Obsah (4)

§ 50§ 54§ 58§ 53

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Maili Lokk, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2006 Tartu Tsiviilasja number 2-05-16863 Tsi

§ 50

-ile lg 1 vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

§ 54

lg 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus peab mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või; 2) kuritarvitab vanema õigusi või; 3) kohtleb last julmalt või; 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või; 5) ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. 2 P on karistatud laste väärkohtlemise eest ja ka lapsed ise on korduvalt kinnitanud, et isa neid peksab. Kostja esindaja väide, et kriminaalkaristus ei ole aluseks vanema õiguste äravõtmisel, on õige, kuid kui tegemist on laste väärkohtlemisega, siis on see väga oluline asjaolu hindamiseks, kas selline isa väärib vanema õigusi. Halba eeskuju lastele annab ka isa tegevus alaealistele poistele suitsu ja õlle müümises. Vanema õiguse äravõtmist P lt ei tingi tema materiaalne olukord, vaid asjaolu, et ta on lapsi vääralt kohelnud. Lapsed ise on soovi avaldanud, et neid isa juurest ära võetaks. Vastavalt lastekaitseseaduse §-ile 27 lg 2 ja

§-ile 58 tuleb arvestada vaidluse lahendamisel lapse arvamust ja soovi. G avaldas kohtuistungil, et tema ei oska öelda, kas soovib jätta isale alles vanema õigused, R avaldas kohtuistungil soovi, et isale võiksid vanemlikud õigused alles jääda. Lastesse puutuva vaidluse lahendamisel ärakuulatav laste soov kuulub rahuldamisele ainult muude tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude tuvastamisel. Kohtuistungil lastega kaasas olev Viiratsi Lastekodu direktori asetäitja kinnitas, et isa käis lapsi vaatamas eesmärgiga lapsi mõjutada. See, mida R avaldas kohtuistungil, et ei soovi isalt vanema õiguste äravõtmist, on vastuolus sellega, mida ta eelnevalt on avaldanud sotsiaaltöötajale, tugiperele ja koolile. Arstliku ekspertiisi akti kohaselt vajab P ise kõrvalist abi, kuna ta ei tule iseseisvalt olmeprobleemidega toime. P l puudub arusaamine laste kasvatamisest ja nende eest hoolitsemisest. Tema vaimne puue ei võimalda kontrollida ja aidata lapsi õppimisel. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. P taotleb apellatsioonkaebuses Viljandi Maakohtu 18. novembri 2005 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole maakohus arvestanud, et G ja R pole nõudnud isalt vanemlike õiguste äravõtmist. Lastekaitseseaduse § 27 lg 2 ja

§ 58sätete kohaselt tuleb vaidluse lahendamisel arvestada lapse arvamust ja soovi.

Kohtuistungil G väitis, et tema ei oska öelda, kas soovib jätta isale alles vanema õigused, kuid R leidis, et isale võiksid vanemlikud õigused alles jääda; 2) on meelevaldne väide, et lapsed on ise korduvalt kinnitanud, et isa neid peksab. On tuvastatud üks juhus, kus isa kohtles vääralt lapsi; 3) on ebaõige väide, et sotsiaalkomisjonis arutati korduvalt laste kasvatamisega seoses olevaid probleeme. Nagu nähtub viidatud sotsiaalkomisjoni 20.05.2003 protokollist, muude küsimuste all võttis sõna komisjoni liige L. Tiirmaa ja otsustati kutsuda P järgmisele koosolekule. Sotsiaalkomisjoni 18.06.2003 protokollist ilmneb, et P oli kohal ja temalt tahtis komisjon teada, kuidas on peres plaanitud suve sisukamaks muuta ja soovitas lapsed laagrisse panna, millega isa oli nõus. Sotsiaalkomisjoni 17.09.2003 protokollist ilmneb, et P komisjoni koosolekule ei ilmunud. Samas pole toimikus dokumenti, mis tõendaks, et teda üldse välja oli kutsutud, ka ei selgu väljakutsumise põhjus. 19.11.2003 komisjonis on sõna võtnud L. Tiirmaa, kuid midagi konkreetset pole komisjonis arutatud ega otsustatud. 20.10.2004 istungil otsustati esitada avaldus politseile.

