3-05-183/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 04.01.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-369/2005 Haldusasi A. B., H. M., V. N., M. P., L. K.’i, A. Ž., H. K., L. J., M. K.’i, A. T., K. O.’a, E. E., E. V’i, A. H.’i, V.L., .E.P.’i, R.B.’i, I. Z., M. H., V. G.’i, V. L.’i, Z. K.’i, E. J.’i, N. R., V. O.’i, A. S.’i, B. Š.’i, T. Ž., I. H., R. K.’i, J. J., E. A.’i, T. P., R. U., S. V., H. V.’i, V. T., J. M.’i, P. B., V. U., L. L., V. B., T. P.’i, I. L., V. S., V. O., P. T.’i, K. A. A. A.’i, A. K.’i, H.-E. H.’e, A. S., V. O., V. B., M. M., J.B., M. L.’i, O. G.’i, L. S., Z.S., A. M., J. B., H. N., J. L., V. P., L. T. ja S. M. kaebus Tallinna Linnavolikogu 03.03.2005 otsuse nr. 45 punkti 1 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 20.12.2005 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebajad A. B., H. M., V. N., M. P., L. K.’i, A. Ž., H. K., L. J., M. K.’i, A. T., K. O.’a, E. E., E. V’i, A. H.’i, V.L., .E.P.’i, R.B.’i, I. Z., M. H., V. G.’i, V. L.’i, Z. K.’i, E. J.’i, N. R., V. O.’i, A. S.’i, B. Š.’i, T. Ž., I. H., R. K.’i, J. J., E. A.’i, T. P., R. U., S. V., H. V.’i, V. T., J. M.’i, P. B., V. U., L. L., V. B., T. P.’i, I. L., V. S., V. O., P. T.’i, K. A. A. A.’i, A. K.’i, H.-E. H.’e, A. S., V. O., V. B., M. M., J.B., M. L.’i, O. G.’i, L. S., Z.S., A. M., J. B., H. N., J. L., V. P., L. T. ja S. M. kaebajate volitatud esindajad A. B. ja R.B., vastustaja Tallinna Linnavolikogu volitatud esindaja Raul Keba, kolmanda isiku AS X volitatud esindaja Kristina Uuetoa-Tepper, kolmanda isiku Keskkonnaministeeriumi volitatud esindaja Rita Annus, kolmas isik A. M. RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6). Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 04.01.2006 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates 04.01.2006 (HKMS § 31 lg 1, 5). ASJAOLUD 1 03.03.2005 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr. 45 kehtestati Sõpruse pst 200a, Sipelga tn. 4, 6, 7 kruntide ja lähiala detailplaneering, aktsiaseltsi Tondi Üks töö nr. P-419-02, millega on Mustamäe linnaosas asuvale 3,3 ha suurusele maa-alale kavandatud 13 krunti. Planeeringuga on kavandatud 4 elamumaakrunti ühe 8-korruselise korterelamu ehitamiseks, 2 elamumaa- ja osaliselt ärimaakrunti ühe 8-korruselise korterelamu ehitamiseks, 2 sotsiaalmaakrunti haljasalade rajamiseks, 2 tootmismaakrunti alajaama ja kanalisatsiooni pumpla rajamiseks ning 3 transpordimaakrunti teede rajamiseks. Korteriühistu Sõpruse pst 200a elamu elanikud esitasid Tallinna Halduskohtusse kaebuse eeltoodud otsuse peale. KAEBUSE ESITAJATE SEISUKOHT
2. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 on igaühel õigus tervise kaitsele. See õigus ei ole põhiseadusega millegagi kitsendatud erinevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32-st, mille kohaselt igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kuid kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Seega on omandiõigus Eestis kitsendatud. Üheks kitsenduseks omandiõigusele on Rahvatervise seadus, mille § 3 p.l kohaselt on tervisekaitse põhiülesandeks üksikisiku, perekonna ja rahva tervise väärtustamine ning § 4 p.7 kohaselt peavad ehitised, rajatised olema projekteeritud nii, et nende sihipärane kasutamine soodustaks tervise säilimist, p.9 kohaselt aga eluaseme- ja puhketingimused peavad soodustama tervise säilimist. Sama seaduse § 6 p.5 järgi on tervise edendamise vahendiks tervistsoodustava elukeskkonna kujundamine. Detailplaneeringuga saab elukeskkond kannatada, kuna hävib osa rohelust, ei säilitata olemasolevaid puid, istutatavad puud ei ole samaväärsed mahavõetavatega, inimeste kontsentratsioon muutub liiga suureks, sest uued majad ehitatakse juba olemasolevatele liiga lähedale ja väikesele territooriumile, kavandatavad hooned on liiga kõrged ja see halvendab elukeskkonda ja varjab päikesevalguse olemasolevate hoonete ruumides, planeeringulahendus ei ole elu- ja keskkonnasäästlik ning toob kaasa keskkonnakahjustuse, rikutakse akendest avanev looduslik vaade.
