Obsah (4)

§ 26§ 31§ 92§ 93

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 06.02.2006. a Tallinn Haldusasja number 3-05-15 Haldusasi OÜ X kaebus Jõeläh

§ 26lg 1 p 6).

Jätta Jõelähtme Vallavalitsuse taotlus kohtukulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 06.02.2006 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates 06.02.2006 (

§ 31lg 1, 5). Tähtaja arvutamisel arvestada Ts

MS § 62 ja TsÜS § 137 lg 2 sätetega. ASJAOLUD 18.09.2003 sõlmitud hoonestusõiguse lõpetamise kokkuleppe, kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel omandas OÜ X Harjumaal, Jõelähtme vallas Uusküla külas asuva Kordoni kinnistu, katastritunnusega 24504:004:1180, mis on registreeritud Tallinna 1 Linnakohtu Kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistris registriosa nr. 25183 all (toimiku nr 1 lk. 10). Jõelähtme Vallavolikogu 04.07.2000 otsusega nr. 37 kehtestati Uusküla küla, Nuudipere, Kordoni, Klaukse, Klaukse I ja Klaukse II maaüksustega haaratud ala detailplaneering. Jõelähtme Vallavalitsuse 7.12.2004 kirjaga nr. 7-2.12/2136 keelduti kaebuse esitajale Kordoni maaüksusele projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamisest seoses Uusküla küla Nuudipere I, Kordoni, Klaukse, Klaukse I ja Klaukse II detailplaneeringuga. Kirja kohaselt näeb nimetatud detailplaneering ette 15,099 ha suuruse mereäärse krundi moodustamist koos krundi ehitusõiguse ulatuse ja hoonestustingimustega. Kordoni maaüksus on vaid selle planeeritud krundi üks osa ja detailplaneering ei näe sellele maaüksusele eraldi ette ehitusõigust (toimiku nr. 1 lk. 12). Kaebuse esitaja esitas kaebuse keeldumise peale Tallinna Halduskohtusse. Jõelähtme Vallavalitsuse 13.12.2004 korraldusega nr. 808 algatati Jõelähtme valla Kallavee küla Nuudipere I ja Nuudipere II maaüksuste detailplaneeringu koostamine ning kinnitati Jõelähtme valla Kallavere küla Nuudipere I ja Nuudipere II maaüksuste detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale (toimiku nr. 2 lk. 12). Kaebuse esitaja esitas kaebuse korralduse peale Tallinna Halduskohtusse. Tallinna Halduskohtu 08.04.2005 määrusega (toimiku nr. 1 lk. 79) liitis kohus kaebused kaebuse esitaja taotlusel ühte menetlusse. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

1. Keskkonnaministri 30.01.1997 määrusega nr. 8 „Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse korra ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise korra kehtestamine“ p 2.9 kohaselt saadakse veehaarde puurkaevu projekteerimise alustamiseks tingimused kohalikust omavalitsusest. Omavalitsus määrab ka isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada. Korra p. 2.10 kohaselt kooskõlastatud ja kohalikus omavalitsuses kinnitatud projekti alusel tuleb taotleda ehitusluba kohalikust omavalitsusest ning puurkaevu puurimisluba Eesti Geoloogiakeskusest. Vallavalitsus keeldus kaebuse esitajat soodustava haldustoimingu tegemisest ilma mingite sisuliste motiivideta ning selgitusteta, samuti ilma seadusliku aluseta.
2. Vastavalt Jõelähtme Vallavolikogu 04.07.2000 otsusega nr. 37 kehtestatud detailplaneeringule on kaebuse esitajale kuuluvale Kordoni kinnistule ette nähtud puurkaev. Seda kinnitab Jõelähtme Vallavalitsuse arhitekti Leili Müüri poolt 01.04.2004 väljastatud detailplaneeringu väljavõte, millest nähtuvalt on vaidlusalune puurkaev planeeritud Kordoni kinnistule. Detailplaneering on kehtestatud haldusaktiga, mis on jõus, teda pole ei kehtetuks tunnistatud ega muudetud. Puurkaevu rajamiseks on olemas kooskõlastus Keskkonnaministeeriumi Harjumaa Keskkonnateenistusest. Vastustaja keeldumine väljastada puurkaevu rajamiseks projekteerimistingimusi ei ole seaduslik ega põhjendatud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 2 lg 3 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja –vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, millisele õigusaktile tugineb vastustaja väites, et kohalik omavalitsus ei saa väljastada kehtestatud ja jõus oleva detailplaneeringu alusel tema kinnistule planeeritud puurkaevu rajamiseks projekteerimistingimusi.
