamise peatamisel rikkunud menetlustähtaegu. Kohtu otsus ja põhjendused Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse

  1. märtsi
  2. a. otsusega nr 12-4/463 peatati OÜ Erwes Timber poolt
  3. jaanuaril
  4. a. esitatud käibemaksu tagastusnõude summas 2 650 000 4 krooni täitmine, kuni kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni. Kaebuse esitaja taotles selle otsuse tühistamist põhjusel, et otsus on põhjendamata, puudub selle andmise faktiline alus ning otsuse õiguslik põhjendus ei ole piisav. Vaidlustatud otsus on tehtud maksukorralduse seaduse (

) § 107 lõigete 1 ja 2 alusel.

§ 107lg 1 ja 2 sätestavad:

(1)Riiklike maksude maksuhalduril on õigus peatada käesoleva seaduse §-s 106 nimetatud tagastusnõude täitmine juhul, kui maksukohustuslase tegevuses on tuvastatud käesoleva seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuseid ning seoses rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust või väärteomenetlust.
(2)Tagastusnõude täitmine peatatakse kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses, kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni. Tagastusnõude täitmise peatamise kohta tehakse kirjalik motiveeritud otsus. Käibemaksu tagastusnõude peatamist on Riigikohtu halduskolleegium käsitlenud oma
  1. a. otsustes haldusasjades nr 3-3-1-18-03, 3-3-1-19-03, 3-3-1-36-03 ja 3-3-1-39-
  2. Kuigi nimetatud otsustes on antud seisukoht kuni
  3. juulini
  4. a. kehtinud maksukorralduse seaduse § 10 lg 4 tõlgendamise ja kohaldamise kohta, tuleb halduskohtu arvates eelviidatud kohtulahendites toodud põhimõttelistest seisukohtadest juhinduda ka kehtiva maksukorralduse seaduse § 107 lg 1 tõlgendamisel ja kohaldamisel.

§ 107

lg 1 kohaldamiseks on vajalik, et maksukohustuslase tegevuses on tuvastatud maksukorralduse seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnused ning seoses nende rikkumistega on alustatud kriminaalmenetlust.

  1. aprilli
  2. a. kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-18-03, millele viitas asja kohtulikul arutamisel ka kaebuse esitaja, on Riigikohtu halduskolleegium juhtinud tähelepanu järgnevatele olulistele põhimõtetele: 1) Enammakstud maksusumma tagastamise peatamiseks peab maksuametil olema selliseid andmeid, mis viitavad kuriteo tunnustele tagastamistaotluse esitanud maksukohustuslase tegevuses. Seejuures peab kuriteokahtlus seisnema alusetu tagastamistaotluse esitamises kasu saamise eesmärgil. Silmas tuleb pidada, et maksudeklaratsioonis esitatud tagastamistaotlus on seotud konkreetse maksu ja maksustamisperioodiga. 2) Maksuhalduri õigus peatada enammakstud maksusumma tagastamine eeldab sellise maksuõiguserikkumise tunnuste tuvastamist, millest järelduks, et enammakstud maksusumma tagastamise taotlus on ebaõige. Seega ei tulene maksuhalduri õigus peatada enammakstud maksusumma tagastamine ükskõik millise maksuõiguserikkumise tunnuste tuvastamisest. Maksuhaldur peab näitama, et sellel maksuõiguserikkumisel, mille tunnused tuvastati, on seos tagastamisele kuuluva maksusummaga. 3) Maksuhalduri õigus peatada enammakstud maksusumma tagastamine ei ole maksuhalduri kohustus, vaid üksnes õigus teostada otsustusdiskretsiooni. Diskretsioonivolitus ei tähenda täielikku otsustamisvabadust, kuna diskretsiooni teostamisel on õiguslikud piirid.