3. OÜ Fassaadiprojekt toetub oma järeldustes päikeseinsolatsiooni normide osas SNiP 2.07.01-89 p. 9.19, millega on arvestatud päikeseinsolatsiooni arvutuste tegemisel. Kuid see SNiP punkt ei ole käesoleval ajal Eestis kehtiv, kuna see kehtis Eesti valitsemise ajutise korra aluste seaduse (T 1990, 15, 247) p.4 järgi ainult niikaua, kuni ta polnud vastuolus järgnevate Eesti Vabariigi normatiivaktidega. Selle SNiP normi tühistas EV Valitsuse 26.01.1999.a. määrusega nr.38 kehtestatud "Eluruumidele esitatavad nõuded" p.5, mis nägi ette, et "Eluruumi elu-, töö- ja magamistubades peab olema loomulik valgustus, mille mõju hindamiseks kasutatav insolatsiooninäitaja peab olema mitte vähem kui kolm tundi päevas. Vabariigi Valitsuse määruses olnud päikeseinsolatsiooni norm tühistati hiljem EV Valitsuse 08.08.2000.a.määrusega nr. 267 (jõustus 14.08.2000.a.) tehtud muudatusega, mille kohaselt "eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nendes piisava loomuliku valgustuse". Ka EV Ehitusministeeriumi 11.11.1991.a. määruse nr. l ' ' Normatiivdokumentide rakendamine ehitiste projekteerimisel“ järgi ei kuuluks SNiP 2.07.01-89 p.9.19 rakendamisele, sest ta ei taga inimeste, varade ja keskkonna vajalikku kaitset, esmajoones elu- ja tervisekaitset ja ehitise naabrite huvide kaitset. Praegu saab päikeseinsolatsiooni osas juhinduda Riigikohtu halduskolleegiumi kohtuotsusest 13.06.2003.a. nr. 3-3-1-42-03, kus on öeldud, et varjavate mõjutuste intensiivsus sõltub esmajoones 2 naaberhoone kaugusest ja kõrgusest. Nii kujad (ehitiste vahelised lubatud kaugused) kui ka lubatud ehituskõrgus tuleb detailplaneeringus sätestada. Sama otsuse p. 24 ütleb, et varasemat 3-tunnilist insolatsioonikestuse nõuet võib pidada eelduslikuks piirmääraks, mille rikkumisel tervislik elukeskkond võib kannatada. Et kogu aasta läbi ette nähtud 3-tunnilist päikeseinsolatsiooni kestust konkreetselt Sõpruse pst. 200 maja suhtes ei ole, seda tõestavad OÜ Fassaadiprojekt poolt tehtud arvutused, aga ka KÜ Sõpruse 200 juhatuse esimehe poolt talvise pööripäeva lähedasel ajal tehtud fotod, mis näitavad, kui pikad on varjud, mida heidab Sõpruse pst. 200 maja ise Sõpruse pst 196 maja suunas ja 5-kordne Sõpruse pst. 198 maja Sõpruse pst. 196 maja suunas. Kuna planeeritavad 8-kordsed hooned on Sõpruse pst. 200 majale 3 korda lähemal kui Sõpruse pst. 200 maja Sõpruse pst. 196 majale ja nad on praktiliselt sama kõrged, siis nende hoonete poolt heidetav vari välistab Sõpruse pst 200 tagafassaadi ruumide päikeseinsolatsiooni 8 kuud aastas nagu näitavad ka OÜ Fassaadiprojekt poolt tehtud arvutused. Arvutused ise on tõenäoliselt õiged, ainult nendest tehtav järeldus, et päikeseinsolatsioon on rahuldav, on vale. Tallinna Linnavolikogu 03.03.2005.a. otsuse nr. 45 vaidlustamisel on KÜ Sõpruse 200 liikmete põhjendatud huviks tagafassaadi ruumides päikeseinsolatsiooni 8-kuusest puudumisest ja halvenevatest keskkonnatingimustest põhjustatavate KÜ liikmete enda ja oma perekonnaliikmete tervisekahjustuste ärahoidmine ning Sõpruse pst 200 maja eluruumide elamiskõlblikuna hoidmine. Vastavalt AÕS § 89 lg l on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Asjas olevate tõenditega on tõendatud, et AS X keeldusid KÜ Sõpruse 200 poolt küsitud hüvitisest neljakordsete hoonete ehitamisega nõustumise puhul. Kuid AÕS § 143 ei reguleeri nn negatiivsete, s.h. varjavate mõjutuste lubatavust. Ehitisega põhjustatud varjav mõjutus võib osutuda keelatud mõjutuseks, mille lõpetamist võib omanik nõuda vastavalt AÕS § 89 lg-le 1, kui see kahjustab teise isiku omandiõigust ja ehitis ei ole kooskõlas ehitamist reguleerivate normide ja nõuetega (vt. Riigikohtu Halduskolleegiumi 13.06.2003.a. kohtuotsus nr.3-3-1-42-03 p.18). Nagu ülalpool näidatud, varjavad detailplaneeringuga ette nähtud ehitatavad 8-kordsed hooned Sõpruse pst. 200 maja tagafassaadi ruumidest päikeseinsolatsiooni ja seda mitte ühekordselt nagu tuule suunast põhjustatud gaas, lõhnad jne., vaid süstemaatiliselt ja alaliselt suurema osa aastast. KÜ Sõpruse 200 liikmete põhjendatud huviks on selliste Sõpruse pst. 200 hoonet varjavate mõjutuste välistamine detailplaneeringu abil (vt. Riigikohtu Halduskolleegiumi 13.06.2003.a. kohtuotsus nr.3-3-142-03 p.18) lubades ehitada nendele kruntidele vaid 3-, maksimaalselt 4-kordseid hooneid.
4. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg. 1 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuste tegemist või valida erinevate otsustuste vahel ja lg 2 kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Tallinna Linnavolikogu 03.03.2005.a. otsusest nr. 45 ja kogu kaevatava detailplaneeringu asjaajamisest Tallinna omavalitsuses on näha, et seda otsust ei ole kaalutud. KÜ Sõpruse 200 liikmete huve ei ole arvestatud, vaatamata rohketele pöördumistele.
5. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on Tammsaare tee äärne parditiigi linnapoolse kaldani ulatuv üle Sõpruse puiestee ulatuv ala - lilla punase viirutusega ala. Lilla tähendab sellel plaanil - ettevõtluse ja segahoonestusala. Alal võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a. ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine ning ka üksikuid elamuid ja asutusi. Selle üldplaneeringu järgi algab Sõpruse pst. 200 maja tagant see ärivööndi ala, kus võib olla 3 kaubandus- ja teenindusettevõtete hulgas vaid üksikuid elamuid, mitte aga sellises mahus ja nii kõrgeid elamuid, mida sisaldab kaevatav detailplaneering. Seetõttu on Sõpruse pst 200a, Sipelga t. 4, 6, 7 kruntide ja lähiala detailplaneering vastuolus kehtiva Tallinna üldplaneeringuga. Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu seletuskirjast on näha, et planeeritud on kõrged elamud, milles on äriruume vaid ühel juhul 15%, teisel juhul on äriruume 10% ja 4 krunti on planeeritud puhtalt 4 8-korruselise elamu ehitamiseks. Õige pole ka otsuse eelnõu seletuskirjas olev väide, et koostatavas Mustamäe linnaosa üldplaneeringus on arvestatud kõnealusele maa-alale korterelamute kavandamisega. Mustamäe üldplaneering, mis võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 10.02.2005.a. otsusega nr. 29, on praegu väljas avalikuks aruteluks Mustamäe Linnaosa Valitsuses. Mustamäe linnaosa üldplaneeringus pole midagi niisugust, nagu väidetakse Tallinna Linnavolikogu 03.03.2005.a. otsuse nr. 45 eelnõu seletuskirjas. Seal on ainult mainitud, et Mustamäe üldplaneeringusse kuulub detailplaneering nr. l 143, mille nimi on "Sõpruse pst.200a, Sipelga t.4,6,7 kruntide ja lähiala detailplaneering". Selle detailplaneeringu sisu pole Mustamäe üldplaneeringus kuidagi avatud, mistõttu Mustamäe üldplaneeringuga tutvujad ei saa selle kohta mingit seisukohta võtta. Tegelikult rikub see detailplaneering algset Mustamäe Sääse mikrorajooni terviklikku planeeringut, kuna ei pea kinni Mustamäe hoonete omavahelisest tavalisest kaugusest. Mustamäe elurajoonid on planeeritud nii, et vähemalt üks tuba korteris saab aasta läbi otsest päikesevalgust. Selle detailplaneeringu elluviimine võtab majadelt Sõpruse pst. 200 ja Tammsaare tee 82 otsese päikesevalguse Sipelga tänava poole jäävatest ruumidest tervelt 8-ks kuuks aastas, ruumid saaksid päikesevalgust ainult suvel. Päikesevalguseta jäämine mõjutab halvasti inimeste tervist. Mustamäe üldplaneeringu osas on märgitud, et Mustamäe elanike tihedus on kõrgeim Tallinnas. Kas on siis õiglane seda uute kõrgete elamute olemasolevatele elamutele liiga lähedale ehitamisega veelgi suurendada? Õigesti on märgitud Mustamäe üldplaneeringu UI osa p. 5.4., et hoonestuse tihendamine juba väljakujunenud terviklikel elamualadel on olulise keskkonnamõjuga ja seda ei peaks tegema. Mustamäe üldplaneeringuga tutvumisel on näha, et kaevatavas detailplaneeringus piki Sõpruse puiesteed planeeritav 8-kordne elamu jääb kaitstavasse vanalinna vaatesektorisse ja rikub Kaart-IV-12-ga kehtestatud sellekohaseid piiranguid ning kaevatav detailplaneering on seetõttu vastuolus Mustamäe üldplaneeringuga.
6. AS X planeeris kütte- ja veetrassid läbi Sõpruse pst 200 kinnistu. Selle peale kaevati Harju maavanemale, misjärel Tallinna Linnavalitsus teatas 26.10.2004 kirjaga nr. LV-1/4303, et trassid ei läbi Sõpruse pst 200 krunti ning Tammsaare tee 82 osas on soojatrassi liitumiskohta muudetud. Tallinna Kütte 23.09.2002 tehnilised tingimused kütte kohta nr. 003/4070 p. 2.1 ütleb, et projekteeritav hargnemissõlm on hoonete Sõpruse pst 198 ja 200 vahel. Vaidlustatud detailplaneeringu tehnovõrkude skeemil on näha, et see sõlm asub Sõpruse pst 200 krundil. Pole mingit dokumenti, mis tõendab, et Tallinna Küte on oma tehnilisi tingimusi muutnud ja detailplaneering oleks seejärel selle punkti osas ringi tehtud. Detailplaneering on vastuolus Planeerimisseaduse § 9 lg 2 p-ga
8. Sõpruse pst 200 majale liiga lähedale on planeeritud Sipelga t 4 ja 6 teenindav tee ning nende majade parkimiskohad, mis halvendab oluliselt kaebajate maja olukorda võrreldes teiste Sääse mikrorajooni 9-kordsete majadega, kus keegi lõunafassaadile nii lähedale ei sõida ega pargi. Parklakohtade arv on planeeritud liiga väike, sest iga korteri kohta ei ole planeeritud autole kohta, kuigi on teada, et paljudel juhtudel on nooremates peredel mõlemal abikaasal auto. See tähendab seda, et varsti pargitakse Sõpruse 200 tagafassaadi poole jäävate akende alla muruplatsile ja kaebajate elu tehakse täiesti võimatuks. Kaebuse esitajad taotlevad Tallinna Linnavolikogu 03.03.2005 otsuse nr. 45 p 1 tühistamist lähtudes EV põhiseaduse §-dest 28 ja 32, Rahvatervise seaduse § 3 p-st 1, § 4 p-dest 7 ja 9, § 4 6 p-st 5, Eesti valitsemise ajutise korra aluste seaduse p-st 4, Eesti Vabariigi Ehitusministeeriumi 11.11.1991 määrusest nr. 1 „Normatiivdokumentide rakendamisest ehitiste projekteerimisel“ p-dest 1, 2 ja 3, AÕS § 74 lg-st 1 ja § 89 lg-st 1 ja §-st 143, Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr. 38 kehtestatud „Eluruumidele esitatavad nõuded“ p-st 5, PlanS § 9 lg 2 p-dest 7 ja 13, RKHK 13.06.2003 kohtuotsuse nr. 3-3-1-42-03 p-dest 17-19 ja 24 ning HMS § 3 lg-test 1 ja 2, § 4 lg-test 1 ja