3. Jõelähtme Vallavalitsuse 13.12.2004 korraldusega nr. 808 detailplaneeringu algatamisel on Jõelähtme Vallavalitsus jätnud arvestamata kehtiva Jõelähtme valla Uusküla küla, Nuudipere, Kordoni, Klaukse, Klaukse I ja Klaukse II maaüksustega haaratud ala detailplaneeringu, mis on kehtestatud 04.07.2000 Jõelähtme Vallavolikogu otsusega nr.
4. Korraldusega nr. 808 2 kinnitatud detailplaneeringu algatamine rikub kaebuse esitaja õigusi, kuivõrd vastustaja keeldub väljastamast kaebuse esitajale kehtiva detailplaneeringuta tema kinnistule planeeritud puurkaevu projekteerimistingimusi. Telefonivestluses vallavalitsuse arhitekti Leili Müüriga selgitati kaebuse esitaja esindajale, et puurkaevu projekteerimistingimusi ei ole võimalik väljastada, kuna Y, kui 04.07.2000 Jõelähtme Vallavolikogu otsusega nr. 37 kehtestatud planeeringu osaline on algatanud uue detailplaneeringu, mille alusel soovib rajada puurkaevu tehnoparki. Kaebuse esitaja on jäetud ebaseaduslikult kaasamata planeeringu koostamise protsessi. Kuivõrd Vallavalitsuse keeldumine väljastada kaebuse esitaja kinnistule planeeritud puurkaevu projekteerimistingimusi põhineb vaidlustatud detailplaneeringu algatamisel, on vallavalitsus käitunud õigusvastaselt jättes kaebuse esitaja kaasamata. Kaebuse esitaja on huvitatud isik planeerimisseaduse § 16 lg 1 mõistes ning ta oleks pidanud kaasama planeeringu koostamisse. VASTUSTAJA JÕELÄHTME VALLAVALITSUSE SEISUKOHT
5. Kaebuse esitaja ei ole taotlenud Jõelähtme Vallavalitsuselt projekteerimistingimuste väljastamist.
6. Detailplaneering ei anna kaebajale alust puurkaevu rajamiseks ega selleks projekteerimistingimuste väljastamise nõudmiseks. Detailplaneering on koostatud oluliselt suurema maa-ala suhtes, kui seda on kaebajale kuuluv Kordoni kinnistu. Vastavalt Planeerimisseaduse § 9 lg 2 p 1, p 2 ja p 7 on detailplaneeringu eesmärgiks planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõiguse määramine ning tehnorajatiste asukoha määramine. Seega määratakse detailplaneeringuga ehitusõigus (sealhulgas tehnorajatiste asukoht) detailplaneeringu alusel moodustataval krundil, mitte olemasoleval krundil, mis detailplaneeringu kohaselt kuulub liitmisele moodustatava uue krundiga. Detailplaneeringu kohaselt pidi puurkaev rajatama tegelikult mitte Kordoni maaüksusele, vaid moodustatavale Detailplaneeringu punktis 3.
7. leheküljel 5 nimetatud Nuudipere 1 krundile, mis hakkab hõlmama lisaks praegusele Kordoni kinnistule ka praeguseid Nuudipere 1 ja Klaukse 2 kinnistuid. Seda kinnitab ka Detailplaneeringu punkt 5.
8. leheküljel
9. Krunt, mille moodustamine Detailplaneeringuga ette nähti ja mille ehitusõigus Detailplaneeringuga määrati ning millele muuhulgas ka puurkaevu rajamine ette nähti, ei ole seega praegune Kordoni kinnistu ning on lisaks sellele praegusest Kordoni kinnistust ka oluliselt suurem. Seega on Detailplaneering koostatud praegusest faktilisest olukorrast sootuks erinevat situatsiooni silmas pidades.