1. aastal ei ole sotsiaalkomisjon P perekonna vastu üldse huvi tundnud; 4) ei ole arvestatud, et apellant kasvatas oma lapsi kõige paremas tahtmises vastavalt oma nägemusele ja suutlikkusele. Kumbki laps ei ole klassi korranud, on riides ja pole olnud näljas. Apellant ostis perele korteri ja suutis ka pikka aega kommunaalkulude maksmisega toime tulla. Apellant ei ole alkohoolik, vaid korralike eluviisidega kodanik. Kuna materiaalne olukord ei võimaldanud lapsi niimoodi kasvatada, et oleks rahuldatud laste vajadus mitmekesiste toitude, riiete, maiustuste, taskuraha, kõigi koolitarvete järele ja ka kommunaalteenused oleks tasutud, siis kirjutas P ise
2. aasta märtsis avalduse Võhma Linnavalitsusele laste ajutiseks paigutamiseks lastekodusse. Olukorras, kus apellant jõudis ise järeldusele, et ta ei suuda vähese 3 raha tõttu, mis põhjustas omakorda arusaamatused teismeliste lastega, toime tulla laste kasvatamisega ning esitas avalduse laste ajutiseks paigutamiseks lastekodusse kuni olukorra paranemiseni, ei ole õige temalt vanemlike õiguste äravõtmine. Eelkõige peab vanemlike õiguste äravõtmisel arvestama

§-is 54 sätestatuga. Apellandi käitumises ei esine ühtegi tegu, mis tingiks eeltoodud sätte kohaldamise. Maakohus ei ole viidanud ka konkreetsele materiaalõiguslikule normile, mida antud kohtuvaidluse puhul kohaldati.

1. Võhma linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohtuotsuses tuvastatud perekonnaseadusest tulenevad alused, mille põhjal maakohus otsustas, et P lt tuleb vanemlikud õigused ära võtta. Kohtuotsuse kohaselt on kostja jätnud täitmata oma kohustused lapse kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel, on kuritarvitanud vanema õigusi, kohelnud last julmalt või avaldanud muul viisil lapsele kahjulikku mõju. P on karistatud Viljandi Maakohtu 28.02.2005 otsusega laste väärkohtlemise eest laste löömise ja pikemaks ajaks põlvili hernestele panemise eest. Lapsed on koduse olukorra tõttu närvilised, kodused tööd on tegemata, isa takistab laste osavõttu ühisüritustest. Lapsed ei ole tahtnud isaga koos elada. R on olnud kasuperes. Kasuperele ja sotsiaaltöötajale on laps avaldanud, et isa on vägivaldne, lapsel on seetõttu sutisiidimõtted. R ja G on olnud rahul sellega, et nad on lastekodusse paigutatud. P kodus käivad võõrad alaealised, kellele ta on suitsu ja õlut müünud. P on ka ise tunnistanud laste kasvatamisega mitte hakkama saamist; 2) on ebaõige väide, et Võhma linn ei ole apellanti piisavalt toetanud. Võhma linn on perekonda aidanud nii materiaalselt kui ka püüdnud õpetada, kuidas tulla efektiivselt toime olemasolevate vahenditega. P oskamatust majandada näitab tema otsus muretseda korterile 8000kroonine turvauks, mis ei olnud kindlasti kõige hädavajalikum ost. P ga on tegelenud ka Võhma Gümnaasiumi õpetajad, kuid kostja ei ole suutnud abistavatest märkustest õigeid järeldusi teha; 3) on vanemlike õiguste äravõtmise eesmärk kaitsta laste huve ning tagada nende normaalne areng. Kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena tuleb kindlasti reageerida signaalidele, kui laps teatab, et tema ei soovi koju elama jääda, et isa on teda peksnud, jätnud söömata ning laps on ähvardanud oma eluga midagi ette võtta. Nendest asjaoludest võis linn teha järelduse, et vanem ei ole laste kasvatamisega toime tulnud ning laste isa kasvatada jätmine ei ole laste huvides või on isegi nende elule ja tervisele ohtlik. P ei ole teinud mingeid muudatusi oma elu korraldamisel ka pärast Viljandi Maakohtu 18.11.2005 otsust. Viljandi Politseiosakonna õiendi alusel on teda karistatud 01.12.2005 väärteo eest rahatrahviga ning 19.09.2005 tubakaseaduse § 44 rikkumise eest rahatrahviga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Viljandi Maakohtu
3. novembri 2005 otsus, millega võeti P lt ära vanema õigused laste G ja R. suhtes, tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega võtab P lt ära lapsed G ja R. ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Maakohtu järeldus, et esinevad alused P lt vanema õiguste äravõtmiseks laste G ja R suhtes, ei ole piisavalt põhjendatud. Kohtuotsusest ei selgu, millist materiaalõiguse normi on maakohus kohaldanud P suhtes hagi rahuldamisel. 1) lapse kasvatamise