9. VASTUSTAJA SEISUKOHT
10. Vabariigi Valitsuse
11. jaanuari 1999 määrusega nr 38 kinnitatud Eluruumidele esitatavate nõuete ja üüri arvestamise korra (edaspidi ka Nõuded) punkti 5 kohaselt pidi eluruumi elu-, töö- ja magamistubades olema loomulik valgustus, mille mõju hindamiseks kasutatav insolatsiooninäitaja peab olema mitte vähem kui kolm tundi päevas.Vabariigi Valitsuse
12. augusti 2000 määrusega nr 267 muudeti nimetatud sätet ning alates
13. augustist 2000 peab igal eluruumi elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nendes piisava loomuliku valgustuse. Nimetatud määruse seletuskirja kohaselt muudeti punkt 5 põhjusel, et varasemas redaktsioonis esitatud insolatsiooninäitaja nõue, et eluruumi iga elu-, töö- ja magamistuba peab saama aastaringselt päikese otsekiirgust vähemalt 3 tundi päevas, ei ole meie laiuskraadidel ning samuti olenevalt hoone asukohast (varjatud teiste hoonete poolt) reaalselt täidetav. Riigikohus on
14. juuni 2003 lahendis nr 3-3-1-42-03 leidnud, et Nõuete kehtestamise eesmärk on tervisliku elukeskkonna tagamine, kusjuures piisavaks tuleks lugeda selline valgustus, mis tagab eluruumis tervisliku elukeskkonna. Riigikohus leidis, et Nõuete p-s 5 praegu sisalduvat määratlemata õigusmõistet "piisav loomulik valgustus" ei saa täielikult samastada sätte varasemas redaktsioonis sisaldunud jäiga kvantitatiivse nõudega. Samas kohtuotsuse punktis 31 on kirjas, et: «Ringkonnakohus on tuvastanud, et kaebuse esitaja elutoa aknale langeva päikesevalguse puhul on kevadisel ja sügisesel pööripäeval insolatsioonikestuseks 40 minutit." Seega on ka nimetatud haldusasjas lähtutud insolatsiooni arvutamisel
15. aprilli ja
16. augusti vahelisest ajavahemikust. Käesolevas asjas on aga OÜ Fassaadiprojekt teostanud arvutused, et Sõpruse pst 200 hoone korterite insolatsioonikestus perioodil
17. aprill -
18. august on sõltuvalt korteri asukohast ajavahemikus 10.20 -18.
19. Kaebajate hoonele otsese päikesevalguse tagamiseks on DPga krundile Sipelga tn 2 kavandatud 2-korruseline hoone (mis asub kaebajate hoonest ca 35 meetri kaugusel), üle mille võimaldatakse Sõpruse pst 200 lõunapoolsele majaosale insolatsioon aastaringselt. Kaebajate hoone kesk- ja põhjapoolsele osale on insolatsioon tagatud Sipelga tn 4 ja 6 kruntidele kavandatavate 8-korruselised hoonete (asuvad ca 45 meetri kaugusel Sõpruse pst 200 hoonest) vahelt. Piisava valgustuse nõue kehtib korteri kui terviku, mitte üksiku toa kohta, sest eluruumiks nõuete tähenduses loetakse elamut või alaliselt elamiseks käsutatavat korterit. Seda tõlgendust kinnitab ka Majandusministeeriumi poolt soovitatud "Euroopa Majanduskomisjoni ehitusnormide näidissätete kogumiku" punkt 2.7.1, mille kohaselt tuleks elamud paigutada, suunata ja projekteerida nii, et elamutes vähemalt peamine kasutatav ruum (elutuba), ja ülejäänud ehitises vähemalt üks teistest kasutatavatest ruumidest saab piisavalt insolatsiooni. Eeltoodust tulenevalt leiame, et kaebajate väited loomuliku valguse puudumise osas on alusetud ja põhjendamata. Sellest tulenevalt on põhjendamatud ka väited halvenevast elukeskkonnast ja sellest tingitud kaebajate tervisekahjustuste põhjustamisest. 5
20. Rahvatervise seaduse § 2 punkti 3 kohaselt on tervisekaitse inimese tervisele ohutu elukeskkonna tagamisele ning elukeskkonnaga seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimisele suunatud tegevus. Sama seaduse § 4 punkti 9 kohaselt peavad eluaseme- ja puhketingimused soodustama tervise säilimist. Praegu asuvad DP-ga hõlmatud maa-alal üksikud väikeelamud Sipelga tänava ääres, mis on jäänud 5-9-14 korruseliste elamute nö külje alla ning mõjuvad piirkonnas võõrkehadena. Üksikelamute kinnistud on korrastamata võsa ja omavoliliste putkadega maatükid, mis on kujunenud ümbruskonna alkohoolikute, narkomaanide ja kodutute kogunemispaigaks. Ala on kasutusest välja langenud ning selle koristamisele kulutab linnaosa igal aastal tuhandeid kroone Garaažide taga kogunevad kambad, seal on metallikosud ja tuuakse kottidega prügi. Ala on linnaelanikele ohtlik, õhtul sinna jalutama minna ei julgeta. Seega on DP kohane lahendus igati kooskõlas Rahvatervise seadusega, kuna DP alusel ala korrastatakse, likvideeritakse võsa ning väljakasvanud, suures osas kuivanud ja murdunud kuusehekk, kusjuures säilitatakse või asendatakse uutega kõik väärtuslikud perspektiivsed puud. Alale on kavandatud 0,2 hektari suurune veesilmaga park koos mänguväljakutega, kus lapsed saavad mängida ja vanakesed jalgu puhata. Vastustaja on seisukohal, et praeguse eikellegimaa staatusega nurgatagusest piirkonnast saab DP alusel kujundada kõrgeväärtusliku elukeskkonna, mis tõstab kindlasti ka kaebajate endi kinnisvara väärtust ning ei pea seega põhjendatuks kaebajate väiteid põhiseaduslike õiguste ebaseadusliku piiramise osas.