10. Korraldusega nr 808 algatatud detailplaneeringu koostamiseks tehtud täpsustatud plaanilt nähtub, et puurkaevu asukoht Otsusega nr 37 kehtestatud detailplaneeringu kohaselt ei asu tegelikkuses isegi mitte Kordoni kinnistu piirides, vaid riigi omandisse jäetaval reservmaal. Kuna Otsusega nr 37 kehtestatud detailplaneeringu kohaselt ei ole puurkaevu rajamist Kordoni kinnistule ette nähtud, siis ei ole Kaebajal võimalik selle rajamiseks projekteerimistingimuste väljastamist nõuda isegi juhul, kui projekteerimistingimuste väljastamine oleks hoolimata Otsusega nr 37 kehtestatud detailplaneeringu kohaselt moodustatava Nuudipere I kinnistu moodustamata jätmisest võimalik.
11. Korraldus nr. 808 ei riku kaebaja õigusi. Korraldusega nr 808 detailplaneeringu algatamist ja detailplaneeringu lähteülesande kinnitamist ei saa pidada detailplaneeringu koostamiseks. Seetõttu on väide Kaebaja õigusvastaselt detailplaneeringu koostamisse kaasamata jätmisest sisutu. Seega tuleb Kaebaja kaebus ka õigusvastasuse tuvastamise nõude osas jätta rahuldamata. Detailplaneeringu algatamisel ja selle lähteülesande kinnitamisel ei saa väita, et 3 detailplaneeringu koostamisel ei ole ühte või teist planeeringut arvesse võetud. Seda põhjusel, et lähteülesande kinnitamisel ja detailplaneeringu algatamisel detailplaneeringu koostamine alles algab. Seetõttu ei ole Kaebajal võimalik väita, et Otsusega nr 37 kehtestatud detailplaneeringut arvesse võetud ei ole. Planeerimisseadus ei näe ette kohustust kaasata isikuid detailplaneeringu lähteülesande kinnitamisele ning detailplaneeringu algatamisele. Ka Riigikohtu halduskolleegium on eespool viidatud
12. veebruari
13. a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-8-02 kinnitanud, et detailplaneeringu lähteülesande koostamine on ettevalmistav tegevus ning kaasamine planeerimismenetluse nii varases staadiumis ei ole planeeringu läbiviijale kohustuslik ning kohaliku omavalitsuse toiminguid lähteülesande koostamisel iseseisvalt halduskohtus vaidlustada pole võimalik. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. KOLMANDA ISIKU AS Y SEISUKOHT
14. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr. 3-3-1-8-02 leidnud, et planeeringu algatamine on esimene etapp planeerimismenetlusest ja selles staadiumis ei ole veel võimalik otsustada, kas ja milline planeering kehtestatakse. Planeeringu algatamisega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid. Planeeringu algatamise korraldus ei ole haldusakt. Kohaliku omavalitsuse toiminguid planeeringu algatamisel iseseisvalt vaidlustada ei saa.
15. Kehtiva detailplaneeringu joonise kohaselt on puurkaev projekteeritud jätkuvalt riigi omandis olevale maale, mitte kaebaja omandis olevale Kordoni kinnistule. Seega ei saa puurkaevu projekteerimisloa väljastamata jätmine kuidagi rikkuda kaebaja õigusi. Kuna kaebaja projekteeritud puurkaev on ette nähtud vaid majandus- ja joogivee saamiseks (vt detailplaneeringu seletuskiri leht 7 punkt 5.1) puudub kaebajal ka vajadus puurkaevu rajada. Planeeritud puurkaevust vee tarbimine tehnoloogilisel otstarbel on keelatud. Kaebaja ei ole esitanud hoonete projekteerimise ja / või ehitusloa taotlust Jõelähtme Vallavalitsusele.
