3-06-260/3

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-260 Haldusasi I.K. kaebus Tallinna Linnavalitsuse 28.12.2005 korralduse nr 2608-k tühistamiseks. Menetlustoiming Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus Resolutsioon Edasikaebamise kord Jätta rahuldamata kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ja lõpetada haldusasja menetlus. Tühistada Tallinna Halduskohtu (Tallinna Kohtumaja) 20.02.06.a. kohtumäärus nr 3-06-260 osas, millega kohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ja kohaldas õiguskaitset peatades Tallinna Linnavalitsuse 28.12.05.a. korralduse nr 2608-k kehtivuse (määruse p 4). Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallina Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul. Asjaolud: Kaebuse esitaja I.K. esitas 03.02.2006 halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 28.12.2005 korralduse nr 2608-k tühistamiseks. Tallinna Halduskohus jättis oma 06.02.2006 määrusega kaebuse käiguta ja palus kaebajal esitada tähtaja ennistamise taotlus, kuna kaebus oli esitatud tähtaega rikkudes. 16.02.2006 esitas kaebaja kohtule tähtaja ennistamise taotluse. Oma taotluses kaebuse esitaja märgib, et kaebuse esitamine viibis põhjusel, et 1.-
3. veebruaril tundis kaebuse esitaja ennast halvasti seoses kõrgvererõhutõvega ning ta ei saanud kaebust õigeaegselt kohtusse toimetada. Kaebuse esitaja palus kaebuse postitada, lootes, et kiri jõuab samal päeval kohtusse. Kaebuse esitajal on aastaid kõrgvererõhutõbi ning see takistas tal õueminekut. Kaebuse esitaja ei käinud sellel ajal arsti juures, vaid tarvitas kodus tavapäraseid ravimeid. Kaebuse oli aidanud koostada jurist. Oma seisukohad esitasid vastustajana Tallinna Linnavalitsuse esindaja R.K. ja kolmanda isiku AS X esindaja I.L.. Vastustaja seisukoht: Vastustaja palub juhindudes HKMS § 12 lg-st 3 jätta tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ning lõpetada menetlus määrusega. Taotluse rahuldamiseks peaks kaebaja nimetama objektiivseid asjaolusid, mis takistasid õigeaegselt kohtusse kaebust esitamast. Kaebuse esitajal on krooniline haigus, mistõttu oma elukorralduses peab ta arvestama, et tal on sagedasti terviseprobleeme. Samas ei ole võimalik teistel ümber korraldada kehtivat asjaajamist ja õiguskorda ning vastustaja leiab, et I.K. oleks pidanud korraldama temale vajaliku asjaajamise viisil, mis taganuks tähtaegade järgimise. Tema esitatud andmed kinnitavad, et teda nõustas jurist, seega oli ta kaebetähtajast teadlik. Samas ei ole olnud liikumine põhimõtteliselt võimatu. Kui isik ise ei saa teostada toiminguid, siis tuleb kasutada vältimatult teiste abi. Kaebaja ei märgi, et ta jäi teiste abita või et ta oleks võtnud õigeaegselt tarvitusele meetmed, mis kinnitaksid, et ta palus kõrvalist abi, et toimetada kaebus kohtusse. I.K. on teadlik teda vaevavast tõvest ning selle esinemine ei tulnud talle üllatusena. Ta ei võtnud kasutusele piisavaid meetmeid, mis taganuks toimingu tähtaegse sooritamise. Arusaamatuks jääb väide, et kaebus postitati õigeaegselt, kuid kohtuni jõudis see hilinenult. Kaebaja ei nimeta objektiivseid takistusi. Antud juhul ei ole I.K. teinud subjektiivsetel põhjustel endast kõikvõimalikku, et kaebus jõuaks kohtusse tähtaegselt. AS X esindaja I.L. seisukoht: A.L. leiab, et kaebus on esitatud kohtusse pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist. 16.02.2006 esitas kaebaja kohtule tähtaja ennistamise taotluse, milles märkis tähtaja möödalaskmise põhjuseks tervislikud põhjused. Kolmas isik on seisukohal, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. Kui kohus hindab tähtaja möödalaskmise põhjusi, siis on ta seotud kaebaja poolt esitatud taotlustes toodud põhjustega. Kaebaja tähtaja