21. DP-ga hõlmatud maa-ala jääb Tallinna üldplaneeringu kohaselt osaliselt korruselamute alasse (Sipelga tn 2, 6, 7 ja 8) ning osaliselt ettevõtluse segahoonestusalasse (Sipelga 3a, 4 ja osaliselt Sipelga 7 ja 8). Lisaks on ala kõrvalfunktsioonina üldplaneeringus märgitud magistraaltänavate ärivöönd. Korruselamute ala on Tallinna üldplaneeringu kohaselt põhiliselt 2- ja enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusteenindusettevõtted, garaaži-kooperatiivid jm. Ettevõtluse segahoonestusala on Tallinna üldplaneeringu kohaselt ala, kus võib paikneda igasugune ettevõtlus v.a. ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine, alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi. Magistraaltänavate ärivöönd tähendab tsooni, kuhu võib rajada põhiliselt kaubandus-teenindusettevõtteid. Väär on kaebajate väide, et korruselamute ala lõpeb Sõpruse pst 200 hoonega. Seletusele lisatud üldplaneeringu väljavõtte (lisa nr 3) kohaselt on näha, et kahe tsooni vaheline joon (plaanil märgitud punasega) jookseb läbi Sipelga 2, 6 ja 7 kavandatavate hoonete. Sipelga 2 ja 4 kruntide sihtotstarve on vastavalt 15% ja 10% ärimaa ning 85% ja 90% elamumaa, seega on nende hoonete esimestele korrustele kavandatud äripinnad vastavalt üldplaneeringule. Ettevõtluse segahoonestusalasse jäävad Sipelga 3a ja osaliselt Sipelga 7 ja 8 hooned on planeeritud koos teiste, korterelamumaale jäävate hoonetega ühtse 8-korruselistest elamutest koosneva hoonegrupina, kusjuures A. H. Tammsaare tee perspektiivne laiendamine avab vaate uuele hoonegrupile lõunaküljest ja parema ehituskvaliteediga kaasaegse väljanägemisega uushoonestus muutub ristmiku ümbruse dominandiks. A. H. Tammsaare tee äärsesse ettevõtluse segahoonestusalasse ei jää rohkem ühtegi elamut, mistõttu saab lugeda nimetatud kolme hoonet üksikuteks hoonestusalas paiknevateks elamuteks. Samasugusele seisukohale jõudis ka DP üle järelevalvet teostanud ning DP heaks kiitnud Harju maavanem, märkides, et kehtivas üldplaneeringus on kõnealust planeeringu ala käsitletud eelkõige hoonestusalana, mistõttu ei saa antud piirkonda käsitleda samadel alustel, kui piirkonda, mille juhtfunktsiooniks on üldplaneeringu kohaselt metsad, pargid ja looduslikud alad (nt teisel pool Sõpruse pst asuv nn Parditiik). 6 Tallinna Linnavolikogu
22. veebruari 2005 otsusega nr 29 võeti vastu Mustamäe üldplaneering. Nimetatud üldplaneeringu kohaselt jääb DP-ga hõlmatud maa-ala elamute ja äriehitise arengualasse (üldplaneeringu osa IV-1 - maakasutus). Seega sobib antud kohale üle kõrgema 8-korruselistest hoonetest koosneva hoonegrupi rajamine ning DP ei ole vastuolus Mustamäe üldplaneeringuga. Vastustaja leiab, et tuleb toetada Mustamäel täiendavat elamuehitust, sest elamispinna suurenemisel ühe elaniku kohta kahaneb elanike arv piirkondades, kus elamuehituseks arvestatavad võimalused puuduvad. Selline oht varitseb ka Mustamäel, mis toob kaasa olemasoleva infrastruktuuri (lasteasutused, ühistransport, kommunikatsioonid), millesse linn on olulisel määral investeerinud ning mis vaidlustatud piirkonnas korralikult funktsioneerib, ebaefektiivse kasutamise. Vanalinna vaatesektorisse jääv Sipelga tn 2 hoone ei mõjuta vanalinna vaadeldavust Mustamäe nõlvalt, kuna hoone paikneb selles vaid riivamisi ning jääb oluliselt madalamaks kõrgel asuvast vaatetasapinnast. Samas sektoris paikneb hulgaliselt ka Mustamäe teisi hooneid, kuid need ei sega Toompea vaadeldavust.
