← Eesti

3-04-114/3

Obsah (5)§ 102§ 82§ 150§ 184§ 56

3-04-114 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Kaire Pikamäe, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 3. märts 2006, Tallinn Haldusas

) tulenev õiguslik alus, kuna tegemist on maksuotsusega, mis tehti korduvrevisjoni tulemusena. Korduvrevisjoni ei ole õigust läbi viia, kui ei esine

§ 102lg-s 3 sätestatud tingimusi.

Maksumenetlust alustati Harju Maksuameti 06.11.2002 revisjonikorraldusega nr 6.103.2/1905 ning see lõppes Maksuameti 03.09.2003 vaideotsuse nr 384 andmisega; 2) Maksuotsuse p-s 1.3 kasutatud metoodika EKD kapitalirendil olevate veduk- ja sadulautode rendi turuhinna määramisel on vastuolus KMS § 12 lg-s 6 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt tuli selgitada välja teenuse eest tavaliselt makstav keskmine kohalik hind. Maksuotsuses on keskmise kohaliku turuhinna määramisel lähtutud liisingettevõtte poolt väljastatud igakuiste kapitalirendimaksete summast, kuid vara väljaostumaksete suurus sõltub ka sellistest teguritest nagu esimese sissemakse suurus, liisingperioodi pikkus jne, mis ei mõjuta renditeenuse keskmist turuhinda. Viimase leidmiseks oleks tulnud välja selgitada, millist hinda makstakse tavaliselt seda liiki teenust pakkuvatele ettevõtetele, arvestades vara seisukorda, rendiperioodi jms; 3) Maksuotsuse p-s 1.5 toodud maksusumma määramise metoodika ei ole korteri omatarbeks ja ettevõtluses kasutamise proportsiooni väljatoomisel kontrollitav, mistõttu on motiveerimata ka maksuotsuse p-d 2.2 ja 2.

  1. G. J. isiklikus kasutuses oleva korteri osa suuruse leidmisel on maksuhaldur sauna ja vannitoa üldpinna leidmiseks ruumide pindalad korrutanud, magamistubade, esiku ja kööginurga üldpinna leidmiseks nende pindalad liitnud. Maksumaksja enda poolt määratud korteri isiklikus kasutuses oleva osa suurust 14,5 % on maksuhaldur rakendanud esikutele ja kööginurgale, muude ruumide puhul lähtunud sellest, et isiklikult kasutatav osa on 35 %; 4) Maksuotsuse p-d 2.1 ja 2.3 on tehtud põhjusel, et maksuhaldur ei ole arvestanud G. J- ile või tema pereliikmetele EKD poolt tehtud väljamakseid G. J. poolt EKD- le laenatud raha tasaarvestamisena laenude katteks, kohaldades ebaõigesti TuMS § 48 lg-t 1 ja § 54 lg- t 1 ja
  2. EKD- le antud laenude näol on tegemist kreeditoride varaga, mis ei kuulu raamatupidamiskohustuslase varade koosseisu. Maksuhaldur on sisuliselt nõustunud, et AS EKD on saanud laenu ** Ltd-lt ja väljamaksed on laenude tagasimaksed ning nende tegemisel ei ole kasutatud EKD rahalisi vahendeid. Maksuotsuses ei ole põhjendatud järeldust, et need tagasimaksed ei ole käsitletavad G. J. poolt antud laenu tasaarvestamisena ; 5) Maksuotsuse p-s 3.2 ei ole seatud kahtluse alla, et Taanis asuvad viis treilerit on EKD ettevõtluses kasutatavad, ning aktsepteeritud on kauba eest tasumist; maksustamine tugineb sellele, et kaubad ei ole võetud ettevõtluses kasutusele. TuMS § 52 lg 1 p 1 kohaldamisel pole oluline vara tegelik kasutusele võtt, vaid soetamise eesmärk; 6) Maksuotsuse p-s 3.3 on D. C. N-ile antud laenu käsitatud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena seetõttu, et laenuleping ei toonud EKD- le majanduslikku kasu. Laen on antud intressiga 8% aastas, mis on lepingust saadav majanduslik kasu. Maksu- ja Tolliamet ja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskus palusid jätta kaebus rahuldamata.
  3. Tallinna Halduskohtu 30.11.2004 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused olid järgmised: 1)

§ 102

lg 3 keelab korduva revisjoni läbiviimise, kuid kaebaja on jätnud tähelepanuta sättes sisalduva tingimuse, et muuta või kehtetuks tunnistada ei saa maksuotsust, “mille 4