ennistamise taotlusest ei ole võimalik välja lugeda mingit konkreetset põhjust, mis oleks saanud takistada kaebuse esitamist tähtaja jooksul. Kaebaja tugineb sellele, et põeb kõrgvererõhutõbi, mille tõttu tundis ennast halvasti ning mis takistas õueminekut. Kohus peab hindama kaebaja poolt taotluses märgitud põhjusi. Taotlusest ei nähtu mingit konkreetset põhjust, mis takistanuks kaebuse esitamist kaebetähtajal, sh viimasel päeval ehk 02.02.06.a. Kaebaja tugineb põhjusele, et ta põeb kõrgvererõhutõbe ja ta väidetavalt tundis end halvasti ja see takistas õueminekut. Tegelikkuses ei saanud takistada kaebaja poolt põetav kõrgvererõhutõbi kaebuse esitamist tähtaegselt. 1) kaebus esitati 02.02.2006, s.o. kaebetähtaja viimasel päeval postiasutusele. Järelikult on kaebajal võimalik liikuda, õue minna ja kirja postiasutusele üle anda. Kaebaja ise oma käitumisega on ümber lükanud väited, et ei saanud
4. veebruaril 2006 kaebust toimetada halduskohtusse. Kaebuse postiasutusse toimetamisega näitas kaebaja, et tal oleks olnud võimalik kaebus toimetada samal päeval ka kohtusse. 2) haigusel ei olnud mingit seost kaebetähtaja rikkumisega. Kaebaja ei arvestanud seda, et 01.01.2006 peab tähtaja järgimiseks olema vastav kaebus jõudnud juba tähtaja viimasel päeval kohtusse. Kehtiva regulatsiooniga oleks pidanud kaebuse esitaja kursis olema. Tähtaja ennistamise taotluses võtab kaebaja omaks, et tal oli võimalik kasutada juristi abi. Sellest võib järeldada, et kaebaja pidi teadma, millal peab ta halduskaebuse kohtusse toimetama. Esitatud kaebus annab tunnistust sellest, et kaebajat on nõustanud jurist, kes on kursis halduskohtumenetluse õigusega. Kolmas isik on nõus, et kaebetähtaja ennistamine võib olla põhjendatud kaebaja kogenematusega. 2 Antud juhul ei saa aga kaebaja kogenematusele tugineda, sest kaebaja on ise tunnistanud, et kaebuse koostamisel nõustas teda jurist. 3) kaebetähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel tuleks hinnata ka seda, kui tähtis on kaebaja rahuldamisest saadav hüve kaebaja jaoks. Sellised hüved võivad olla esmase elulise tähtsusega ja mitte esmase elulise tähtsusega. Seega tuleb hinnata seda, millised tagajärjed võivad kaebaja jaoks saabuda, siis kui tema kaebust halduskohus ei menetle. Antud kaebus on selgelt mitte esmase elulise tähtsusega ning seetõttu pidi kaebaja ise olema hoolsam ja arvestama, et tema huvid ja ettepanekud ei ole kaalukamad, kui kolmanda isiku huvid. Lühike kaebetähtaeg on sätestatud õiguskindluse huvides. See tähendab, et kui kaebus ei saabu 30 päeva jooksul halduskohtusse, siis võib isik, keda antud haldusakt rahuldab ja kes usaldab haldusakti, olla kindel, et see kehtib ning vaidlustamine ei ole enam võimalik. Kaebajapoolne hooletus kaebuse esitamisel ei saa üles kaaluda kolmanda isiku ja muude vaidlustatud haldusakti kehtivusse uskuvate isikute ootust ja kindlustunnet, et see haldusakt jääb kehtima. Kolmas isik märgib, et selline kindlustunne tekib kolmandatel isikutel kohe, kui on möödunud 30 päevane kaebetähtaeg. Kolmas isik palub juhindudes HKMS § 12 lg-st 3 jätta kaebaja tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ning lõpetada määrusega menetlus. Kohtu seisukoht: Kohus uurinud esitatud seisukohti ja toimikusse esitatud materjale leiab, et I.K.u taotlus kaebuse tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. 1.Kohus nõustub vastustaja R.K. Ja A.L. seisukohtadega, et tähtaja ennistamisel saavad arvesse tulla mõjuvate põhjustena üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja mööda lasknud protsessiosaline. Kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust. Kohus ei pea analüüsima tähtaja ennistamist otsustades asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud.