§ 10

lg 4 (kehtivas seaduses § 107 lg 1) kohaldamisel tuleb juhinduda selle sätte ja kogu seaduse eesmärgist ja mõttest. Maksukorralduse seaduse § 10 lg 4 (kehtivas seaduses § 107 lg 1) eesmärk ja mõte on anda 5 maksuhaldurile võimalus tagada maksumaksja maksukohustuse täitmine juhul, kui on piisav alus kahtluseks, et maksukohustus jääb muidu täitmata. 4) Tagastusnõude peatamisel riivatakse eeskätt enammakstud maksusumma tagastamist taotleva isiku omandiõigust. Enammakstud maksusumma tagastamise peatamine on sarnane maksukohustuslase pangakonto arestimisega. Viimati nimetatud abinõu võib maksuhaldur kohaldada aga üksnes maksukohustuslase maksuvõla puhul. Sellest teeb kolleegium järelduse, et enammakstud maksusumma tagastamise peatamine pelgalt ebamäärase kahtluse alusel oleks omandiõiguse kui põhiõiguse rikkumine. MTA Lõuna maksukeskuse

  1. märtsi
  2. a. otsusest nr 12-4/463 nähtub, et OÜ Erwes Timber taotles
  3. a. detsembris ASC Kinnisvara OÜ-lt kinnistute ostmisel tasutud käibemaksu tagastamist. Erwes Timber OÜ omandas kinnistud maksumusega 18 440 450 krooni, mille puhul tasutud käibemaksu summa oli 2 812 950 krooni. Kontrolli käigus tuvastati, et kinnistud olid omandatud tavapärasest suurema hinnaga ja tasutud sularahas. Väljamakse aluseks on OÜ Erwes Timber 17.12.2004 kassa väljamineku orderid nr 141 ja nr 142, 20.12.2004 kassa väljamineku orderid nr 143 ja nr
  4. Erwes Timber OÜ juhatuse liige Jaak Napritson andis laenulepingu alusel
  5. 2004 Erwes Timber OÜ-le sularahas laenu 14 300 000 krooni, mis kajastub ka OÜ kassakoondis (tl 8-9). Veel märgitakse otsuses, et Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lõuna Talitus on alustanud kriminaalasja nr.0576000001 menetlust KarS § 394 lg 2 p 3 tunnustel (rahapesualane süütegurahapesu) seoses sellega, et Jaak Napritsoni andis 16.12.2004 OÜ-dele Erwes Timber, Diaston ja Riidaja Puit, mille juhatuse liige ta ise oli) sularahas laenu. Saadud raha eest ostsid äriühingud ajavahemikul
  6. -
  7. a. ASC Kinnisvara OÜ-lt hoonestamata kinnistuid. ... Kuna tagastusnõue on tekkinud selliste tehingute tulemusena, mille sooritamisel kasutatud raha päritolu on ebaselge ning arvestades ostetud kinnistute tehinguhindasid, mis on oluliselt kõrgemad turuhinnast, on maksuhalduril Erwes Timber OÜ tagastusnõude õigsuse kontrollimiseks sooritatud seniste kontrollitoimingute tulemusena tekkinud põhjendatud kahtlus, et Erwes Timber OÜ Jaak Napritsoni isikus (juhatuse liige) on detsembrikuu käibedeklaratsioonis kajastanud alusetult sisendkäibemaksu (tehing kinnistuga) ja selle alusel deklareerinud suuremat tagastamisele kuuluvat käibemaksu, kui see oleks olnud vastavalt käibemaksuseadusele, millega on toime pannud KarS § 386 lg 1 sätestatud (maksualane süütegu- maksude väärarvutus) kuriteo. Eelnevast lähtudes koostas MTA Lõuna maksukeskus
  8. märtsil 2005 Maksu-ja Tolliameti Uurimisosakonna Lõuna talitusele taotluse nr 12-8/6148 materjalide kriminaalasja juurde võtmiseks (tl 59-61). Selles märgitakse: "Kontrollide raames tuvastatud asjaolude põhjal (tehingu osapoolte ebaselged ütlused, ebatäpsused ja vastuolud esitatud dokumentides, kinnistute turuhinnast oluliselt kõrgem soetushind, müüja poolne käibe mittedeklareerimine ja kinnistute käibemaksuga võõrandamisest mitteteavitamine, samade tehingute põhjal alustatud kriminaalasi KarS § 394 lg 2 p 3 kuriteo tunnustel) on maksuhalduril tekkinud põhjendatud ning täiendavat kontrollimist vajavad kahtlused, et tehingud ASC Kinnisvara OÜ ja Diaston ning Erwes Timber OÜ-de vahel on näilised ja kantud soovist ostjatele tekitada näiliselt korrektne alus enammakstud käibemaksu tagastusnõueteks. On selge, et käesolevates tehingutes KarS § 394 lg 2 p 3 (sätestab vastutuse rahapesu eest) vastava süüteo tuvastamise korral omab see otsest puutumust ja võib olla tõendiks ka KarS § 386 lg l (sätestab vastutuse maksude väärarvutuse eest) järgi kvalifitseeritava süüteo tuvastamisel."
  9. märtsil
  10. a. võttis MTA Uurimisosakonna Lõuna talitus maksuhalduri poolt edastatud materjalid oma menetlusse, mille kohta on Uurimisosakonna vaneminspektor Andrei Šveikin 6 andnud allkirja teatisele ( tl 61). Samuti kinnitab MTA Lõuna maksukeskuse poolt kaaskirjaga nr 12-8/6148 edastatud materjalide liitmist kriminaalasja nr 05760000001 juurde maksuhalduri palvel MTA Uurimisosakonna poolt
  11. aprillil 2005 väljastatud teatis nr 11.2-1.2/226-4 (tl 56). Vastustaja oli seisukohal, et