(11)3-04-114 kehtetuks tunnistamist ei saa enam vaidemenetluses ega halduskohtumenetluses taotleda“. Käesoleval juhul revisjoni tulemusel tehtud maksuotsus kaebaja esitatud vaide alusel tühistati. Õige on maksuhalduri seisukoht, et maksuotsuse vaidemenetluses tühistamise ja asja uueks otsustamiseks ja vajadusel uue haldusakti andmiseks saatmise korral ei saa rääkida revisjoni lõppemisest, sest puudub maksuotsus või teade revisjoni lõppemise kohta. Piirang korduvale revisjonile ei kehti, kui maksuotsus pole jõustunud. Kui maksukohustuslane vaidlustab revisjoni tulemusel tehtud maksuotsuse vaidemenetluses või halduskohtus ja maksuotsus tühistatakse, võib maksuhaldur vajadusel viia läbi täiendava revisjoni, andmaks välja uue maksuotsuse. Maksukohustus ei teki maksuotsusega, vaid seaduses sätestatud tingimuse saabumisel, ning lõpeb seaduses sätestatud maksukohustuse lõppemise aluse saabumisel, milleks ei ole maksuotsuse koostamine või selle tühistamine maksu uueks määramiseks; 2) Vaidlust ei ole selles, et EKD võõrandas 01.08.2000 sõlmitud raamlepingu punkti 3 alusel AS-le ** jaanuaris, aprillis, mais, novembris ja detsembris 2001 tasuta veoautode ja haagiste renditeenuseid, mis on käibemaksuseaduse tähenduses maksustatav käive. Maksuotsuses on kasutatud renditeenuste maksustatava väärtuse ja sellest arvestatud käibemaksu määramisel metoodikat, mille alusel maksustatavaks väärtuseks on liisinguandjate poolt EKD- le 2001 jaanuaris, aprillis, mais, no vembris ja detsembris 2001 esitatud arvetel kajastatud vara väljaostumaksed koos intressidega. Samast metoodikast on EKD ise lähtunud AS-le ** 28.02.2002 arve nr 45 esitamisel renditeenuse eest ajavahemikul juuni-oktoober 2001. VÕS § 29 lg 5 p-de 3 ja 6 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, samuti tavasid ja lepingupoolte praktikat.

§ 82

kohaselt peab maksuhaldur maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel ennekõike lähtuma maksukohustuslase poolt esitatud enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kuna kaebaja oli ise kasutanud metoodikat, mille puhul kapitalirendi makse võrdus rendimaksega varade kasutamise eest, lähtus maksuhaldur põhjendatult maksukohustuslase esitatud andmetest ja poolte vahel teenusele määratud müügihinnast. Maksumaksjal on kohustus, väites, et maks on valesti määratud, esitada väidet kinnitavad tõendid ja lükata ümber maksuhalduri vaidlustatud haldusaktides toodud seisukohad; 3) Tallinnas Narva mnt * korteri eluruumina kasutamise proportsiooni leidmisel on kasutatud kaebaja poolt esitatud plaani ning maksuhaldur on põhjendatult lähtunud proportsiooni väljatoomisel ruumide kasutusotstarbest. Osundatud plaani järgi on magamistubade üldpind 46,8 m2 , vannitoal ja saunal 22,5 m2 . 10.03.2003 revisjoniaktile esitatud eriarvamuse kohaselt koosneb korter G. J. väitel kahest blokist - magamistoa ja kabineti osa (avatud kabinet, nõupidamiste tuba ja kööginurk). Sellest järeldub, et ainult eluruumina on kasutatav 69,3 m2 . Veel on korteris esikud üldpinnaga 18,2 m2 ja kööginurk, mis on kasutatavad nii kontori kui eluruumina. Esikute ja köögi osas on maksuhaldur proportsiooni leidmisel lähtunud maksukohustuslase poolt esitatud arvestuse alusel leitud elamispinna suhtest korteri üldpinda. EKD 04.04.2003 seletuse kohaselt on korteri ettevõtluses kasutatavaks osaks määratud 85,5% ja perekonnaliikmete kasutuses olevaks osaks 14,5% ehk 30 m2 korteri üldpinnast. Ettevõtluses mittekasutatavate ruumide puhul puudus alus kaebaja arvestusest lähtumiseks, mistõttu sellega on arvestatud osaliselt. Korteri suuruseks on 207 m2 , millest maksustatud on 73,2 m2 (35 %). Kaebaja kinnitas kohtuistungil 18.10.2004, et vastustaja selgituse alusel on talle arusaadav, miks ühel juhul on ruumide pinnad liidetud, teisel juhul on kasutatud korrutamist. Hilisema ümberehituse käigus on muudetud osade ruumide suurust ning selles osas tuletas maksuhaldur ruumide pindala maksustamisperioodil tavaliste matemaatiliste reeglite järgi; 4) 05.03.2002 ettekirjutuse nr 6.01-03.2/608 kohaselt kontrolliti EKD käibemaksuarvestust perioodil juunist oktoobrini 2001 ning kaebuse väitel on maksumaksjal tekkinud viidatud ettekirjutusest, millega tuvastati korteri kasutamine täies ulatuses ettevõtluse tarbeks, 5