§ 54

lg 1 sätestab järgmised alused vanema õiguste äravõtmiseks: ja tema eest hoolitsemise kohustuse täitmata jätmine alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks; 2) vanema õiguste kuritarvitamine; 3) lapse julm kohtlemine; 4) lapsele muul viisil 4 kahjuliku mõju avaldamine; 5) kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises aasta jooksul mõjuvate põhjusteta mitteosalemine. Hageja taotles hagi rahuldamist

§ 54lg 1 p-de 1, 3, ja 4 alusel.

Kohtuotsusest ei nähtu, kas kõik nimetatud alused P suhtes esinevad või mitte. Küll võib kohtuotsusest järeldada, et esineb

§-is 54 lg 1 p 3 sätestatud alus, s.o laste julm kohtlemine. Ringkonnakohus leiab, et

§-is 54 lg 1 sätestatud aluste kohaldamise eelduseks on see, et isik jätab oma süülise käitumisega vanema kohustused laste suhtes täitmata. Kui isik ei ole aga võimeline oma laste eest piisavalt hoolt kandma tervise või tema isiksuse eripärast tulenevate asjaolude tõttu, siis ei saa see aluseks olla temalt vanema õiguste äravõtmisele. Kohaldamisele võib kuuluda

§-is 53 sätestatu – kohus võib otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Asjas ei ole vaidlust selles, et P on karistatud ühel korral laste väärkohtlemise eest. Maakohus on möönnud, et ainuüksi karistatuse fakt ei saa olla aluseks vanema õiguste äravõtmisele. Samas ei ole maakohus viidanud ja samuti ei nähtu hageja poolt esitatud tõenditest, kas asjas on veel konkreetseid tõendeid, millised kinnitaksid laste väärkohtlemist. Maakohus ei ole arvestanud, et vanema õiguste äravõtmine on erakordne abinõu, millest tulenevalt peab ka isikule etteheidetav süüline käitumine olema korduv ja toimunud pikema aja jooksul. Hageja on märkinud oma nõude alusena veel selle, et P ei ole täitnud oma kohustusi laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel, mis seisneb selles, et ta on jätnud lastele koolivahendid muretsemata ning ei ole tundnud huvi kooli ja kodu vaheliste sidemete arendamise vastu. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatut ei saa käsitleda põhjusena, mis tingiks vanema õiguste äravõtmise. Veel on hageja märkinud oma nõude alusena, et P on müünud oma korteris alaealistele sigarette ja alkoholi. Hagiavalduse kohaselt on see tõendatud laste G ja R kirjalike seletustega. Kuigi hageja on nimetatud faktist teavitanud 22.10.2004 ka Viljandi Politseiosakonda, nähtub asja materjalidest, et P on karistatud TubS § 44 järgi ühel korral. Seega ei saa järeldada, et P poolt oma korteris alaealistele sigarettide ja alkoholi ühekordne müümine oleks niivõrd tõsine, et see tooks kaasa vanema õiguste äravõtmise. Lastekaitseseaduse § 27 lg 2 kohaselt lapse ja vanemate eraldamisel tuleb ära kuulata lapse arvamus ja soovid ning lisada need eraldamise dokumentide juurde. Lapse arvamuse selgitab ja fikseerib sotsiaaltalitus.