16. Vastustaja poolt algatatud detailplaneeringu lähteülesande p-ga 5.3 on planeerijale pandud kohustus näidata planeeritava alaga külgnevate alade kehtivad ja töös olevad detailplaneeringud ja nende põhilahendused ning siduda need planeeritava alaga. Kui kaebaja õigusi siiski peaks rikutama, st. uue planeeringu koostamisel Kordoni maaüksuse ehitusõigus sellest muutub, on tal avaliku väljapaneku käigus õigus esitada ettepanekuid ja vastuväiteid. Kui kohalik omavalitsus ei suuda eriarvamusi lahendada, saadetakse planeering seisukohavõtuks maavanemale. Samuti on kaebajal õigus vaidlustada planeeringu kehtestamise otsus halduskohtus. Detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku käigus teostatud toimingud ja vastu võetud aktid ei loo ühelegi isikule õigusi ega kohustusi ning neid ei saa halduskohtus vaidlustada. PlanS § 4 lg 2 p 2 kohaselt kohalik omavalitsus tagab huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise. Kuigi detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud, ei võta planeeringu koostamise etapis informeerimis- ja kaasamiskohustuse täitmata jätmine veel huvitatud isikult võimalust oma seisukohti planeeringu avaliku väljapaneku käigus avaldada ja nendega mittearvestamist vaidlustada. Kaebaja, olles juba mitme kuu vältel teadlik planeeeringu algatamisest, pole seni näidanud üles mingit huvi planeeringulahenduse eskiisiga ja/või põhimõtetega tutvumiseks või esitanud planeerijale, kolmandale isikule või vastustajale omapoolseid nägemusi planeeritava ala tulevase maakasutuse suhtes. Vastavalt PlanS § 18 lg-le 6 informeeritakse avalikkust ja huvitatud isikuid kohaliku omavalitsuse poolt ajalehes planeeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Seega 4 informeeritakse huvitatud isikuid koostatavast planeeringust juba teistkordselt ning neil on võimalus esitada planeeringu kohta oma ettepanekuid ja vastuväiteid. Kolmas isik taotleb jätta kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 13.12.2004 korralduse nr. 808 tühistamise ning kaebuse esitaja planeerimise koostamisse kaasamata jätmise õigusvastaseks tunnistamise nõudes rahuldamata. KOLMANDA ISIKU EESTI VABARIIGI SEISUKOHT
17. Jõelähtme Vallavolikogu 04.07.2000 otsusega nr. 37 on kehtestatud Uusküla küla Nuudipere, Kordoni, Klaukse, Klaukse I ja Klaukse II maaüksustega haaratud ala (30,97 ha) detailplaneering. Detailplaneeringuga hõlmatud maa-alal jäi Nuudipere I, Kordoni ja Klaukse II maaüksuste vahele 2,3 ha suurune vaba maatükk ning Nuudipere II ja Klaukse I maaüksuste vahele ca 0,3 ha suurune vaba maatükk. Nimetatud maatükkide puhul on tegemist reformimata ehk jätkuvalt riigi omandis olevate maadega maareformi seaduse § 31 lõike 2 tähenduses, mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium, ja mis reeglina kuuluvad MRS-i § 31 lõike 1 punkti 8 alusel riigi maareservina riigi omandisse jätmisele, mille otsustajaks on keskkonnaminister.
18. augustil 2003 esitas Keskkonnaministeerium Jõelähtme Vallavalitsusele eelnimetatud vabade maatükkide riigi omandisse jätmise taotluse nr. 64/4147, millega taotleti MRS-i § 31 lõike 1 punkti 8 alusel riigi maareservina riigi omandisse jätmiseks vastavalt Vahetusmaa 1 maaüksus, pindalaga 23 581 m2, ja Vahetusmaa 2 maaüksus, pindalaga 3064 m
19. Jõelähtme Vallavalitsuse 18.08.2003 korraldustes nr. 585 ja 586 nõustuti nimetatud maade riigi omandisse jätmisega vastavalt taotlusele. Maa riigi omandisse jätmise otsust keskkonnaminister vastu võtnud ei ole.