(11)3-04-114 õiguskindlus. Selle maksustamisperioodi suhtes pole viidud läbi korduvat revisjoni ning määratud ka täiendavat maksu; 5) Väited, et maksuotsuse p-des 2.1 ja 2.3 käsitatud väljamaksete näol on tegemist G. J. poolt EKD- le antud laenu tagasimaksmisega, ei ole EKD raamatupidamisdokumentidest kinnitust leidnud. Kaebuse kohaselt andis G. J. laenu ** Ltd- le, viimane laenas raha 15-le mitteresidendist äriühingule, kellelt laekus raha EKD-le, seetõttu on EKD poolt tehtud väljamaksed laenu tagasimaksed G. J- ile. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust rahade laekumises, kuid maksuhaldur ei ole tuvastanud G. J. poolt laenu andmist, samuti väljamaksete seotust EKD ettevõtlusega. Maksuhaldur on tuvastanud, et laekunud summad on võetud koheselt välja sularahas kas juhatuse liikme G. J. või nõukogu liikme ja äriühingu ainuosaniku R. K. poolt või kantud panga kaudu üle seoses G. J. isiklike kulutustega. EKD
  1. a majandusaasta aruande kohaselt seisuga 31.12.2000 moodustab ** Ltd laen 1 641 467 krooni ja
  2. majandusaasta aruande kohaselt ei olnud seisuga 31.12.2001 enam võlakohustusi ** Ltd ees, samas laekus kaebajale kokku 4 035 906 krooni 15- lt mitteresidendilt äriühingult, kusjuures väljamakseid on
  3. a G. J-ile tehtud ca 4 miljoni krooni ulatuses. Kaebaja ei tõendanud, kuidas raha liikumine on seotud kaebaja ettevõtlusega ja miks peab väidetavalt G. J-ile kuuluv raha laekuma EKD pangakontole, mida EKD asus tagasi maksma eraisikute pangakontole, samuti seda, miks maksti juba
  4. a tagasi rohkem laenu, kui oli kohustus ** Ltd ees; 6) Õige on kaebuse väide, et vara ei pea olema ettevõtluses kasutatav kohe, kuid käesoleval juhul on maksuhaldur arvestanud kogumis järgmiste asjaoludega - alates vara soetamisest ei ole seda võetud kasutusele 3,5 aasta jooksul, samas on tasutud selle eest liisingmakseid; vara hoitakse Taanis, nende hoidmise eest kulutuste kandmist näidatud ei ole; treilerid saadi kätte Riiast ja Peterburist ning toimetati hoopis Taani. Treilerite rendilepingust EKD ja ** vahel nähtub, et treilerid antakse rendile alates 01.05.2004 kuni 30.04.2008, nende tegeliku üleandmise ja kasutuselevõtu kohta puuduvad tõendid. Maksuhaldur on põhjendatult seadnud viidatud rendilepingu usaldusväärsuse kahtluse alla, kuna varem ei ole kaebaja sellele dokumendile viidanud, samuti süvendab kahtlusi, et treilereid kasutatakse teise äriühingu ettevõtluses, kaebaja käitumine tema muu vara tasuta väljaandmisel. Maksuhaldur on arvestanud ka sellega, et varem on kaebaja korduvalt lubanud kõnealused treilerid Eestisse toimetada, kuid ei ole seda seniajani teinud; 7) Kuna D. C. N-ile antud laenu tagasimaksmine pidi algama 01.01.2002, selle aasta 9 kuu jooksul laenu tagasimakseid D. C. N. ei teinud ja ei tasunud ka intresse, ei saanud EKD laenu andmise tagajärjel ka
  5. aastal mingit kasu, seega on maksuhaldur on põhjendatult järeldanud, et nõudeõiguse soetamine D. C. N. vastu ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  6. EKD apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu otsus tühistada ja asjas teha uus otsus, millega tühistatakse 19.01.2004 maksuotsus nr 12-5/
  7. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: 1) Kohus on ebaõigesti tõlgendanud

§ 102lg-t 3.