23. Vastustaja ei nõustu kaebajate väitega, et planeeritud Sipelga tn. 4 ja 6 hoonet teenindav tee ning nende majade parkimiskohad halvendavad oluliselt Sõpruse pst 200 hoone olukorda võrreldes teiste Sääse mikrorajooni 9-kordsete majadega, kuna maja lõunafassaadil toimub liiklus. Liiklus toimub samamoodi ka Sõpruse pst 196 ja teiste Sõpruse pst 9-kordsete majade tagaküljel – kõikide 9-kordsete majadega risti asetsevate 5-kordsete majade eest jookseb läbi tee, millel toimub liiklus, samuti pargivad seal sõidukid. Parklakohti on planeeritud lähtudes parkimisnormidest korruselamute piirkonnas – 1-2 toalise korteri puhul 0,7 kohta ning > 3toalise korteri puhul 0,9 kohta. Kokku on normatiivne parklakohtade arv 371 ning planeeritud on 388 kohta. Lisaks on ümbruskonnas Sipelga tn. 5a krundil olemasolev valvega parkla ning avaliku kasutusega parkla planeeritava Sipelga tn. 7 krundiga piirneval krundil. Seega on asjakohatud kaebajate väited parklakohtade puudumise osas ja alusetud kahtlused murule parkimise suhtes. Samas võib välja tuua, et Sõpruse pst 200 hoone, kus elab 216 kaasomanikku, esiküljel (ainuke koht, kus parkida) on ca 45 parkimiskohta. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Kolmanda isiku AS X seisukoht
24. Vabariigi Valitsuse
25. jaanuari
26. a määrusega nr 38 on kinnitatud Eluruumidele esitatavad nõuded, mille p 5 sätestab, et eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nendes piisava loomuliku valgustuse. Vaidlust ei ole selles, et piisav loomulik valgustus on käesoleval ajal määratlemata õigusmõiste. Riigikohus on märkinud
27. mai
28. a. otsuses asjas nr 3-3-1-25-02, et selle mõiste tõlgendamisel võib muuhulgas lähtuda sama sätte varasemast sõnastusest. Nimelt kehtis kuni
29. augustini 2000.a. norm redaktsioonis, mille kohaselt loomuliku valgustuse hindamiseks kasutatav insolatsiooninäitaja peab olema mitte vähem kui kolm tundi päevas. Riigikohus leidis viidatud lahendis, et varasemat kolmetunnist insolatsioonikestuse nõuet võib pidada eelduslikuks piirmääraks, mille rikkumisel tervislik elukeskkond võib kannatada.
30. Kaebajad ei ole vaidlustanud Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakonna otsust nr 61/3204, mille kohaselt on kontrollitud projekti vastavust tervisekaitse nõuetele. Sotsiaalministri
31. detsembri
32. a määrusega nr 138 kinnitatud Tallinna Tervisekaitsetalituse põhimääruse § 8 p-dele 2 ja 7 kohaselt on tervisekaitsetalituse ülesanneteks muuhulgas jälgida elukeskkonna bioloogilisi, füüsikalisi ja keemilisi mõjureid 7 ning teavitada avalikkust elukeskkonna seisundist, selle halvenemisest või halvenemise ohust. Vastavalt põhimääruse § 9 p-le 9 on Tallinna Tervisekaitsetalitusel temale pandud ülesannete täitmiseks oma pädevuse piires õigus mitte lubada ehitiste projektide ning tehniliste normdokumentide rakendamist ning nende objektide kasutuselevõtmist, kui nad ei vasta tervisekaitse nõuetele. Seega kehtib käesoleval ajal haldusakt, mille kohaselt on kõnealune detailplaneering kooskõlas tervisekaitse nõuetega.
33. Kaebusest ei ole arusaadav, milliste korterite osas kaebajad leiavad, et päikesevalgustus ei ole piisav. Tallinna, Sõpruse pst 200 hoone näol on tegemist 9-kordse majaga, milles on 216 korterit. OÜ Fassaadiprojekt on kontrollinud insolatsiooni kestvust 1 korrusel ehk siis kõige madalamal asuvate korterite osas. Arvestustes on ka märgitud, et need on teostatud selliselt, et ei arvestata olemasolevat haljastust. Kolmas isik soovib juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et olemasolev haljastus (väheväärtuslik, kuid valgust varjavana olemasolev füüsiline takistus) varjab päikesevalguse vaieldamatult suuremas osas, kui varjaksid tulevikus rajatavad ehitised. Vahetult Tallinnas, Sõpruse pst 200 maja taga asuvad puud varjavad
34. kuni 5.korruse kõrguselt juba praegusel aastaajal päikesevalguse ligipääsu korteritele oluliselt suuremas ulatuses, kui teeksid seda kaugemale, 35 kuni 45 meetri kaugusele jäävad uued hooned. Riigikohus on
35. mai
36. a. otsuses asjas nr 3-3-1-25-02 märkinud ka seda, on igale aknale ei pea ega saagi langeda loomulikku päikesevalgust. Selle võib välistada juba akna paiknemine ilmakaarte suhtes. Kuid iga olemasoleva akna suhtes valguse varjamisel tuleb kaaluda, kas varjamine on proportsionaalne ning jätab korteri olulisemates ruumides alles küllaldase valgustuse. Kaebajate väide, et igas korteris saab valgust üksnes üks ruum, on väär. Insolatsioon on otsene päikesevalgus, millele täiendavalt tagavad ruumi loomuliku valgustatuse ka valguse peegeldumine välispindadelt ja sisepindadelt. Kuivõrd Eestis on sõltuvalt asetsusest laiuskraadidel võimatu tagada igapäevast otsest päikesekiirgust 3 tundi päevas, muudetigi seni Vabariigi Valitsuse määrusega kehtinud norme. Käesoleval juhul on aga sõltumatu eksperdi poolt antud hinnang, et igale korterile on tagatud perioodil
37. aprillist kuni
38. augustini otsene päikesevalgus vähemalt 3 tundi päevas. Kusjuures tegemist on minimaalseima ajaga. Arvestustes on märgitud, et tegelik insolatsioonikestvus on vahemikus kell 10.20 kuni 18.30 ehk siis 8 tundi. Kolmas isik juhib kohtu tähelepanu, et detailplaneeringuga on kavandatud hooned sellistena, et oleks tagatud maksimaalne otsese päikesevalguse ligipääs Tallinn, Sõpruse pst 200 ja Tammsaare tee 82 hoonetele. OÜ Fassaadiprojekt on rõhutanud, et enamiku korterite insolatsioonikestvust ei mõjuta planeeritavad ehitused hoopiski.