20. Maa-ameti käsutuses olevalt detailplaneeringu väljavõttelt, millele on kantud ka olemasolevate katastriüksuste piirid, nähtub, et vaidlusaluse planeeritava puurkaev-pumpla asukoht jääb riigi omandisse jäetavale Vahetusmaa 1 maaüksusele. Planeeritava puurkaevpumpla sanitaarkaitseala (kaitsetsooni) maaks on vastavalt õigusaktidele jäetud 50 m raadiusega ring ümber puurkaev-pumpla ning Kordoni maaüksusele ulatub üksnes selle kaitsetsooni osa, so ca 20 m raadiusega poolring. Mistahes toimingud puurkaev-pumpla rajamiseks sellele maale puudutavad otseselt Eesti Vabariigi, mitte aga kaebaja õigusi, sest kaebaja ei saa ilma maaomaniku nõusolekuta maad käsutada ega kasutada. KOHTU PÕHJENDUSED
21. Jõelähtme Vallavalitsuse poolt puurkaevu projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine Kaebuse esitaja leiab, et Jõelähtme Vallavalitsuse keeldumine, väljastada kaebuse esitajale puurkaevu projekteerimistingimusi rikub kaebuse esitaja Jõelähtme Vallavolikogu 04.07.2000 otsusega nr. 37 kehtestatud detailplaneeringust tulenevat õigust rajada kaebuse esitajale kuuluvale Kordoni kinnistule puurkaev. Kuna kaebuse esitaja kaebeõigus tuleneb detailplaneeringuga kaebuse esitajale antud väidetavast õigusest, peab kohus vajalikuks kaebuse esitaja väidet kontrollida. Jõelähtme Vallavolikogu 04.07.2000 otsusega nr. 37 kehtestatud Jõelähtme valla Uusküla küla Nuudipere, Kordoni, Klaukse, Klaukse I ja Klaukse II maaüksustega haaratud ala detailplaneeringu joonise kohaselt jääb Kordoni maaüksuse piiri sisse tõepoolest puurkaevpumpla koos viimase kaitsetsooniga. Samas on detailplaneeringu joonisel ka märkus, mille kohaselt on maaüksuste piirid täpsustamisel AS Optiset poolt. Kaebuse esitaja on kaebusele 5 lisanud eeltoodud detailplaneeringu Kordoni maaüksust puudutava väljavõtte, millele on lisatud vallaarhitekt L. Müür’i 01.04.2004 kinnitus väljavõtte õigsuse kohta. Kohtul puudub vajadus kahelda kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud väljavõtte vastavuses kehtestatud detailplaneeringu originaaljoonisele. Samas, kuivõrd detailplaneeringu joonise kohaselt olid joonisel maaüksuste piirid AS Optiset poolt täpsustamisel, ei saa kaebuse esitaja kindlalt väita, et detailplaneeringuga planeeriti puurkaevu rajamine Kordoni kinnistule. Detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud Planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 9 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks planeeritava ala kruntideks jaotamine (p 1), krundi ehitusõigus (p 2) ning tehnovõrkude ja –rajatiste paigutus (p 6). Kehtestatud detailplaneeringu üldosa p-s 3 tuuakse ära detailplaneeringu eesmärgid. Detailplaneeringu üheks eesmärgiks on p. 3.1 kohaselt planeeritava ala kruntideks jaotamine. Detailplaneeringu p. 3.1 kohaselt on planeeritav ala jaotatud kolmeks krundiks: Nuudipere I, Klaukse I ja Klaukse. Detailplaneeringu joonisel on ka eeltoodud kolme krundi piirid tähistatud. Oluline on siinjuures asjaolu, et kehtestatud detailplaneeringu joonisel oleva kolme planeeritava krundi piiride kohta märkused puudusid. Seega tuleb järeldada, et planeeritavate kruntide piirid ei vajanud detailplaneeringu kohaselt täpsustamist. Planeeritav puurkaev-pumbajaam jääb detailplaneeringu järgi planeeritud Nuudipere I krundile. Detailplaneeringu p-s 3.2 määratakse kruntide kasutamise sihtotstarve ning p-s 3.3 kruntide ehitusõigus, p-s 3.5 ehitistevahelised kujad ja keelualad. Detailplaneeringu p. 3.5 alapunkti 3 kohaselt on Nuudipere I krundile rajatava puurkaevu kaitsetsooni laiuseks 50 meetrit. Detailplaneeringu p. 5.1 kohaselt on majandus- ja