Maksuameti 09.09.2003 vaideotsusega nr 384 Harju maksukeskusele antud diskretsioonivolitus pidi sama maksukeskuse poolt olema täidetud hiljemalt 30. päeval arvates vaideotsuse tegemisest. Hiljem polnud võimalik vaideotsust ega maksuotsust enam halduskohtus vaidlustada. Vaideotsuse jõustumisega oli maksumaksjal tekkinud õigustatud ootus, et tühistatud maksuotsusega pandud maksukohustus on lõplikult tühistatud. Seega sai alates 04.10.2003 korduvrevisjoni läbi viia üksnes

§ 102lg-s 3 märgitud asjaoludel, mida ei esine. Vaideotsuse resolutsioonist ei tulene täiendava kontrolli teostamise vajadust, seega pidi asja 6

(11)3-04-114 uuesti otsustamine tuginema juba kogutud tõenditele. Vaidlustatud maksuotsusega määrati uus maksukohustus, mis tulenes korduvrevisjoniga tuvastatud asjaoludest. Halduskohtu järeldus, et keeld korduvrevisjoni läbiviimiseks kehtib üksnes juhul, kui asjas on tehtud maksuotsus, mida ei ole tühistatud, tähendaks, et maksukohustuse vaidlustamiseks puuduks praktiline ja õiguslik tähendus ; 2) Apellant jääb väite juurde, et maksuhaldur oleks pidanud välja selgitama veokite renditeenuse keskmise kohaliku turuhinna. Kapitalirendimaksed seda ei peegelda, sest olemuselt ei ole kapitalirent üürimine, vaid tegemist on vara väljaostuga järelmaksete kaudu. Kaebaja väidetele selles küsimuses ei ole kohus tähelepanu pööranud.

§ 150

lg-st 1 tulenevat maksumaksja kohustust ei saa tõlgendada nii, et maksusumma vaidlustamine on kaebaja poolt endale sobiva maksu määramine; 3) Kohtuotsus ei ole põhjendatud Narva mnt * asuva korteri ettevõtluses kasutatava ja eraisiku kasutuses olevate osade proportsioonide arvestamisel. Kohus ei põhjenda, miks ei arvestatud maksumaksja esitatud arvestusi, mille kohaselt kasutatakse korterit ettevõtluses 85,5 % ulatuses. Kuna Harju Maksuameti 25.03.2003 revisjoniaktis nr 4-04/02 antud hinnangu kohaselt kasut atakse Narva mnt * korterit 100 % ulatuses EKD ettevõtluse tarbeks, puudus ka maksukohustuslasel alus edasistel perioodidel lähtuda teistsugusest maksuarvestusest. Kohus on jätnud selle revisjoniakti tõendina tähelepanuta; 4) Kohus, leides, et tõendatud pole, et EKD väljamaksed oleksid laenu tagasimaksed G. J- ile, on otsuse tegemisel jätnud kõrvale asjas kogutud tõendid – G. J. kirjad EKD- le taotlusega kanda üle tema poolt EKD- le kantud laenust maksuotsuses nimetatud eraisikutele raha laenu tasaarvestamiseks; kaebuse esitaja esindaja, endise nõukogu liikme R. K. seletused laenuna laekunud raha otstarbekohasest kasutamisest ettevõtte arendamiseks; ** Ltd nimel P. S. L. poolt antud kirjalik kinnitus selle kohta, et ettevõte tegi EKD-le ülekandeid ettevõtte ja EKD vahelise laenulepingu täitmiseks, nimekiri EKD raamatupidamise kontol 2112 laenuna arvele võetud ** Ltd nimel sooritatud ülekannetest; ** Ltd raamatupidamisdokumendid. Laenu tagasimaksmine pole ettevõtlusega mitteseotud väljamakse, millelt tuleks tasuda tulumaksu; 5) Kohtuotsuse järeldused, et EKD poolt 2001 ja 2002 viie Taanis asuva treileri väljaostuks tehtud kvartaalsed maksed ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega, on ebaõiged. Kohus ei ole arvestanud EKD ja ** vahel 26.03.2004 sõlmitud rendilepingut, kuid asjaolu, et see esitati mitte maksu- vaid kohtumenetluses, ei mõjuta tõendile antavat hinnangut ega vähenda selle tõenduslikku jõudu. Vaidlust pole selles, et treilerid on vajalikud EKD ettevõtluses; 6) Kohus, järeldades, et D. C. N-ile 2001 ja 2002 laenuna tehtud väljamaksed pole ettevõtlusega seotud, on jätnud arvestamata kohtule esitatud tõendid laenu tagasimaksmise kohta D. C. N. poolt perioodil 06.11.2002-19.07.2004. Asjaolu, et laenusumma tagastamine laenusaaja poolt ei toimunud ettenähtud tähtajal, ei ole aluseks laenusummade käsitamiseks ettevõtlusega mitteseotud vara soetamisena. 5. Maksu- ja Tolliameti ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vastuväidetes apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Vastuväited on järgmised: 1)

§ 102

lg- le 3 saaks apellant uue maksuotsuse tegemist välistades tugineda siis, kui tema suhtes oleks muudetud mingit olemasolevat ja varasemat kehtivat maksuotsust; käesoleval juhtumil sellega tegemist ei ole. Pole mingit mõistlikku põhjendust apellandi seisukohale, miks peaks vaideotsuse täitmiseks asja uuesti otsustamine olema lõpule viidud vaideotsuse vaidlustamise tähtajal. Selline tähtaeg ei võimaldaks ka uurimisprintsiibi nõuetekohast rakendamist.