§ 107

lg 1 ja 2 kohaldamiseks andis käesoleval juhul aluse see, et Lõuna maksukeskus oma teatises (uurimiskeskusele esitatud materjalide liitmise taotluses) tuvastanud OÜ Erwes Timber tegevuses maksuseaduse (käibemaksuseaduse) rikkumise tunnused (tõendiks MTA Lõuna maksukeskuse 18.03.2005 kiri nr 12-8/6148) ning asjas on alustanud kriminaalmenetlust (tõendiks MTA Uurimisosakonna Lõuna talituse 18.04.2005 kiri nr 11.21.2/226-4 ning vaneminspektor A. Šveikini 18.03.2005 omakäeline kinnitus Lõuna maksukeskuse teatisel). Kuigi kriminaalasjas nr 05760000001 on menetlust alustatud KarS § 394 lg 2 p 3 tunnustel, ei välista see asjaolu, et süüdistus esitatakse lisaks ka maksualase kuriteo toimepanemise kohta. Vaidlustatud otsuse seaduspärasuse hindamisel ei laiene kohtu kontrollikohustus sellele, kas kriminaalasi on algatatud seaduspäraselt. Kohus nõustub sellega, et halduskohtu kontrollikohustus ei laiene sellele, kas kriminaalasi nr 05760000001 on algatatud seaduspäraselt. MTA Lõuna maksukeskuse 24. märtsi 2005. a. otsuse õiguspärasuse hindamisel ei oma see ka tähtsust. Enammakstud maksusumma peatamiseks peab maksuhalduril olema selliseid andmeid, mis viitavad kuriteo tunnustele maksukohustuslase tegevuses. Tagastusnõude peatamine eeldab sellise maksuõigusrikkumise tunnuste tuvastamist, millest järelduks, et enammakstud maksusumma tagastamise taotlus on ebaõige. Enammakstud maksusumma tagastamise peatamine on taotleja põhiõigusi intensiivselt riivav abinõu, seetõttu on selle abinõu rakendamine pelgalt kahtluse alusel omandiõiguse kui põhiõiguse rikkumine. Antud asjas ei ole vastustaja