5. Riigikohtu määruses 3-3-1-59-00 19.01.01.a. märgitakse, et mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Mõjuva põhjusega võib aga olla tegemist juhul, mil protsessitoimingu õigeaegne sooritamine on küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise. Üldjuhul võib takistada tervislik seisund isikul teostamast vajalikke toiminguid, mistõttu haigus võib olla objektiivseks põhjuseks, et isik ei saa pöörduda kohtusse tähtaegselt. I.K. väitis kaebuses, et ta sai kaevatavast haldusaktist teada 03.01.2006.a. ajalehest „Postimees“ . Kaebus tuli kohtule esitada HKMS § 9 lg 1 kohaselt 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Kaebetähtaeg hakkas kulgema 04.01.2006 ja lõppes 02.02.2006.a. I.K. andis kaebuse üle postiasutusele 02.02.2006.a. ja kaebus jõudis kohtusse 03.02.2006.a., ehk päevase hilinemisega. I.K. esitas tähtaja ennistamise taotluse, milles märgib, et ta oli palunud tuttaval juristil koostada kaebuse ja soovis ise esitada kaebuse kohtule. Edasi märgib kaebaja, et ta hilines kaebuse esitamisega kohtusse põhjusel, et ta põeb kroonilist haigust ja et 1.-
6. veebruaril tundis kaebuse esitaja ennast halvasti seoses 3 kõrgvererõhutõvega ning ei saanud sellel põhjusel kaebust õigeaegselt kohtusse toimetada. Arsti juurde ta ei pöördunud, seega ei ole kohtul võimalik koguda tõendeid, mis kinnitaksid, et arst on kontrollinud kaebaja tervislikku seisundit. I.K. ei ole kohtule esitanud arstlikku kinnitust, et isik põeb konkreetset kroonilist haigust. Usaldades kaebaja väidet, et ta on krooniliselt haige ja tal esineb kõrgvererõhu tõbi, tuleb kohtul nõustuda teiste protsessiosaliste seisukohaga, et kroonilise haigusega ei saa vabandada või põhistada seaduses sätestatud tähtaja ületamist. Kaebaja seletust uurides saab väita, et tegemist ei olnud äkilise ja elule ning tervisele ohtliku seisundi tekkimisega kaebetähtaja viimasel päeval. Kohus möönab, et kroonilisel haigel võib tekkida haiguse ägenemine, mil ta tunneb end halvasti. Antud juhul ei ole kaebaja arsti poole pöördunud, vaid ta tarvitas tavapäraseid ravimeid. Seega ei ole kaebaja esitanud andmeid, et haiguslik seisund oli sedavõrd raske, et kaebaja vajanuks arstiabi ehk tuleb järeldada, et kaebaja ise ei pidanud oma seisundit sedavõrd tervist ohustavaks, et ta vajanuks arstiabi. Haiguse võimalik ägenemine tõi kaasa tavapärase käitumise ja ravimeetodid. Kaebaja soovis ise viia kaebuse kohtusse ehk sisuliselt hindas oma seisundi ja ravis end viisil, mis tagas tavapärase elutegevuse korraldamise. Objektiivselt ei ole haiguslikku seisundit või selle ägenemist määral, mis oleks olnud tervisele eluohtlik, tõendatud. Samas on tõenäoline, et krooniliselt haige isik ei pea pöörduma alati arsti poole, kui tema tervislik seisund halveneb ja ta oskab ise määrata lubatud toimingud ja selle tegemise tempo, et mitte ohustada tervist. Kroonilise haiguse puhul on isikul ka perioode, mil ta teostab eluliselt vajalikke toiminguid, kuigi need on ebamugavad. I.K. ei väida, et ta sai kaebuse esitamiseks abi hilinemisega, vaid märgib, et kaebuse koostas juristi abiga ja ta oli teadlik, et kaebus peab tähtaegselt jõudma kohtusse. Seega ei ole kaebust esitatud hilinemisega põhjusel, et I.K. ei olnud teadlik protsessitoimingu tegemise tähtajast. Kaebaja ei märgi, kes lõppeks toimetas kaebuse postiasutusse. Vaatamata märgitule nähtub