§ 184

lg 1 p-s 3 sätestatud vaideotsuse tulemusel menetluse taastamisel jätkub maksukohustuslase suhtes läbiviidav menetlus kõikide maksuhaldurile maksumenetluse läbiviimiseks antud õigustega; 7

(11)3-04-114 2) Veoautode ja haagiste renditeenuse maksustatava väärtuse leidmisel on maksuhaldur võtnud aluseks
  1. aastal kaebaja enda poolt aktsepteeritud metoodika, kus 01.08.2000 EKD ja AS ** vahel sõlmitud vedukautode ja haagiste finantseerimise ja kasutamise raamlepingu alusel renditud vedukautode ja haagiste rendihinnaks on nende kapitalirendi maksed. Kui poolte vahel on samadele rendiobjektidele teatud kuude osas rendihind juba määratud, siis on võimalik ja põhjendatud ka vastavale hinnale tuginemine kuude osas, kus renditeenust on osutatud tasuta. 28.02.2002 arve nr 45 aluseks olevat Harju Maksuameti 05.03.2002 ettekirjutuses nr 6.1-03.2/608 toodud metoodikat on kaebaja aktsepteerinud, jättes nimetatud ettekirjutuse vaidlustamata. Oluline on see, et kaebaja ei ole maksuotsuses välja toodud renditeenuse maksustatava väärtuse suuruse osas sisulisi vastuväiteid, pakkudes välja omapooselt ning eeltoodust erinevat metoodikat. Maksuotsuses kasutatud metoodika ei ole vastuolus KMS § 12 lg 6 mõttega, kuna turuhinnana on võimalik käsitleda poolte endi vahel teenusele määratud hinda; 3) Kohus on õigesti leidnud, et ettevõtluses mittekasutatavate ruumide puhul puudus alus maksumaksja arvestusest lähtuda. Ettevõtluses mittekasutatavateks ruumideks on maksuhaldur erinevalt kaebajast lugenud 2 magamistuba, suuruses 46,8 m2 ning vannitoa ja sauna, suuruses 22,5 m2 , kokku 69,3 m2 . Maksumaksja poolt esitatud proportsiooni on arvestatud köögi ja esiku puhul, kus on elamispinnana kasutatavaks osaks loetud 14,5 % (3,9 m2 ) nimetatud ruumide üldpinnast (27 m2 ). Maksuotsuses kajastatud tõendid kinnitavad veenvalt, et EKD juhatuse liige on kasutanud korterit oma elukohana, mistõttu on ka põhjendatud magamistubade ja vannitoa ning sauna omatarbe maksustamine. Maksuotsusega ei ole määratud erisoodustuse tulu- ja sotsiaalmaksu varem kontrollitud perioodi juunioktoober 2001 osas, maksumaksja õiguskindlus piirdub aga kontrollitud perioodil tuvastatud asjaoludega. Sellest, et maksuhaldur on ühe maksustamisperioodi osas asjaolud valesti tuvastanud, ei saa tuletada maksukohuslase õigust jääda vääralt tuvastatud asjaoludele tuginedes kogu hilisemal tegevusajal seaduses sätestatust vähem maksu maksma; 4) Käesolevas asjas ei ole tõendatud 15-lt mitteresidendilt äriühingult laekunud summadest füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete seos EKD ettevõtlusega; 5) Kuna EKD ei ole esitanud tõendeid, et soetatud viis treilerit, mis asuvad Taanis, oleks EKD poolt tulu saamise eesmärgil kasutusele võetud, siis on vaidlus selles, kas treilerid on soetatud ettevõtluse tarbeks. EKD raamatupidamisarvestusest ei nähtu, et kontrollitud perioodil oleks EKD treileritest mingit tulu saanud. Kohtumenetluses esitatud treilerite rendileping EKD ja ** vahel ei tõenda treilerite kasutamist kaebaja ettevõtluse tarbeks ja tulu saamiseks. Lepingu kohaselt antakse treilerid rendile alles alates 01.05.2004 kuni 30.04.
  2. Jätkuvalt ei ole esitatud ühtki tõendit, mis kinnitaks treilerite faktilist üleandmist **- le (nt üleandmisevastuvõtmise aktid, ** poolsed treilerite kindlustusdokumendid, asjaomaste sõidukiregistrite väljavõtted, kust nähtuks treilerite faktiline kasutaja). Lepingus puudub säte, mille kohaselt kohustuks EKV Aps treilerite senised hoiukulud hüvitama, mistõttu jääb paljasõnaliseks EKD sellekohane kohtuistungil esitatud väide. Dokument pole usaldusväärne põhjusel, et see on väidetavalt koostatud 26.03.2004, kuid rohkem kui kuu aega hiljem (10.05.2004) koostatud kaebuses seda ei nimetata. Sellest tulenevalt on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et treilereid võib olla kasutatud mingi teise äriühingu ettevõtluses. Maksumenetluses on tuvastatud, et EKD on ka muud enda vara teiste isikute, mitte enda ettevõtluse hüvanguks tasuta välja laenanud (nt veokite ja haagiste EKV- le tasuta kasutusele andmine); 6) D. C. N-ile antud laenu osas on kohus põhjendatult leidnud, et puuduvad tõendid EKD reaalse tulu ja temale raha tagastamise kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8
(11)3-04-114 6. 01.07.2002 jõustunud