§ 107

lg 1 kohaldamisel lähtunud mitte andmetest maksusumma tagastamist taotlenud maksukohustuslase sellise tegevuse kohta, kus ebaõige tagastamistaotluse esitamise abil nõutakse alusetult käibemaksu tagastamist, vaid kahtlustest, et OÜ Erwes Timber juhatuse liige võib olla toime pannud maksupettuse. See kahtlus põhineb asjaolul, et - Diaston OÜ ja Erwes Timber OÜ on sisendkäibemaksu alusena kajastanud tehinguid kinnistutega, mis ei ole käibemaksuga maksustatava käibe objektiks. Kinnistute müüja peab eelnevalt teatama, kui soovib kinnistut müüa käibemaksuga. ASC Kinnisvara OÜ seda teinud ei ole, samuti ei ole ta deklareerinud kinnistute käivet ega tasunud arvetel kajastatud käibemaksu. - Kinnistute soetamine tavapärasest oluliselt kõrgema hinnaga ja tasumisena sularahas ei ole käsitletavad tavapäraste ja majanduslikult veenvalt põhjendatud äritehingutena ja võib tähendada, et ostuhinda on turuhinnast kõrgemana näidatud üksnes suurema sisendkäibemaksu näitamise eesmärgil. - Ebaselge on tehingutes liikunud sularaha päritolu ja seaduslikkus. Notari juures toimunud tehingutes sularahas tasumise fakt ei muuda selgeks raha päritolu ning erinevates tehingutes tegelikult eksisteerinud raha hulka. Õige on kaebuse esitaja väide, et antud juhul ei ole MTA Lõuna maksukeskus tuvastanud maksusumma tagastamise peatamise aluseks olevat faktilist koosseisu. Samuti ei ole ta põhjendanud, miks enammakstud maksusumma tagastamise peatamine on vajalik. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses ega kohtumenetluses esitanud selliseid andmeid, millest nähtuks, et kaebaja on ebaõige tagastamistaotluse esitamise abil nõudnud alusetult käibemaksu tagastamist. Maksusumma tagastamise peatamiseks ei piisa ebamäärasest kahtlusest, et tagastamise taotlus tuleneb taotleja õiguserikkumisest. Kriminaalasi, millele vastustaja viitab on algatatud mitte seoses OÜ Erwes Timber tegevuses 7 tuvastatud maksukorralduse seaduse või maksuseaduste rikkumisega, vaid KarS § 394 lg 2 p 3 (rahapesu suures ulatuses) tunnustel, et uurida osaühingute Diaston ja Erwes Timber juhatuse liikme poolt osaühingutele laenatud raha päritolu. Maksuhaldur ei ole vaidlustatud otsuses viidanud ühelegi maksukorralduse seaduse või käibemaksuseaduse sättele, mida võiks väidetavalt rikkunud olla. See, et maksuhalduril on kahtlus, et tehingud ASC Kinnisvara OÜ ja osaühingute Diaston ja Erwes Timber vahel võivad olla näilised ja kantud soovist tekitada näiliselt korrektne alus enammakstud käibemaksu tagastusnõueteks ei anna kohtu arvates alust

§ 107lg 1 kohaldamiseks.

Samuti ei anna

§ 107

lg 1 kohaldamiseks alust ka maksuhalduri kahtlus, et OÜ Erwes Timber juhatuse liige Jaak Napritson võib olla toime pannud KarS § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo. Asjaolust, et osaühingu Erwes Timber lepingupartneri ASC Kinnisvara OÜ tegevus pole olnud õiguspärane, ei tulene iseenesest, et kaebaja on alusetult nõudnud enammakstud maksusumma tagastamist. Sellist järeldust kinnitab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

  1. märtsi
  2. a otsus asjas nr 3-4-1-1-02 (RT III 2002, 8, 74). Viidatud otsuse punktis 16 on Riigikohus asunud järgmisele seisukohale: "Käibemaksupettusega saab olla tegemist siis, kui müüja väljastab ostjale arve, kuid müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile tasumata. Selles olukorras tekib riigil nõudeõigus müüja vastu. Ostjal ei ole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu, ning üldjuhul pole see tal ka võimalik. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust." OÜ Erwes Timber on esitanud MATA Lõuna maksukeskusele dokumendid, mis tõendavad tehingu toimumist ( kinnistu ostmist) ja raha tasumist OÜ-le ASC Kinnisvara. Kohus tühistab Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse
  3. märtsi
  4. a. otsuse nr 12-4/463

§ 107lg 1 ebaõige kohaldamise tõttu.

Kohus peab vajalikuks märkida, et Riigikohus on

  1. aprilli
  2. a. otsuses haldusasjas nr 3-3-118-03 (p 15) öelnud ka järgnevat: ... Enammakstud maksusumma tagastamise peatamine on taotleja põhiõigust intensiivselt riivav abinõu, mille kohaldamiseks peab maksuamet hoolikalt kaaluma nii peatamise kui ka peatamata jätmise tagajärgi. Silmas tuleb seejuures pidada, et enammakstud maksusumma tagastamine ei takista kriminaalmenetlust ega välista maksuameti hilisemaid nõudeid. Tagastamine ei tähenda, et maksuamet on tunnistanud maksukohustuslase taotluse õiguspäraseks ega või selle taotluse aluseid enam edaspidi kontrollida. Oluline on seegi, et kehtiva... Mai Saunanen kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.