§ 58

sätestab samuti, et lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Nähtuvalt asja materjalidest ei ole hageja selgitanud välja, kas lapsed G ja R soovivad lisaks nende lastekodusse paigutamisele ka isalt vanema õiguste äravõtmist. Maakohtu istungil avaldas R, et ta ei soovi isalt vanema õiguste äravõtmist; G oma seisukohta maakohtu istungil ei avaldanud. Kohtuistungil osalenud pedagoog kinnitas, et lapsed peaksid jääma lastekodusse ning isalt ei peaks vanema õigusi ära võtma. Kohtuotsusest ei selgu, millistel kaalutlustel maakohus lapse R ja pedagoogi arvamustega ei arvestanud. Maakohtu järeldus, et võib-olla on isa lapsi mõjutanud, ei ole kooskõlas asjas olevate tõenditega. Lapsed ei ole enne kohtuistungit avaldanud oma seisukohta isalt vanema õiguste äravõtmise kohta ning pedagoogi arvamus on eelduslikult sõltumatu ja laste huvidega kooskõlas. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu vaidlustatud otsus P lt vanema õiguste äravõtmise osas tühistada.

§ 53

lg 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde.

§-is 53 lg 1 sätestatud alus on kohaldatav lapsele vajaliku kasvatuse tagamise eesmärgil. Laste äravõtmine vanemalt nimetatud alusel toimub siis, kui ta ei ole suuteline täitma oma 5 kohustusi laste kasvatamisel objektiivsetel asjaoludel (näiteks tervislik seisund), samuti siis, kui laste kasvatamisel esinevad niisugused puudused, mis ei saa olla vanema õiguste äravõtmiseks, küll aga nõuavad laste äravõtmist vanemalt. Seega tuleb ohtlike tingimustena käsitleda selliseid asjaolusid, millised on ohtlikud lapse kehalisele ja vaimsele arengule. Ringkonnakohus leiab, et lähtuvalt hageja poolt esitatud asjaoludest esineb

§-is 53 lg 1 sätestatud alus, s.o lapsi on ohtlik jätta P juurde. Mõlemad lapsed on kinnitanud, et nad soovivad minna lastekodusse, kuna isa ei saa hakkama nende kasvatamisega ja seda eelkõige majandusliku olukorra tõttu. P on esitanud Võhma Linnavalitsusele avalduse, milles palus paigutada lapsed lastekodusse kuni majandusliku olukorra paranemiseni. Laste soovi jääda lastekodusse on kinnitanud maakohtu istungil lastekodu pedagoog. Eeltoodu kinnitab, et P lt laste äravõtmine ja paigutamine lastekodusse on kooskõlas laste huvidega. Lastekaitseseaduse § 27 lg 2 ja

§ 58

kohaselt ei saa kohus lapsesse puutuva vaidluse lahendamisel jätta arvestamata laste huvidega. Arstliku ekspertiisi otsuse nr 203560 kohaselt on P 80% ulatuses püsivalt töövõimetu ja keskmise puudega isik, kes vajab kõrvalabi ja juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas, kuna ei tule iseseisvalt toime. Nimetatust järeldub, et P oskamatus laste eest piisavalt hoolt kanda ja nende väär kohtlemine teatud situatsioonides võib olla tingitud tema puudest. Nimetatud asjaolu on samuti aluseks P suhtes

§-is 53 lg 1 sätestatud abinõu, s.o laste äravõtmise, kohaldamiseks. SHKS § 25 sätestab samuti, et abi osutamiseks võib lapse eraldada kodust ja perekonnast, kui see toimub lapse huvides, kui puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut ja kui perekonna suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik. Kuivõrd hageja nõue P lt vanema õiguste äravõtmiseks jääb rahuldamata, siis tuleb Võhma linnalt välja mõista P kasuks viimase poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 60 krooni. Egon Konsand Maili Lokk 6 Üllar Roostoja