kaebusest, et postiasutusse oli kaebus toimetatud lootuses, et see jõuab samal päeval postiga kohtusse. Ilmselgelt ei ole sellisel arusaamal, et postiga peaks kaebus jõudma samal päeval kohtusse, alust. Postiasutus ei toimeta posti edasi nii, et see peaks jõudma samal päeval kohtusse, v.a. kui kasutatakse kullerteenust. Kaebaja ei kasutanud kullerteenust. Kui kaebaja haiguslik seisund tekkis 01.02.06.a. ja kaebuse postitamise viimane tähtaeg oli 02.02.2006.a., siis sai kaebaja siiski vaatamata haigusele teostada toimingud, mis olid suunatud kaebuse esitamisele. Subjektiivsetel põhjustel otsustas ta valesti, et postiga jõuab kaebus samal päeval kohtusse. Samas oli kaebajal reaalselt aega jõuda otsustuseni, kuidas on otstarbekam talitada, et kaebus edastada kohtule tähtaegselt. Kaebaja ei märgi, et tal ei olnud võimalik saada abi kas pereliikmetelt, juristilt või muult isikult, et toimetada kaebus kohtusse. Kaebus oli toimetatud postiasutusse, mis tähendab, et selle sai toimetada ka vahetult kohtusse. Kohus järeldab kaebaja toodud taotluse asjaoludest, et haiguslik seisund tekitas talle ebamugavusi, kuid ei olnud takistuseks, et esitada kaebus kohtusse ettenähtud tähtajal, kui ta oli otsustanud jätta kaebuse esitamise vahetult tähtaja viimasele päevale. Riigikohtu halduskolleegiumi
7. jaanuari
8. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-59-00 leiti, et tähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused peab ära näitama protsessiosaline. Kohus ei pea analüüsima tähtaja ennistamise asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud. Kohus on kaebaja toodud asjaolud ära hinnanud ja muid hilinemise põhjusi taotlusest ei nähtu. Riigikohtu halduskolleegiumi
9. aprilli
10. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-32-03 leiti, et mida nõrgemad on protsessiosalise oletatavad võimed tuua välja olulised asjaolud ja esitada vastavad tõendid, seda aktiivsemalt peab halduskohus ise asja otsustamiseks tõendeid koguma. Kohtu aktiivsus peab sõltuma protsessiosalise oletatavast võimest välja tuua 4 olulised asjaolud ja esitada vastavaid tõendeid. Kohus leiab, et kaebajal on olnud kasutada juristi abi, seega ei olnud välistatud vajaliku abi saamine oluliste asjaolude väljatoomiseks. Samas on kohus märkinud, et tõendeid asjas ei ole võimalik täiendavalt koguda, kuna kaebaja arsti juurde ei pöördunud ehk teisisõnu ei ole kohtul võimalik küsida arstilt/spetsialistilt arvamust, kas kaebuse esitaja tervislik seisund oli 02.02.2006.a. sedavõrd ohtlik, et ta ei saanud toimingut teostada. Kohus on selgitanud, miks ta järeldab, et kaebaja oli väidetavalt tervise halvenemise perioodil suuteline tegutsema ja tegutses. Kohus, nagu ka teised protsessiosalised, ei näe asjaolusid, mis oleksid kaebajal nimetamata ja võiksid põhistada tähtaja möödalaskmise. Kohus nõustub protsessiosaliste seisukohtadega. Sellel juhtumil ei olnud haigus põhjuseks, et protsessitähtaeg ületati. Muud põhjused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puuduvad. A.L. viitab õiguskindluse põhimõtte kohaldamise ja arvestamise vajadusele. Tulenevalt Riigikohtu HK lahendist 3-3-1-57-02 01.10.02 tuleb arvestada kaebetähtaja eesmärki. Kuigi järgnev seisukoht on välja öeldud teises kohtuasjas, toob kohus siinkohal ära riigikohtu seisukoha: „Kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust. Kogenematu