joogivee vajaduseks planeeritud 4,5 m3 ööpäevas, selleks on ette nähtud puurkaevu rajamine Nuudipere I krundile. Detailplaneeringu üldosas toodud seletuste ning joonise alusel võib järeldada, et 04.07.2000 kehtestatud detailplaneeringu eesmärgiks ei olnud puurkaev-pumpla rajamine detailplaneeringu jooniselt nähtuvale Kordoni maaüksusele (Kordoni maaüksus kanti kinnistusraamatusse 09.12.1999, seega ca pool aastat enne detailplaneeringu kehtestamist), vaid detailplaneeringu alusel moodustatavale Nuudipere I krundile. Kuna detailplaneeringu eesmärki arvestades sai detailplaneeringu joonisel tähtsust omada vaid planeeritavate kruntide asukoht ning kruntidele planeeritavate tehnorajatiste, sealhulgas puurkaev-pumpla asukoht, saab sellega seletada ka asjaolu, miks pidas Jõelähtme Vallavalitsus võimalikuks detailplaneeringut kehtestada ära ootamata olemasolevate maaüksuste piiride täpsustamist AS Optiset poolt. Seega asub kohus detailplaneeringujooniste ning detailplaneeringu üldosa seletuse alusel seisukohale, et puurkaev-pumpla ei ole planeeritud Kordoni kinnistule ning Kordoni kinnistu asukohta arvestades, vaid detailplaneeringu alusel moodustatavale Nuudipere I krundile. Kohtule on esitatud ka joonis, kus on olemasolevale detailplaneeringujoonisele projekteeritud Kordoni kinnistu, katastritunnusega 24504:004:1180 (edaspidi „täpsustatud detailplaneeringujoonis“, toimiku nr. 1 lk. 116). Kui võrrelda Kordoni kinnistu piire eeltoodud joonisel ning kehtestatud detailplaneeringu joonisel näeme, et kehtestatud detailplaneeringu joonisel ulatuvad kolmnurkse Kordoni kinnistu piirid üle Kordoni kinnistust läänepoole jääva tehnovõrkude koridori ning endise paadisadama, viimast osaliselt hõlmates. Samas ei kuulu endise paadisadama alune maa kaebuse esitajale. Täpsustatud detailplaneeringujoonisele joonestatud Kordoni kinnistu piirid jäävad endisest paadisadamast paremale ehk idapoole ning kattuvad Kordoni maaüksuse katastrikaardi väljavõtte ortofotole (toimiku nr. 1 lk. 141) kantud piiridega. Kuna Kordoni kinnistu asukoht looduses on määratletav katastrikaardi väljavõttelt nähtuvate piiride järgi ning kinnistusraamatusse kantud Kordoni kinnistu 6 katastritunnus 24504:004:1180 ühtib katastrikaardi väljavõttel toodud katastritunnusega, tuleb järeldada, et kaebuse esitaja omandis on Kordoni maaüksus katastrikaardi väljavõtte ortofotol kajastatud piiridega. Kuna vastavad piirid ühtivad täpsustatud detailplaneeringujoonisele kantud Kordoni maaüksuse piiridega, järeldab kohus, et puurkaevu-pumbamaja ning Kordoni kinnistu omavahelise asukoha määramisel tuleb lähtuda täpsustatud detailplaneeringujoonisele kantud Kordoni kinnistu piiridest ja puurkaev-pumbamaja asukohast. Vastavalt jooniselt nähtuvalt ei asu puurkaev-pumbamaja Kordoni kinnistul, vaid jääb Kordoni kinnistust lõunapoole. Küll aga ulatub Kordoni kinnistule osaliselt puurkaevpumbamaja sanitaartsoon. Seega tuleb järeldada, et Jõelähtme valla Uusküla küla Nuudipere, Kordoni, Klaukse, Klaukse I ja Klaukse II maaüksustega haaratud ala detailplaneering ei anna kaebuse esitajale õigust nõuda detailplaneeringuga planeeritud puurkaev-pumbamaja rajamiseks projekteerimistingimuste väljastamist Kordoni kinnistule. Keskkonnaministri 30.01.1997 määruse nr. 8 „Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse korra ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise korra kehtestamine“ (edaspidi Määrus) p 2.8 kohaselt esitab puurkaevu projekteerimiseks veehaarde rajaja taotluse asukohajärgsele riiklikule keskkonnateenistusele, kes lahendab taotluse kahe nädala jooksul. Taotluse lahendamise käigus võidakse nõuda puurkaevu asukoha valikut kohapeal. Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistus on 11.02.2004 kirjaga nr. 30-6-2/273 (toimiku nr. 1 lk. 11) nõustunud kambrium-vendi veekihte avava puurkaevu projekteerimisega Jõelähtme Vallavolikogu 04.07.2000 otsusega nr. 37 kehtestatud asukohta. Kirja kohaselt on puurkaev planeeritud Uusküla küla Nuudipere, Kordoni, Klaukse, Klaukse I ja Klaukse II maaüksuste majandus-joogiveega varustamiseks. Määruse p-dest 2.8 ja 2.9 nähtub, et pärast asukohajärgse riikliku keskkonnateenistuse poolt taotluse lahendamist, mille käigus selgitatakse välja ka puurkaevu asukoht, saadakse veehaarde puurkaevu projekteerimise alustamiseks tingimused kohalikust omavalitsusest. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja saanud Harjumaa keskkonnateenistuse nõusoleku Uusküla küla Nuudipere, Kordoni, Klaukse, Klaukse I ja Klaukse II maaüksustega haaratud ala detailplaneeringu järgse puurkaevu projekteerimiseks. Kuna nõusolek on Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistuse poolt antud seega konkreetse asukohaga puurkaevu projekteerimiseks ning puurkaevu asukoht ei ole kaebuse esitajale kuuluval kinnistul, on Jõelähtme Vallavalitsuse keeldumine vastavasse asukohta puurkaevu projekteerimistingimuste väljastamisest õiguspärane. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse poolt puurkaevu projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamise ja Jõelähtme Vallavalitsuse kohustamise nõudes, väljastama puurkaevu rajamiseks projekteerimistingimused, rahuldamata.
22. Jõelähtme Vallavalitsuse 13.12.2004 korraldus nr. 808 ning OÜ X kaasamine planeeringu menetlemisse 2.1 Jõelähtme Vallavalitsuse 13.12.2004 korraldusega nr. 808 algatati Jõelähtme valla Kallavee küla Nuudipere I ja Nuudipere II maaüksuste detailplaneeringu koostamine ning kinnitati Jõelähtme valla Kallavere küla Nuudipere I ja Nuudipere II maaüksuste detailplaneeringu lähteülesanne. 7 Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku AS Y seisukohaga selles, et korraldus nr. 808 ei riku kaebuse esitaja õigusi. Riigikohtu halduskolleegiumi 18.02.2002 otsuse haldusasjas nr. 33-1-8-02 kohaselt on planeeringu algatamine vaid esimene etapp planeerimismenetlusest ja selles staadiumis ei ole veel võimalik otsustada, kas ja milline planeering kehtestatakse. Planeeringu algatamisega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid. Planeeringu algatamise korraldus ei ole haldusakt. Eeltoodud otsuses leidis Riigikohus, et kohtud on vaidluse lahendamisel pidanud ekslikult võimalikuks eraldiseisvalt vaidlustada planeeringu algatamise korraldust. Nimetatud otsuses leidis Riigikohus ühtlasi, et linnavalitsuse tegevust lähteülesande kooskõlastamisel ja kinnitamisel tuleb pidada haldusesiseseks tegevuseks, millel puudub väljapoole suunatud mõju. Lähteülesande koostamine on ettevalmistav tegevus ja kaasamine planeerimismenetluse nii varases staadiumis on küll igati kooskõlas planeerimismenetluse avalikkuse põhimõttega, kuid ei ole planeeringu läbiviijale kohustuslik. Riigikohus leidis, et seega on kohtud põhjendamatult pidanud võimalikuks halduskohtus iseseisvalt vaidlustada kohaliku omavalitsuse asutuse toiminguid planeeringu algatamisel, sh. lähteülesande koostamisel. Kohus märgib ühtlasi, et kaebusest nähtuvalt on kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse korralduse nr. 808 peale ajendatud telefonivestlusest Jõelähtme Vallavalitsuse arhitekt Leili Müüriga, millest kaebuse esitajale on jäänud mulje, et Jõelähtme Vallavalitsus keeldub kaebuse esitajale puurkaevu projekteerimistingimusi väljastamast