39. Riigikohtu
40. mai
41. a otsuses on märgitud, et ka aknast avanev vaade on üks eluruumi väärtust mõjutavaid asjaolusid. Eluruumi omaniku huvi piisavale vaatele võib olla kaalukam kui seni tühjalt seisnud maatüki omandanud isiku huvi maatükk võimalikult suures ulatuses hoonestada. Samas ei saa linnas asuva eluruumi omanik eeldada, et tema akendega külgnevale tühjale krundile kunagi midagi ei ehitata ja et vaadet tema aknast üldse ei piirata. Tallinna Linnavolikogu
42. märtsi 2005.a. määrusega nr 5 kinnitatud Tallinna haljastuse arengukava kohaselt on nimetatud arengukava I osa esimene etapp Tallinna Kommunaalameti tellimusel koostatavast Tallinna linna haljastuse arengukavast. Aluseks on võetud
43. aastal Tallinna Botaanikaaia koostatud töö "Tallinna haljastute olukord ja ettepanekud haljastute süsteemi arenguks". Arengukava kohaselt on selle põhieesmärgiks hoonetevahelise linnaruumi, eelkõige selle haljastatud osa korrastamine ja hooldus, lähtudes säästva arengu printsiibist. Arengukavas on selgitatud, et haljastud on suuresti sõltuvad antropogeensest mõjust (rajamisjärgne hooldus, mehaanilised vigastused, tallamine), samuti kasvutingimustest (ebasobiv pinnas Lasnamäel, tugevad tuuled) ja liigilisest koosseisust (näiteks on Mustamäel 8 palju kaski, mis on küll kodumaine liik, kuid pole linnas pikaealised ning nende koorevigastused paranevad halvasti). Arengukavas on selgitatud, et Mustamäe on suurim suurpaneelelamute piirkond Tallinnas (ehitamist alustati 1960-ndatel aastatel). Elamute vahele on projekteeritud siseõued, mis moodustavad mikrorajoonide haljasalad. Haljasalade pindala on linnaosadest suurim 260,6 ha. Arengukavas on viidatud ka asjaolule, et lühiajalise puhkuse veetmiseks peaks lähim park (haljasala) asuma elamust 300 m kaugusel. Praktiliselt Tallinn, Sõpruse 200 hoone kõrval (üle Sõpruse puiestee) asub Parditiigi park -Tammsaare tee ja Nõmme tn nurgal (suurusega 5,9 ha). Seega kaebajate väide, et nende elukeskkond saaks detailplaneeringuga kavandatud tegevuse läbi kannatada, on täiesti ebaõige. Nende hoonete vaheline ruum, millega Sõpruse pst 200 elamu moodustab terviku on haljastusega täielikult kaetud. Samuti asub vastupidiselt enamusele linnaosa elamutest Sõpruse pst 200 elamu ühe suurima (5,9 ha) pargi vahetus läheduses. Samas detailplaneeringuga hõlmatud ala on niiske ning kõrge veeseisu tõttu vesistunud ja suures osas kaetud võsastikuga. Valdavas enamuses on tegemist väheväärtuslike puudega, mis tuleb asendada linnahaljastuse seisukohast väärtuslikematega. Detailplaneeringuga hõlmatud ala kohta on koostatud ekspert Aino Aaspõllu poolt dendroloogiline hinnang, milles on täpselt toodud kogu olemasoleva haljastus, sealjuures hinnatuna linnahaljastuse seisukohast (hinnaline, perspektiivitu, väheväärtuslik jne). Haljastuse eesmärk peaks olema pakkuda elanikele puhkamisvõimalust (jalutamine) ja esteetilist naudingut. Olemasolev haljastus ei täida aga kumbagi eesmärki, mistõttu selle säilitamine olemasoleval kujul on vastuolus avalike huvidega. Ümberkaudsete elanike huvides on vastupidiselt kaebajatele tõsta piirkonna väärtust elukohana: mida kaunim on ümbrus, seda hinnalisemad on ka seal asuvad eluasemed. Korrastatud juurdepääsuteed koos valgustatud jalgradadega, uued väärtuslikumad puud, hooldatud muruplatsid ja laste mänguväljakud on see, mida kavandatakse olemasoleva olukorra asemel. Detailplaneeringu seletuskirjas on ka rõhutatud, et elukeskkonna, mänguväljaku turvalisuse loovad inimesed, kes neid kohti sihipäraselt kaustavad. Seetõttu on oluline, et ümbrus korrastatakse, ehitatakse välja teed ja tänavavalgustus nii, et majaelanikel tekiks soov kodu lähedal õues puhata, lastega jalutada ja suuremate laste puhul mänguväljakul aega veeta.