§ 102

lg 3 (alates 01.01.2004 kehtivas redaktsioonis) sätestab: „Revisjoni tulemusel tehtud või muudetud maksuotsust, mille muutmist või kehtetuks tunnistamist ei saa enam vaidemenetluses ega halduskohtumenetluses taotleda, võib uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu muuta või kehtetuks tunnistada ainult juhul, kui see asjaolu on tuvastatud seoses: 1) käesoleva seaduse §-des 152–154 sätestatud väärteoga, mis on toime pandud tahtlikult ja mille kohta on jõustunud lahend; 2) kuriteoga, milles on alustatud kriminaalmenetlust.” See piirang tuleneb usalduse kaitse ja proportsionaalsuse põhimõtetest. Ringkonnakohus on 07.01.2005 otsuses haldusasjas nr 2-3/15/05 leidnud, et maksukohustuslasel tekib revisjoni läbiviimisel usalduse kaitse alles maksuotsuse jõustumisel pärast vaide või halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaja möödumist. Sellest järeldas ringkonnakohus, et kui maksukohustuslane vaidlustas revisjoni tulemusena tehtud maksuotsuse vaidemenetluses ning maksuotsus tühistati, siis võib maksuhaldur vajadusel läbi viia täiendava revisjoni ning anda välja uue maksuotsuse. Nende seisukohtade juurde

§ 102lg 3 tõlgendamisel jääb ringkonnakohus ka käesolevas asjas.

Ringkonnakohtule ei ole arusaadav, kuidas võis vaideotsuse vaidlustamise tähtaja möödumisest apellandil tekkida põhjendatud ootus, et vaideotsuse täitmiseks uut maksuotsust ei tehtagi. Seisukoht, et 03.09.2003 vaideotsuse nr 384 alusel uue maksuotsuse tegemiseks oli Maksuameti kohalikul asutusel aega 30 päeva, ei põhine seadusel. 7. Apellandi väidete kohta, et maksuhaldur ei ole õigesti kindlaks määranud AS- le ** 2001 jaanuaris, aprillis, mais, novembris ja detsembris tasuta osutatud veoautode ja haagiste renditeenuste keskmist kohalikku hinda, märgib ringkonnakohus järgmist. Kuni 31.12.2001 kehtinud KMS § 3 lg 1 p 1 kohaselt on maksustatav käive ka kaupade ja teenuste tasuta võõrandamine. KMS § 12 lg 6 alusel on kaupade ja teenuste vahetamisel ja tasuta või harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamisel maksustatavaks väärtuses nende keskmine kohaliku müügihind (edaspidi turuhind), millest on maha arvatud käibemaksuseadusega kehtestatud maks. KMS § 10 p-dest 1-4 tulenevalt on maksukohustuslase kohustuseks arvestada enda ettevõtluse tulemusena tekkivalt maksustatavalt käibelt käibemaksu, arvutada tasumisele kuuluva käibemaksu summa ja tasuda käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks enda maksustatavalt käibelt käibemaks. Eelviidatud normidest tulenevalt oli apellant ise kohustatud kindlaks tegema, milline on AS- le ** 2001 jaanuaris, aprillis, mais, novembris ja detsembris tasuta osutatud veoautode ja haagiste renditeenuste keskmine kohalik hind maksustatava väärtusena, et apellandil oleks võimalik sellelt käibelt seadusega sätestatud suuruses ja korras käibemaksu tasuda. Seda kohustust ei ole apellant täitnud.