inimese huvi saada õiguskaitset vaatamata vabandatavale eksimusele tuleb tähtaja ennistamise otsustamisel asetada kaalukausile koos enampakkumise võitjaks tunnistatud isiku huviga, et tema suhtes kord tehtud otsus jääks kehtima, samuti avaliku huviga, et maa erastamine viidaks läbi kiiresti. Kolmas isik ei tohi kanda ülemääraseid kahjulikke tagajärgi seoses kaebuse esitaja kogenematusega. Kui asutus ei ole kaebajat valeinformatsiooniga eksitanud, ei tohi kogenematule isikule tähtaja ennistamine kahjustada ka liigselt avalikku huvi. Kolmanda isiku huvi ja avalik huvi haldusakti kehtimajäämise suhtes on seda kaalukamad, mida enam on tähtaega ületatud. Teisisõnu, mida enam on tähtaega ületatud, seda kaalukam peab olema ületamise põhjus“. Antud juhul on kaebaja ületanud kaebuse esitamise tähtaega minimaalselt. Vaatamata sellele peab vastustaja ja kolmas isik oluliseks, et kohus võtaks seisukoha õiguskindluse küsimuses. Kolmas isik leiab, et lühike kaebetähtaeg on sätestatud õiguskindluse huvides. See tähendab, et kui kaebus ei saabu 30 päeva jooksul halduskohtusse, siis võib isik, keda antud haldusakt rahuldab ja kes usaldab haldusakti, olla kindel, et see kehtib ning vaidlustamine ei ole enam võimalik. Kaebajapoolne hooletus kaebuse esitamisel ei saa üles kaaluda kolmanda isiku ja muude vaidlustatud haldusakti kehtivusse uskuvate isikute ootust ja kindlustunnet, et see haldusakt jääb kehtima. Kolmas isik märgib, et selline kindlustunne tekkis kolmandal isikul kohe, kui on möödunud 30 päevane kaebetähtaeg. Kohus märgib ülaltoodut arvestades, et antud juhul hilinemist ei põhjustanud kaebaja teadmatus kaebetähtajas ja ka haldusorgan ei ole kaebajat eksitanud, mis oleks põhjustanud kaebaja teadmise, et tal on veel kohtusse pöördumiseks aega. Kohus nõustub ka seisukohaga, et kindlusetunne haldusakti adressaatidele seadusest tulenevalt tekib koheselt, kui kaebuse esitamise tähtaeg on ületatud sõltumata, mitme päeva võrra hilineti. Kaebetähtaeg on samas distsiplineeriv norm. Seega tuleb nõustuda seisukohaga, et tähtajast mittekinnipidamine mõjuva põhjuseta rikub kolmanda isiku huve ja õigusi. Samas esineb avalik huvi. Kolmas isik ja linnavalitsus on huvitatud detailplaneeringu kehtima hakkamisest, et vajalik hoone valmiks ja edasine menetlus kulgeks plaanitult. Kohus muudab seejuures välja antud esialgse õiguskaitse määruse, kuna menetlus kuulub lõpetamisele. Vastavalt HKMS § 12.2 lg 3 võib kohus protsessiosalise taotluse alusel või oma algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, kuna 5 loeb, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaja möödalaskmiseks mõjuvad põhjused puuduvad. Õiguskaitset ei saa osutada asjas, mille menetlust kohus ei jätka. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 12 lg 3 , §
11. 2 lg 3, lg 5, § 31 kohus MÄÄRAB: Jätta rahuldamata kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ja lõpetada haldusasja menetlus. Tühistada Tallinna Halduskohtu (Tallinna Kohtumaja) 20.02.06.a. kohtumäärus nr 3-06-260 osas, millega kohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ja kohaldas õiguskaitset peatades Tallinna Linnavalitsuse 28.12.05.a. korralduse nr 2608-k kehtivuse (määruse p 4). Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallina Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul. Karin Kalmiste kohtunik 6