KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 08. märts 2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-19484 Tsiviilasi L. E. avaldus Y. A. pankroti väljakuulutamis

§ 423lg 1 p 8, et kuna Y.

A.le ei ole võimalik pankrotiavaldust kätte toimetada, tuleb pankrotimenetlus jätta tema suhtes algatamata. Määruskaebus ja selle põhjendused 3. L. E. palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi esimese astme kohtule protsessidokumentide kättetoimetamise korraldamiseks ning Y. A. pankrotimenetluse algatamise uueks otsustamiseks. Võlgnikule dokumentide kättetoimetamise võimatus ja võlgniku elu- või viibimiskoha mitteteadmine ei ole pankrotiseaduse kohaselt aluseks pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Arusaamatuks jääb, miks ei kasutanud kohus

§-s 317 sätestatud võimalust toimetada pankrotiavaldus koos lisadega võlgnikule avalikult kätte. Kohtul on olemas Põhja Politseiprefektuuri Põhjaja Kesklinna Politseiosakonna kinnitused, et neil puudub informatsioon võlgniku reaalse elu- või viibimiskoha kohta.

§ 317

sätestatud eelduste täitmise korral saaks dokumendid lugeda võlgnikule kättetoimetatuks 20 päeva möödumisel arvates 3 lõikes 4 kirjeldatud väljavõtte teistkordset ilmumist väljaandes Ametlikud Teadaanded. 4.

§ 423ebaõigele tõlgendamisele antud asjas viitab Pankr

S § 3 lg 3, mille kohaselt on pankrotiasja menetlev kohus kohustatud võtma omal algatusel tarvitusele abinõud, et selgitada välja pankrotimenetluse seisukohast tähtsust omavad asjaolud ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise.

§ 423

alusel nõutav teave peab olema selline, mida on võlausaldajal võimalik iseseisvalt ja temale seadusega antud volituste piires koguda. Käesolevas tsiviilasjas on kohus võlgniku elu- või viibimiskoha tuvastamiseks saatnud päringud kõigisse ametitesse, kus vajalikku teavet võiks saada.

1. Kohtu viide PankrS § 15 lg 2 p-le 7 on arusaamatu, sest kohus ei märkinud, mis on see muu seaduses esinev asjaolu, mis antud hetkel on aluseks võlgniku pankrotimenetluse mittealgatamiseks. Selleks aluseks ei saa olla võlgnikule pankrotiavalduse kättetoimetamise võimatus ja võlgniku asu- või viibimiskoha mitteteadmine. PankrS § 10 lg 2 p 5 sätestab võlausaldaja poolt pankrotiavalduse ühe maksejõuetuse põhjusena asjaolu, et võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil. Seega sätestab pankrotiseadus otseselt võimaluse algatada võlgniku pankrotimenetlus antud juhul, st olukorras, kus võlgnik varjab ennast eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest kõrvale. Viidatud norm näitab otseselt, et kohus on võlgniku pankrotimenetluse mittealgatamisel rikkunud pankrotiseadust. Kohustuste täitmisest tahtlikku kõrvalehoidumist tõendab Piirivalve teatis, mille kohaselt sisenes võlgnik viimati Eestisse 13.10.
2. Pankrotimenetluse algatamise otsustamist ei saa võrrelda tagaseljaotsusega, sest sisulist otsust ei tehta. Pankrotimenetluse algatamine on antud olukorras oluline tuvastamaks, kas võlgnik on alaliselt maksejõuetu või mitte. Võlgniku maksejõuetust saab tuvastada ajutine pankrotihaldur, kellele annab vastavasisulised volitused pankrotiseadus. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi rikkumise tõttu ning asi tuleb saata

§ 667lg 2 alusel uueks lahendamiseks esimese astme kohtule.

1. Pankrotimenetluse algatamata jätmise alused on sätestatud PankrS § 15 lg 2 p-des 1-
2. Kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui: 1) võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust; 2) nõue on pandiga täielikult tagatud; 3) pankrotiavalduse võlausaldaja aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 200 000 krooni, osa-, täis- või usaldusühingu puhul 40 000 krooni ja teiste juriidiliste isikute või füüsilise isiku puhul 10 000 krooni; 4) võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud; 5) võlausaldaja on jätnud tasumata PankrS §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne pankrotimenetluse algatamist; 6) võlgnik või kolmas isik on enne pankrotimenetluse algatamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks; 7) esinevad muud seaduses sätestatud alused.
3. Maakohus jättis pankrotimenetluse algatamata põhjendusega, et vaatamata kohtu poolt tarvitusele võetud abinõudele ei ole võimalik võlgnikule pankrotiavaldust kätte toimetada. Kohus viitas õigusliku alusena PankrS § 15 lg 2 p-le 7 ja

§ 423lg 1 4 p-le 8.

Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus seadust vääralt.

§ 423

lg 1 p 8 sätestab kohtu õiguse jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaks kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.

§ 423lg 1 p 8 ei ole tõlgendatav muu seaduses sätestatud alusena Pankr

S § 15 lg 2 p 7 mõttes, mis võimaldaks jätta pankrotimenetluse algatamata, nagu maakohus ekslikult leidis. Võlgnikule pankrotiavalduse kättetoimetamise võimatus ei ole pankrotiseaduse järgi aluseks pankrotimenetluse algatamata jätmisele. Ande Tänav kohtunik