§ 56

lg 1 alusel oli apellant kohustatud selleks, et maksuhaldur saaks määrata tasumisele kuuluva käibemaksu, teavitama maksuhaldurit kõikidest asjaoludest, mis võivad omada tähtsust tasumisele kuuluva käibemaksu määramise aluseks oleva käibe maksustatava väärtuse kindlaks tegemiseks, sealhulgas pakkuma välja enda poolt metoodika selle maksustatava väärtuse leidmiseks.

§-st 56 tulenev maksumaksja kaasaaitamiskohustus peab muuhulgas vältima maksumaksja seaduses sätestatud maksuarvestuse alaste kohustustega seotud kulutus te panemist avaliku sektori vahendite kanda. Olukorras, kus apellant ei varustanud maksuhaldurit andmetega sarnase sisuga tehingute kohta antud piirkonnas, määras maksuhaldur renditeenuse maksustatava väärtuse kapitalirendilepingute alusel liisinguandjate poolt apellandile esitatud arvetel kajastatud sama 9

(11)3-04-114 vara väljaostumaksete põhjal. Sellistele andmetele tuginemine apellandi osutatud renditeenuse turuhinna määramisel ei olnud meelevaldne ja asjassepuutumatu, arvestades, et samast põhimõttest lähtudes on EKD ise määranud samasisulise teenuse tasulise osutamise puhul teenuse hinna. Asjaolu, et EKD poolt kapitalirendilepingute alusel liisinguandjatele tasutavad igakuised maksed sisaldavad lisaks tasule vara kasutamise eest ka muid komponente, ei tähenda, et renditeenuse osutamise puhul muus kui kapitalirendilepingu vormis ning isiku poolt, kelle tegevusalaks ei ole kapitalirenditeenuse osutamine, oleks sama vara väljarentimise hind üldjuhul väik sem kapitalirendilepingu järgsest maksest. Seega pole apellant tõendanud, et maksuhalduri määratud renditeenuse maksustatav väärtus oli selle teenuse turuhinnast (KMS § 12 lg 6) kõrgem ning käibemaks oleks maksuotsuse p-s 1.3 määratud ebaõigesti.
  1. Halduskohtu otsuses on põhjendatud, miks korteri teatud ruumide osas ei lähtutud kaebuse esitaja arvestusest, mille kohaselt kasutatakse korterit 85,5 % ulatuses ettevõtluses. Maksuhaldur on korteri ruumide omatarbeks ja ettevõtluseks kasutamise proportsiooni väljatoomisel lähtunud ruumide kasutusotstarbest, lugedes osad ruumid (magamistoad, vannituba ja saun) kasutusotstarbest lähtuvalt ettevõtlusega tervikuna mitteseotuks. Ringkonnakohus nõustub vastustajatega ka selles, et 05.03.2002 ettekirjutusega nr 6.0103.2/608 lõppenud EKD käibemaksuarvestuse perioodil juunist oktoobrini 2001 kontrollimisel tuvastatud asjaolud Narva mnt * asuva korteri ettevõtluses kasutamise kohta ei välista selle korteri ettevõtluses kasutamise suhtes muu maksustamisperioodi maksude tasumise õigsuse kontrollimisel teistsuguse hinnangu andmist.
  2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et pole tõendatud, et maksuotsuse p-s 2.3 nimetatud väljamaksed on laenusuhtest tulenevate kohustuste täitmine G. J. ees. Maksuotsuses ja halduskohtu otsuses on eeltoodud seisukohta piisavalt põhjendatud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata. Sealjuures on maksuhaldur ja kohus hinnanud koos teiste tõenditega ka apellatsioonkaebuses viidatud G. J., R. K. ja P. S. L. selgitusi laenusuhete kohta G. J. ja EKD vahel. Ringkonnakohus ei pea nende isikute seletusi usaldusväärseteks. G. J. ja R. K. võivad EKD esindajatena anda ka ebaõigeid ütlusi EKD maksukohustusest vabastamise eesmärgil. Samuti ei saa ületähtsustada ** Ltd tegevdirektor P. S. L. ütlusi. Haldusasjas kogutud andmetest võib järeldada, et äriühingute ** Ltd ning EKD esindajate vahel valitsevad suhted, mis võivad mõjutada ka P. S. L. seletusi. ** Ltd oli EKD asutaja ja algselt 100 % aktsiate omanik ning kuigi alates 26.09.2000 on EKD ainuosanik R. K. (vt 25.02.2003 revisjoniakt lk 28 hkt I kd lk 120), esindasid G. J. (EKD juhatuse liige alates 14.06.2001) ja R. K. ka edaspidi ** Ltd-d P. S. L. volituste alusel Eestis (vt EKD eriarvamus 25.02.2003 revisjoniakti nr 4-04/2 suhtes hkt II kd lk 33-36). Muuhulgas on haldusasjas esitatud 05.08.1999 laenulepingu EKD ja ** Ltd vahel ** Ltd nimel allkirjastanud G. J. (vt