) § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest rahatrahviga 1500 krooni (toimiku lk. 13). Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tallinna büroo 08.06.2005 juhtimisõiguse peatamise otsusega nr. 4574 peatati
lg 8 (otsuses peatamise aluseks märgitud
mootorsõiduki juhtimisõigus 24 kuuks (toimiku lk. 9). KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT 1.
lg 8 näeb ette juhtimisõiguse peatamise isikul, keda on neljandat või enamat korda karistatud juhtimisõiguse peatamist ettenägeva liiklusseaduse sätte alusel.
lg 2 sätestatud rikkumise eest on juhtimisõiguse peatamine ette nähtud alates teistkordsest karistusest. Seega ei ole I.M. liiklusseaduse § 413 lg 8 subjektiks, kuna juhtimisõiguse peatamist ettenägevaid rikkumisi on I.M. enne 17.05.2005 toime pannud kaks.
lg 8, mida kaebuse esitaja suhtes on kohaldatud, ei näe ette võimalust peatada juhtimisõigust 24 kuuks kolme
1 2. Põhiseaduse § 11 kohaselt võib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. PS § 3 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. ARK toiming juhtimisõiguse peatamisel on riigivõimu teostamise üks viise ning peab seega alluma rangelt seadusele.
ei näe juhtimisõiguse peatamise otsust tegevale haldusorganile ette võimalust kohaldada kaalutlusõigust.
lg 8 sõnastus on niivõrd selge, et mootorsõiduki juhil on raske
lg 8 sõnastust mõista selliselt, et tema juhtimisõigus peatatakse 24 kuuks koheselt neljanda mistahes liiklusseaduse rikkumise eest. Vastupidi – koosmõjus
lõikest järeldatav, et juhtimisõiguse peatamine on ette nähtud
lg 2 puhul tingimuslikult ning tingimuseks on õiguslik fakt, et isikul oleks eelnevalt juhtimisõigus juba kolmel korral peatatud (kusjuures tähtsust ei oma, kas juhtimisõigus on peatatud
I.M.l on juhtimisõigus peatatud vaid kahel korral. Ülaltoodud motiivil on rikutud kaebuse esitaja õigust õiguspärasele ootusele seaduse rakendamise suhtes ning kohaldatud seadust kaebaja suhtes ebasoodsamalt. Riigikohus on 23.02.2004 haldusasja nr. 33-1-1-04 läbivaatamisel leidnud järgmist: „sarnastel juhtudel tuleb lähtuda üldpõhimõttest, mis välistab haldussanktsioni ettenägeva ebaselge normi tõlgendamise isiku kahjuks.“
lg 2 rikkumiste eest; 2) 23.09.2003 (otsus jõustus 09.10.2003)
lg 2 rikkumiste eest; 3) 28.09.2003 (otsus jõustus 14.10.2003)
lg 2 rikkumiste eest ja 4) 17.05.2005 (otsus jõustus 17.08.2004)
Võttes aluseks nimetatud dokumendid ning lähtudes
juhtimisõiguse peatamine 24 kuuks. 2.
lg 8 tõlgendamisel kasutades seadusandja eesmärki tuleb märkida, et seadusandja on mõelnud
lg 8 sätestamisel ükskõik, millist
lg-s 1-7 (Juhtimisõiguse peatamine juhiloa väljaandnud asutuse poolt) toodud
§-de 745, 7417, 7419, 7420, 7421, 7430, 7431, 7422 lg 2 ja 3, 7433, 7435 lg 2 karistatust ning näinud ette neljanda korra
rikkumise eest pikema juhtimisõiguse peatamise – 24 kuuks. Arvestades
rikkumisi on ARK peatanud I.M. juhtimisõiguse 24 kuuks oma otsusega nr. 4574 seaduslikult. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Vaidluse ese Poolte vahel on vaidlus selle üle, kuidas tuleks tõlgendada
Sätte tõlgendusest sõltub, kas säte on kaebuse esitaja suhtes kohaldatav või mitte. Poolte vahel on ka vaidlus selle üle, kas Karistusregistri seaduse (KarRS) sätted on Põhiseadusega kooskõlas ning kas vastustaja on kaebuse esitaja karistusandmeid otsuse tegemisel õigesti arvesse võtnud. Kohus võtab esmalt seisukoha