44. Kehtiva Tallinna üldplaneeringu 4.osas “Territooriumi funktsionaalne tsoneerimine” selgitatakse, et tsoneering näitab linnaplaanil üldistatud kujul, milliste funktsioonidega alad kusagil paiknevad, määrab kindlaks transpordikoridoride orienteeruvad asukohad, haljasmaadena säilitatavad alad, kaitsealade piirid jne. Hoonestusalade maakasutuse määramisel on eesmärgiks seatud funktsionaalne paindlikkus, mis tähendab, et üldjuhul on lubatud põhifunktsioonile lisada ka teisi, konkreetsesse piirkonda sobivaid kaasfunktsioone. Maafunktsioonile on lisatud tingimused, mis määravad ära põhifunktsioonile sobivad kaasfunktsioonid või piirangud ning mida täpsustatakse detailsemates planeeringustaadiumides (üldplaneeringu p 4.2.). Üldplaneeringu maakasutusplaanist nähtub, et detailplaneeringuga hõlmatud ala piirkond on määratletud kas korruselamute alana või ettevõtluse segahoonestusalana (uute elamute rajamine lubatud vaid erandina). Seega ei saa vaidlust olla selles, et vahetult Tallinnas, Sõpruse pst 200 asuva kinnistuga piirnev ala on alati olnud määratletud kui korruselamute ala. Ala terviklikuna arendamiseks linnaruumi seisukohast ongi hõlmatud sinna täiendavalt juurde maa-ala, kuhu on samuti lubatud üksikuid elamuid planeerida. Kuivõrd Tallinna üldplaneeringu maakasutusplaan on äärmiselt üldistatud, siis on väide, et osaliselt ettevõtluse segahoonestusala hõlmamine detailplaneeringusse muudab detailplaneeringu üldplaneeringuga vastuolus olevaks, täielikult alusetu. Planeeritava ala sihtotstarbeks on 9 osaliselt ette nähtud ärimaa. Väljavõte Mustamäe Linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaanist kinnitab, et jätkuvalt on reserveeritud üldisema planeeringuga ala Tammsaare tee laienduse rajamiseks. Esitatud kaebusest ei selgu, miks peaks piirkonda, kus asuvad 14- ja 9-kordsed hooned projekteerima täiesti teistsuguseid ehitisi. Küsimusi Tallinnas, Sõpruse pst 200 hoonele valgustuse tagamisest ja haljastusest on kolmas isik juba käsitlenud. Lihtne vaatlus kinnitab, et detailplaneeringuga kavandatud hooned asetsevad hajutatumalt, kui nt Tallinnas, Sõpruse pst 20 ja Tammsaare tee 82 hooned vastastikuses suhtes. Vastu võetud Tallinna üldplaneeringut muutva Mustamäe Linnaosa üldplaneeringu kohaselt kavandatakse kogu antud detailplaneeringuga hõlmatud ala (tähis A-6) elamute ja äriehitiste arengualaks. Kaebajad on saanud avaldada ja edastanud detailplaneeringu menetlemise käigus korduvalt enda seisukohti ja vastuväiteid, millele on vastatud. Tallinna Linnavolikogu vaidlustatud otsuse seletuskiri kinnitab, et otsuse tegemisel on kõiki kaebajate poolt tõstatatud kaebuses esitatud küsimusi käsitletud. Seetõttu väide, et otsust ei ole kaalutletud, on väär. Heakskiidu planeeringule on andnud kõik vajalikud instantsid.
45. Asjakohatu on kaebajate väide, justkui satuks Sõpruse pst 200 maja oluliselt kehvemasse olukorda võrreldes teiste majade elanikega ka seetõttu, et mõlemal pool maja hakkab toimuma liiklus. Kõik Mustamäel, Sõpruse pst ja Tammsaare tee ümbruskonnas paiknevad elamud asuvad ühelt poolt suure magistraali ääres: Sõpruse pst või Tammsaare tee. Samuti toimub iga elamu teisel küljel liiklus –pargitakse autosid jne. Kolmas isik taotleb jätta kaebus rahuldamata. Kolmanda isiku Keskkonnaministeeriumi seisukoht Vaidlustatud otsusega kehtestatud detailplaneeringu koostamisel arvestati kõikide tervisekaitse nõuetega, detailplaneeringu on kooskõlastanud Tallinna Tervisekaitsetalitus. OÜ Fassaadiprojekt ekspert on andnud arvamuse detailplaneeringuga kavandatavate hoonete mõjust Sõpruse pst 200 ja Tammsaare tee 82 majade insolatsioonitingimustele. Nimetatud arvamuse kohaselt on detailplaneeringuga tagatud nõuetele vastav päikesevalgus Sõpruse pst 200 ja Tammsaare tee 83 majadele. Kaebajad ei ole esitanud seda ekspertarvamust ümber lükkavaid tõendeid. Tuginedes OÜ Fassadiprojekt koostatud ekspertarvamusele oleme seisukohal, et vaidlustatud otsusega kehtestatud detailplaneeringus kavandatud hooned ei kahjusta Sõpruse pst 200 elanike tervist. Seoses väidetavalt hävineva roheluse ning vaatega märgime, et vaidlustatud detailplaneeringu alasse kuulub ka käesoleval ajal riigi reservmaana riigi omandisse taotletav maa asukohaga Sipelga tn 6a, millel kavandatakse olulises mahus puude istutamist. Samuti tuleb märkida, et Sõpruse pst 200 vahetus läheduses asub äsja renoveeritud Parditiigi park, mille roheline ümbrus tagab kaebajatele vaieldamatult rohelisema elukeskkonna, kui on paljudel teistel Mustamäe elanikel. Lisaks eelnimetatule tagab kehtestatud detailplaneeringu rakendamine seni räämas, korrastamata ning prahiga reostatud alale ulatusliku rohetsooni, mis vastupidiselt väidetule, parandab üldist heakorda nimetatud piirkonnas. Kaebajad leiavad, et kehtestatud detailplaneering on vastuolus Tallinna üldplaneeringuga. Seoses sellega märgime, et Tallinna linna üldplaneeringus on kõnealune ala kirjeldatud "korruselamute alana". Vastavalt Planeerimisseaduse § 9 lõikele 7 võib detailplaneering vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kõnealune detailplaneering 10 seda ei sisalda, kuna selleks vastav vajadus puudub. Ka Harju maavanem ei ole planeeringujärelevalve menetluse käigus pidanud vajalikuks detailplaneeringus vastava muutmisettepaneku tegemist. Kolmas isik taotleb jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
46. Vaidlusküsimused Kaebusest nähtuvalt leiavad kaebuse esitajad, et Tallinna Linnavolikogu 03.03.2005 otsusega nr. 45 kehtestatud Sõpruse pst 200a, Sipelga tn 4, 6, 7 kruntide ja lähiala detailplaneering on õigusvastane seoses järgmiste põhiliste asjaoludega: