KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2323/04 Otsuse kuupäev 27.12.2004 Kohtunik Elle Kask Kohtuasi S.S.i kaebus As Falck Eesti 11.06.2003 viivistasu otsuse nr 003961 ja Tallinna Kommuna

) §-s 50 on sätestatud parkimise korraldamine.

§ 50

lg 5 kohaselt teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik võib kehtestada tasulise parkimise ning tasulist parkimist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 501-503 sätestatut. Vastavalt

§-le 50 lg 1 parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks.

§ 501

lg 1 alusel antakse kohalikule omavalitsusele õiguse oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. Parkimistasu laekub selle kehtestanud kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse vastavalt

§-le 501 lg 5. Parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse (

§ 502lg 1).

Liiklusseaduse nimetatud säte võimaldab määrata viivistasu üksnes siis, kui parkimistasu on jäetud maksmata või kui tasutud parkimisaeg on ületatud, kuid eelnev ei tähenda, et prkimisjärelevalvet teostav ametiisik ei saa parkimise õigust tõendava dokumendi puudumise või selle mittenõuetekohase eksponeerimise korral viivistasu määramise otsust üldse koostada (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahend nr 3-4-1-14-04 18.11.2004). Viimatinimetatud Riigikohtu lahendi alusel tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 lisa p 4.4 teine lause. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määrusega nr 9 on kehtestatud parkimistasu vastavalt määruse lisale. Parkimistasu on Tallinna linna avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulu saamiseks ja avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamiseks käesolevas määruses sätestatud korras maksumaksja poolt maksuobjekti osas, suuruses ja tähtajal tasumisele kuuluv rahaline kohustus (p 1.1). Parkimistasu maksjaks on mootorsõiduki juht, kes pargib sõiduki või haagise linna avaliku tasulise parkimisala piires (p 3.1). Mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist, kui aga mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest (p 4.1). Kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil parkimise kontrolli teostajale nähtavalt ja arusaadavalt teada andnud, tekib mootorsõiduki juhil parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest (p 4.2). Nõuetekohaselt kustutatud ühekordne parkimispilet, parkimisautomaadi pilet, parkimise kuukaart või mobiilside kaudu tasulist parkimist tõendav kleebis tuleb paigutada valveta tasulises parkimiskohas parkimistasu maksmise kohustuse tekkimisel vahetult sõiduki esiklaasi või kõnniteepoolse esiukseklaasi taha väljastpoolt täies ulatuses nähtavana ja loetavana (p 4.4 esimene lause, mis ei ole tunnistatud põhiseadusevastaseks). Tallinna Linnavolikogul on õigus kehtestada parkimise õigust tõendava dokumendi (nõuetekohaselt kustutatud ühekordne parkimispilet, parkimisautomaadi pilet, parkimise kuukaart või mobiilside kaudu tasulist parkimist tõendav kleebis) sõiduki esiklaasi või kõnniteepoolse esiukseklaasi taha täies ulatuses nähtavana ja loetavana paigaldamise nõue. 3 Kui tasulisel parkimisalal parkimiskohta kasutav isik ei esita vastuolus kohaliku omavalitsuse kehtetstatud tõendite esitamise korraga parkimistasu maksmist tõendavaid dokumente, on parkimisjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus eeldada parkimistasu maksmata jätmist ning koostada viivistasu otsus. Kui parkimisjärelevalvet teostav ametiisik ei saaks nimetatud eeldusest lähtuda, ei saaks ta parkimismaksumenetlust efektiivselt läbi viia (RK lahend nr 34-1-14-04). Riigikohus on ka oma varasemas lahendis leidnud, et parkimiskorra rikkumine on spetsiifiline õiguserikkumine, mille menetlemine toimub lihtsustatud korras ning et arvestades rikkumiste eripära ja massilisust, on lihtsustatud menetlus teatud juhtudel mõistlik ja proportsionaalne ( RK 22.02.2001 otsus nr 3-4-1-4-01). Käesolevas haldusasjas tuleb kindlaks teha, kas parkimisjärelevalvet teostava isiku poolt kontrollimise läbiviimise ajal oli sõidukis nähtaval kohal parkimispilet või muu parkimistasu maksmist tõendav dokument. Parkimise eest tasumise tõendina on kohtule esitatud ühekordne Tallinna parkimispilet, millel on kustutatud kuupäev 18.juuni 2003 ja kellaaeg 11.

1. Vaidlustatud viivistasu otsusest nähtuvalt on sõidukit kontrollitud kell 11.
2. Kui kontrollimise ajal kell 11.08 oleks parkimispilet sõidukis olnud nõuetekohaselt paigutatud nähtavale kohale, puuduks kontrolöril alus viivistasu otsuse tegemiseks. Käesoleval juhul tagasiulatuvalt ei ole võimalik tuvastada, kas ühekordne parkimispilet võis olla sõidukis teiste piletite hulgas, nagu väidab kaebaja. Kohus leiab, et kaebaja sellekohane väide on paljasõnaline ning tõendamata. Kaebuses toodud põhjendused ei ole kohtu hinnangul veenvad. Sõiduki juht peab eelkõige ise olema hoolas ja asetama parkimistasu maksmist tõendava dokumendi nähtavale kohale, see on eelkõige tema enda huvides ning aitab ära hoida hilisemad vaidlused. Kohtu hinnangul käesoleval juhul viivistasu otsuse tegemise tingis asjaolu, et sõidukis ei olnud nähtaval kohal nõuetekohaselt eksponeeritud parkimistasu maksmist tõendavat dokumenti, seega kontrollijal ei olnud kohapeal kontrollimise läbiviimise ajal võimalik veenduda avalikus tasulises parkimisalas pargitud mootorsõiduki eest parkimistasu maksmises. Kohus leiab, et kaebusele lisatud ühekordse parkimispileti koopia ei ole tõendiks, mis tagasiulatuvalt kinnitaks käesolevas haldusasjas olulist tähtsust omavat asjaolu, et S.S. tasus parkimise eest just viivistasu otsuses märgitud parkimiskohaga seonduvalt, seda parkimispiletilt ei nähtu, samuti ei nähtu sellelt auto marki ega reg.numbrit. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 15 lg 3 kaebuse esitaja on kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega ning kohtu hinnangul need tõendid peavad suutma veenda kohut kaebaja väidete õigsuses. Vastustajate esindaja taotles 09.12.2004 kohtuistungil tunnistajana üle kuulata parkimiskontrolör Arvo Lindvesti paarimehe J.K.i. Kohus rahuldas taotluse ning alustas tuunistaja ülekuulamist vande all. Tunnistaja J.K.i ülekuulamise alguses selgus, et tunnistaja oli eelnevalt tutvunud kaebusega ja toimiku materjaliga. Kohus koheselt peale sellest teadasaamist katkestas tunnistaja ülekuulamise. Selgituseks vastustajate esindajale kohus peab vajalikuks märkida, et tunnistaja ei ole protsessiosaline ning tal puudub õigus tutvuda haldusasja (k.a tsiviil-ja kriminaalasja) materjaliga, vastasel juhul kaotaks tunnistaja institutsioon igasuguse mõtte. Tunnistaja roll kohtumenetluses seisneb üksnes selles, et ta annab kohtus oma ütlused vande all temale teadaolevate faktiliste asjaolude kohta. Tallinna Kommunaalamet võttis vaide menetlusse, leides, et tähtaeg 18.06.2003 koostatud viivistasu otsuse tegemiseks ei ole mööda lastud ning pidas võimalikuks vaiet menetleda tähtaegsuse küsimust tõstatamata. 4 Kohus peab vajalikuks juhtida Tallinna Linnavalitsuse tähelepanu väga olulisele asjaolule nagu seda on hea haldustava ja selle järgimine haldusmenetlust läbiviiva haldusorgani poolt. Haldusmenetluse nõuded ja kord on sätestatud Haldusmenetluse seaduses (HMS). Vaidemenetlus on sätestatud Haldusmenetluse seaduse 5.peatükis. Vaidemenetlus algab vaide esitamisega haldusorganile (HMS § 74). Vaide esitamise tähtaeg on sätestatud HMS §-s
3. Sisuline vaidemenetlus lõpeb vaideotsuse tegemisega vastavalt HMS §-le
4. Mingit n-ö teatise vormi see ette ei näe, ka mitte lihtmenetluse korras. Parkimiskorra rikkumine on küll spetsiifiline rikkumine, mille menetlemine toimub lihtsustatud korras, kuid see ei tähenda veel, et ka vaidemenetlus selles osas on mingi spetsiifiline ja erandlik menetlus. Siinkohal võib kõne alla tulla vaidemenetluse läbiviimine lihtsustatud korras, kuid mitte mingil juhul HMS nõudeid eirates. Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Kohus möönab, et vaidemenetluses tehtud n-ö teatis ei vasta vaideotsusele kehtestatud nõuetele, kuid kohtu hinnangul üksnes see asjaolu ei saa olla aluseks vaidlustatud akti tühistamisele. Ka menetlusnormide rikkumised, mis ei mõjutanud asja otsustamist, ei tingi akti tühistamist. Liiklusseaduse § 503 lg 2 kohaselt kui mootorsõiduki omanik või kasutaja leiab, et viivistasu otsusega on rikutud tema õigusi, võib ta pöörduda vaidega valla-või linnavalitsusse või esitada halduskohtule kaebuse. S.S. realiseeris temale antud õiguse ning pöördus vaidega Tallinna Linnavalitsuse poole. Vaide vaatas sisuliselt läbi Tallinna Linnavalitsuse üks ametitest-Tallinna Kommunaalamet-, mis iseenesest ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Õiguste rikkumisena võiks vaadelda näiteks esitatud vaide läbivaatamatult tagastamist seaduses ettenähtud aluse puudumisel vms. Kohus jättis tähelepanuta kaebuses ja selle täienduses loetletud toimingud, mis on seotud täitemenetlusega, kuna halduskohtul puudub pädevus täitemenetlustoimingute läbivaatamiseks ja nendele hinnangu andmiseks (üldkohtu pädevus). Kohus on seisukohal, et kaebuses toodud põhjendused ei ole piisavad kaebuse rahuldamiseks. Kohus ülalöeldut kokku võttes on jõudnud järeldusele, et puudub alus vaidlustatud viivistasu otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS §-st 26 lg 1 p 6; §-st 31 lg 1, 4 ja 5, kohus otsustas: Jätta S.S.i kaebus rahuldamata. Elle Kask Kohtunik 5 6