lg 8 tõlgenduse üle ning uurib seejärel kaebuse esitaja väiteid, mis seonduvad tema karistusandmete arvestamise ja kehtivusega. 2. Liiklusseaduse § 413 lõike 8 tõlgendus Liiklusseaduse § 413 lg 8 (juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemise aja redaktsioonis) sätestab: „Neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise korral, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kui liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, peatab loa väljaandnud asutus juhtimisõiguse 24 kuuks“. Tallinna Ringkonnakohus on 30.08.2005 kohtumääruses (toimiku lk. 33-34) asunud vaidlusaluse sätte tõlgendamisel kaebuse esitajaga ühele seisukohale. Nii leiab Tallinna Ringkonnakohus: „/…/ kaebuse väidet, et
lg 8 kohaldamisel ei saa arvesse võtta esmakordset karistamist
lg 2 rikkumise eest, toetab senine kohtupraktika
2-3/94/05, 18.02.2005 otsus haldusasjas nr. 2-3/118/05, 25.04.2005 otsus haldusasjas nr. 2-3/562/05, 27.04.2005 otsus haldusasjas nr. 2-3/608/05, 09.05.2005 otsus haldusasjas nr. 2-3/570/05).“ Ka käesolevat haldusasja menetlev kohtunik on varem (haldusasi nr. 3-2573/2004) asunud kaebuse esitajaga antud sätte tõlgendamise osas ühele seisukohale. Samas peab kohus 3 vajalikuks sätte osas varasemalt esitatud tõlgendust siiski lähtuvalt Riigikohtu lahenditest ning õiguskantsleri seisukohast muuta. Riigikohus on hinnanud
oktoobri 2004 otsuses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr. 3-4-1-10-04 ning
lõike 8 põhiseaduspärasuse kontrolli seoses ARK büroode poolt kaebajate juhtimisõiguse peatamisega 24 kuuks pärast nelja faktilist liiklusseaduse rikkumist (Riigikohtu 25.10.2004 otsuse asjas nr. 3-4-1-10-04 p 3 ning Riigikohtu 27.06.2005 otsuse asjas nr. 3-4-1-2-05 p. 7). Riigikohus asus mõlemas asjas seisukohale, et
3-4-1-10-04 p 13 ning Riigikohtu 27.06.2005 otsuse asjas nr. 3-4-1-2-05 p. 26). Riigikohtu 27.06.2005 otsuse p 25 kohaselt on asjassepuutuv norm, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega (Riigikohtu üldkogu 22.12.2000 otsus asjas nr. 3-4-1-10-00 – RT III 2001, 1,1, p 10). Säte on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades normi põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui selle põhiseadusele vastavuse korral (Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002 otsus asjas nr. 34-1-5-02). Kohus on seisukohal, et kui Riigikohus oleks leidnud, et liiklusseaduse neli faktilist rikkumist ei saa kaasa tuua
lõike 8 kohaldamist, ei saanuks ta pidada liiklusseaduse § 413 lõiget 8 asjassepuutuvaks ning anda hinnangut sätte kooskõlale põhiseadusega. Riigikohus asus 25.10.2004 otsuse p-s 20 seisukohale, et Liiklusseaduse § 413 lõiked 1-8 moodustavad ühtse süsteemi. Tõlgendades
lõiget 8 süstemaatiliselt, koosmõjus lõigetega 1-7 tuleb nõustuda õiguskantsleri 18.07.2005 kirjas nr. 16-4/05003/0503971 (toimiku lk. 30-31) väljendatud seisukohaga, mille kohaselt seadusandja on juhtimisõiguse peatamise kestust astmeliselt pikendanud sõltuvalt isiku poolt toime pandud väärtegude korduvusest. Nimetatud kirjas asus õiguskantsler seisukohale: „Kui seadusandja on esimese, teise ja kolmanda väärteo puhul juhtimisõiguse peatamise võimalust ning peatamise kestust reguleerinud erinevate väärtegude puhul erinevalt ja suhteliselt detailselt diferentseeritult, siis
lõikes 8 ette nähtud sunnivahendi puhul ei ole seadusandja pidanud edasist diferentseerimist tulenevalt väärteo kvalifikatsioonist (hõlmatud on kõik väärteod, mille puhul on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine) ning edasisest korduvusest (hõlmatud on rikkumine neljandal või enamal korral) enam oluliseks.“ Nõustuda tuleb õiguskantsleri eeltoodust tehtud järeldusega: „Seadusandja silmis on tähtis vaid see, et väärtegu, mille puhul on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine (seadusandja peab silmas
lõigetes 1-7 nimetatud väärtegusid) pandi toime neljandal või enamal korral; mitte aga see, kas kõigi nende väärtegude puhul ka reaalselt varem juhtimisõigus peatati.“ Kohtu arvates on õiguskantsler juhtinud ka õigesti tähelepanu asjaolule, et
lõiked 2-7 näevad ette juhtimisõiguse peatamise alles teistkordsel või kolmandat korda väärteo toimepanemisel. Kui peatada
lõike 8 alusel juhtimisõigus vaid eeldusel, et eelnevalt on isiku juhtimisõigus neli korda peatatud, ei ole võimalik juhtimisõigust
lõike 8 alusel peatada
Sätte selline tõlgendus ei haakuks aga seadusandja tahtega, peatada juhtimisõigus
lõigetes 2-7 sätestatud väärtegude juba teistkordsel või kolmandat korda toimepanemisel ega ka Riigikohtu tõlgendusega, mille järgi
3. Kaebuse esitaja kehtivad karistusandmed 4 Vaidlus puudub selle üle, et kaebuse esitajat on karistatud
Kohus loetleb rikkumised alustades viimasest karistusest: 1) 17.05.2005, otsus jõustus 02.06.2005; 2) 28.09.2003, otsus jõustus 14.10.2003; 3) 23.09.2003, otsus jõustus 09.10.2003 ning 4) 19.11.2002, otsus jõustus 05.12.2002. Eeltoodud otsuseid liiklusseaduse rikkumiste kohta on ka vastustaja vaidlustatud otsuse tegemisel aluseks võtnud. Vastustaja poolt kaebuse esitaja väärtegude kohta kohtule esitatud õiendist (toimiku lk. 48-49) nähtuvalt on kaebuse esitaja 2003 ning 2005 vahelisel ajal toime pannud veel kolm väärtegu, mille eest on 27.11.2003 ja 07.12.2004 karistatud rahatrahviga ning 01.10.2004 VTMS § 53 lg 2 alusel suulise hoiatusega. Väärteomenetluse seaduse (VTMS) § 53 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja vähetähtsa väärteo puhul jätta menetlusaluse isiku karistamata ja määrata hoiatustrahvi. VTSM § 53 lg 2 kohaselt võib kohtuväline menetleja jätta hoiatustrahvi määramata ja piirduda menetlusaluse isiku suulise hoiatamisega, kui ta leiab, et menetlusaluse isiku hoiatamine teda trahvimata on piisav. Õiendilt nähtub, et kaebuse esitajale on tehtud VTMS § 53 lg 2 alusel 01.10.2004 suuline hoiatus. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 25 lg 1 p 1 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Kohus on seisukohal, et vastustaja on ebaõigesti lugenud suulise hoiatuse kustutamisele kuuluvaks karistuseks. KarRS § 4 lg 1 kohaselt kantakse karistusregistrisse karistusandmed järgmiste kohtulahendite ja ametnike otsuste alusel: p. 2: kohtuvälise menetleja ja kohtu jõustunud otsus karistuse määramise või mõistmise kohta väärteoasjas, välja arvatud kohtuvälise menetleja otsus hoiatusmenetluses. KarRS § 4 lg-st 1 tulenevalt ei ole suulise hoiatuse näol tegemist karistusregistrisse kantava karistusega, mistõttu vastustaja ei saanud kaebuse esitajale 19.11.2002, 23.09.2003 ning 28.09.2003 otsustega määratud karistusi juhtimisõiguse peatamise otsustamisel arvesse võtta ning sai lähtuda ainult 17.05.2005
17.05.2005 otsusega kaebuse esitajale määratud rahatrahv oli pärast varasemate karistusandmete kustutamist esimene kaebuse esitajale määratud karistus
Seega ei kuulu kaebuse esitaja suhtes kohaldamisele
lg 8 ega ka
lg 2, mis näeb ette juhtimisõiguse peatamise üheks kuuks
Eeltoodud kaalutlustel leiab kohus, et ARK Tallinna büroo 08.06.2005 otsus nr. 4574 on õigusvastane ning kuulub tühistamisele. Kuna otsus kuulub õiendil õigusvastaselt kajastatud suulise hoiatuse arvestamise tõttu tühistamisele, ei pea kohus vajalikuks võtta täiendavat seisukohta kaebuse esitaja väidete kohta, mis puudutavad Karistusregistri seaduse põhiseadusvastasust. Tiina Pappel kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.