seoses AS Y taotlusel Jõelähtme Vallavalitsuse poolt algatatud detailplaneeringuga. Kuivõrd kohtule Jõelähtme Vallavalitsuse kirjalikku keeldumist esitatud ei ole, ei saa kohus arhitekt Leili Müüri eraviisiliselt telefoni teel esitatud arvamust käsitleda Jõelähtme Vallavalitsuse formaalse keeldumisena, mis annaks kaebuse esitajale aluse järeldada, et projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine on seotud uue detailplaneeringu algatamisega. Käesoleva haldusasja menetluse käigus ei ole Jõelähtme Vallavalitsuse esindajad kaebuse esitaja eeltoodud järeldust kinnitanud. 2.2 Kaebuse esitaja väite kohaselt on Jõelähtme Vallavalitsus käitunud õigusvastaselt, jättes kaebuse esitaja detailplaneeringumenetlusse kaasamata. Kaebuse esitaja on huvitatud isik PlanS § 16 lg 1 mõistes ning ta oleks pidanud kaasama planeeringu koostamisse. AS Y poolt kohtule esitatud Nuudipere I, Kordoni, Klaukse, Klaukse I ja Klaukse II haaratud alade detailplaneeringu jooniselt (toimiku nr. 1 lk. 94) nähtub, et Jõelähtme Vallavalitsuse korraldusega nr. 808 algatatud detailplaneeringuala – Nuudipere I ja Nuudipere II maaüksuste näol on tegemist AS Y omandis olevate maaüksustega, mis küll piirnevad kaebuse esitaja maaüksusega, kuid ei kattu sellega ega hõlma seda. Samuti ei kattu nad detailplaneeringu joonisele projekteeritud puurkaev-pumbamaja asukohaga. PlanS § 16 lg 1 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kaebuse esitaja näol ei ole tegemist planeeritava maa-ala kinnisasja omaniku ega elanikuga, võib teda käsitleda vaid PlanS § 16 lg 1 järgi huvitatud isikuna. Planeerimisseadus ei sätesta, millisel viisil tuleb huvitatud isikuid planeeringu koostamisse kaasata. Kuna huvitatud isikute ring võib olla väga lai (sisuliselt igaüks, kes väidab endal asja vastu huvi olevat), ei saa mõistlikult järeldada, et kohalik omavalitsus oleks kohustatud ise huvitatud isikute ringi välja selgitama. Pigem võib sättest järeldada kohaliku omavalitsuse kohustust, mitte teha huvitatud isikutele takistusi detailplaneeringu koostamises osalemiseks ning andmete saamiseks. Nii sätestab ka PlanS § 14 lg 2, et planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus on kohustatud tagama planeeringu koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide säilimise ning huvitatud isikutele kättesaadavuse. Vaid võimaliku 8 võõrandamisvajadusega kinnisasjade omanikele on kohalik omavalitsus kohustatud planeeringu algatamise otsusest tähtsaadetisena edastatud kirjaga teatama (PlanS § 12 lg 4). Vaidlus puudub selle üle, et detailplaneeringu algatamisest on elanikke ajalehe vahendusel informeeritud. Samuti on õige Jõelähtme Vallavalitsuse seisukoht, et kohalikul omavalitsusel puudub seadusest tulenev kohustus kaasata isikuid detailplaneeringu algatamisele ja lähteülesande kinnitamisele. Seega on kaebuse esitaja poolt Jõelähtme Vallavalitsuse korralduse nr. 808 alusel tehtud järeldus kaebuse esitaja õigusvastase detailplaneeringumenetlusse kaasamata jätmise kohta ennatlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.

§ 92

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud.

§ 93

lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Vastustaja on esitanud kohtule taotluse kohtukulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt. Kohus on seisukohal, et Jõelähtme Vallavalitsuse kohtukulude väljamõistmise taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna tegemist ei ole sedavõrd keeruka detailplaneeringuvaidlusega, et kohalikku omavalitsust ei oleks saanud haldusasjas esindada ka omavalitsuse ametnik või jurist. Tiina Pappel kohtunik 9