hkt lk 160). Eeltoodu näitab, et EKD ja ** Ltd esindaja P. S. L. vahel on olnud tihedad ja usalduslikud suhted. P. S. L., olles ise üheks maksete saajaks, võib olla isiklikult huvitatud näitamast, et makse puhul ei olnud tegemist tema sissetulekuga, vaid G. J. võla tasumisega. Seega peab ringkonnakohus kogutud tõendite põhjal usaldusväärsemaks maksuhalduri hinnangut, et EKD on tasunud juhatuse liikme G. J. isiklikke kulutusi, kui EKD kirjeldatud ilma selge majandusliku põhjenduseta äärmiselt keerukalt korraldatud laenulepingu täitmist. EKD seletuste usaldusväärsust vähendab ka see, et need on maksumenetluses olnud vastuolulised.
  3. Maksuhaldur ei ole kahtluse alla seadnud seda, et I. C. T. A/S- ga 28.09.2000 sõlmitud liisinglepingu alusel EKD omandatud konteinerveo treilerid on oma otstarbelt kasutatavad EKD ettevõtluses. Kuid vaidlus käib selles, kas EKD on neist soetatud konteinerveo treileritest viit oma ettevõtluse tarbeks tegelikult kasutusele võtnud. Halduskohus on oma 10
(11)3-04-114 otsuses põhjendanud, miks ei lükka kohtumenetluse käigus esitatud väidetavalt 26.03.2004 EKD ja ** vahel sõlmitud treilerite rendileandmise leping (hkt II kd lk 258) ümber maksuotsuse järeldust, et treilereid ei soetatud eesmärgiga neid ettevõtluse tarbeks kasutada. Halduskohus on põhjendatult järeldanud, et asjaolu, et sellisele lepingule ei ole viidatud kaebuse esitamise ajal, seab kahtluse alla selle lepingu usaldusväärsuse. Halduskohus on lisaks treilerite selle lepingu alusel faktilist üleandmist kajastavate dokumentide puudumisele viidanud ka järgmistele asjaoludele – alates vara soetamisest pika aja vältel puuduvad üldse andmed selle ettevõtluses kasutamise kohta, samas on tasutud selle vara eest liisingmakseid, Riias ja Peterburis paiknenud treilerid on Eesti asemel toimetatud Taani, kaebuse esitaja on ka muudel juhtudel andnud oma vara tasuta kasutada teistele äriühingutele nende ettevõtluse tarbeks. Sellele, et neid treilereid võib oma ettevõtluse tarbeks kasutada mõni muu äriühing, viitab ka asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole näidanud, et ta oleks kandnud mingeid kulutusi seoses treilerite hoidmisega Taanis.
  1. Ringkonnakohtul tuleb sarnaselt halduskohtuga tõdeda, et tõendeid D. C. N. poolt EKD- le laenu tagasimaksmise kohta esitatud ei ole. Samuti pole apellant kunagi väitnud, et EKD oleks kätte saanud laenusumma koos tasumisele kuuluva te intressidega laenulepinguga väidetavalt kaasneva majandusliku kasu näol (halduskohtule esitatud kohtuvaidluse teeside (hkt II kd lk 341-343) p-s 8 on apellant väitnud, et selleks hetkeks on laenu tagastatud 988 380 krooni). Alles vaidemenetluses esitas kaebaja väidetavalt 03.12.2000 sõlmitud nn laenu eellepingu EKD ja D. C. N. vahel (vt hkt II kd lk 235), mille kohta on maksuotsuses muuhulgas tuvastatud, et kuigi EKD registreeriti äriregistri andmetel ümber osaühingust aktsiaseltsiks alles 14.06.2001, on sellel lepingul „* AS” pitsatijäljend. Maksumenetluses on selgitatud, et laenusumma on võetud EKD arveldusarvelt välja sularahas ning on sularahas D. C. N-ile isiklikult üle antud üksikute summadena, mis ei ületa 200 000 krooni. Üleandmise kohta ei ole vormistatud igakordseid sularaha väljamakse dokumente. Laenusuhte selline vormistamine ja lepingu selline täitmine ei ole iseloomulik sellisele laenu andmisele, mis toimub intresside näol majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seega puudub alus maksuotsuse p-s 3.3 toodud järelduse ja halduskohtu otsuses samadele asjaoludele antud hinnangu ümbervaatamiseks.
  2. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.11.2004 otsus haldusasjas nr 3-1533/04 muutmata. Rahuldamata jääb ka apellandi taotlus apellatsioonimenetluse kohtukulude (riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamiselt summas 5000 krooni) väljamõistmiseks vastustajatelt. Lauri Madise Silvia Truman Kaire Pikamäe 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.