2-05-382/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2006 Tartu Tsiviilasja number 2-05-382 Tsiviilasi X hagi Y vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. detsembri 2005 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant-hageja: X esindajad Vastustaja-kostja: Y RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu
3. detsembri 2005 otsus muutmata. Apellandi apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. X esitas maakohtule hagi, milles palus välja mõista Y elatise tema ülalpidamiseks 1500 krooni kuus. Hageja ja kostja abielu sõlmiti. Abielu lahutati Tartu Maakohtu 23.02.2005 otsusega. Kaebuse kohaselt vajab hageja ülalpidamiseks kostja varalist abi. Hagejal puudub eluruum, ta on invaliidsuspensionär, millest tulenevalt on tal vaja teha lisakulutusi. Kohtuistungil põhjendas hageja hagi esitamist asjaoluga, et kuna kostja esitas elatise nõude tütre ülalpidamiseks, siis vastutasuks nõuab ta elatist endiselt abikaasalt.
5. Y hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei võimalda kostja varaline seisund hagejale elatist maksta. MAAKOHTU LAHEND
6. Tartu Maakohus jättis
7. detsembri 2005 otsusega hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 22 lg 1 sätestab, et abivajaval töövõimetul lahutatud abikaasal on õigus saada endiselt abikaasalt ülalpidamist, kui ta invaliidistus või jõudis pensioniikka abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Hageja ja kostja abielu sõlmiti 30.05.1985 ja lahutati Tartu Maakohtu 23.02.2005 otsusega. X poolt esitatud pensionitunnistusest nähtub, et ta on saanud alates 30.11.1998 invaliidsuspensioni. 14.01.2003 arstliku ekspertiisi otsuse nr 000915 kohaselt on X raske puue, mille kohaselt ta vajab kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet igal ööpäeval. Ekspertiisiotsuses on märgitud, et X puue põhjustab lisakulutusi. 20.01.2005 arstliku ekspertiisi otsusest nr 169963 nähtub, et X on jätkuvalt raske puue. Nimetatud tõendid kinnitavad, et X on invaliidistunud abielu kestel. Seega saab asuda seisukohale, et juhul, kui on tõendatud, et X vajab abi, on tal seadusest tulenev alus oma endiselt abikaasalt ülalpidamist taotleda. Kohtule esitatud Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti tõendi kohaselt saab X pensioni 1714 krooni kuus. Hageja kinnitas kohtus, et rohkem tal sissetulekuid ei ole ning ta ei ole suuteline pensioniga end ülal pidama ja vajab täiendavat abi oma abikaasalt. Hageja kinnitas kohtule, et ta on arvele võetud sotsiaalkorteri vajajana. Tulenevalt PKS §-ist 22 lg 1 peab kohus hagi lahendamisel võtma seisukoha, kas lahutatud abikaasa varaline seisund võimaldab invaliidistunud endise abikaasa ülalpidamist. Y on alates 28.08.2005 töötu ja käib kursustel. Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakonna tõendi kohaselt on Y taotlenud sotsiaalabi osakonnas toimetulekutoetust alates
8. aasta juunist. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti tõendi kohaselt on Y peretoetuse suuruseks alates 01.01.2004 1800 krooni kuus. Kostja esitas kohtule Tartu Maakohtu 11.10.2005 otsuse, mille alusel on Y välja mõistetud Tartu Elamuhalduse AS kasuks tasumata korteriüüri ja kommunaalkulude eest 27 886 krooni. Kohtuotsusest nähtub, et võlgnevus on tekkinud Tartus eluruumi kasutamisel kuni 14.06.2004, s.o perioodil, mil korterit kasutasid nii hageja kui ka kostja. Kostja sõnul elatub ta nii riigilt kui ka kohalikult omavalitsuselt saadavast sotsiaalabist. Kostja ülalpidamisel on peale tema ja X ühise alaealise lapse X veel kostja kaks alaealist last. Kostja sõnul tuleb ta ise enda ja oma laste ülalpidamisega toime vaid tänu ema ja sõprade abile. Kostja kasuks on Tartu Ringkonnakohtu otsuse alusel hagejalt välja mõistetud elatis Z ülalpidamiseks 700 krooni kuus kuni. Kostja on ise sotsiaalabi vajav isik ja tema varaline seisund ei võimalda käesoleval ajal elatise maksmist oma endisele abikaasale. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 2
9. X taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu
10. detsembri 2005 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Kohtukulud palub apellant jätta vastustaja kanda, samuti palub apellant jätta advokaadikulu kostja kanda või katta see riigi poolt suuremas osas. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) oli kohtu poolt hagejale maakohtus määratud esindaja puuduliku ettevalmistusega ning ei esindanud hagejat vajalikul määral. Esindaja ei teatanud kohtule, et juhul kui sotsiaaltoetusi saav isik peab ise kohtuotsuse alusel maksma elatist, arvestatakse sotsiaaltoetust taotleva isiku sissetulekud makstud elatise võrra väiksemana; 2) on ebaõigesti leitud, et kostja on ise sotsiaalabi vajav isik ja tema varaline seisund ei võimalda käesoleval ajal elatise maksmist oma endisele abikaasale. Vastustaja saab oma vallaslaste isadelt täiendavalt sissetulekut 1000 krooni kuus lapse kohta. Samuti saab vastustaja töötu abiraha ning vastustaja osa toimetulekutoetuses on käsitletav selles valguses isikliku sissetulekuna, millest on võimalik elatist välja mõista. Maakohus ei ole nende asjaoludega arvestanud; 3) ei ole arvestatud, et kuni abielusuhete lõppemiseni pidas tema perekonda ülal; 4) on hinnatud tõendeid ühepoolselt. Abielulahutuse kohtuasjast peale on maakohtus juba mitmendat korda naiskohtunik langetanud otsuse naissoost protsessiosalise kasuks ja jätnud apellandi halvemasse olukorda. Kohtuotsus halvendab veelgi apellandi rasket rahalist olukorda. Vastustaja elab apellandiga võrreldes mitmekordselt suurema sissetulekuga oma kodus sotsiaalkorteris, mis oli abielu ajal ka apellandile määratud ja omab apellandi palga eest ostetud mööblit. Apellant on invaliid, tal puudub elukoht ja isiklik vara, seega ei ole tal võimalik taotleda ka toimetulekutoetust ega mingit muud abi.
11. Y vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on maakohus õigesti leidnud, et vastustajal puuduvad vahendid apellandile elatise maksmiseks. Vastustaja ülalpidamisel on tema lapsed ja ta on hetkel töötu. Samuti on vastustaja kanda eelmise korteri võlad 30 000 krooni ulatuses ja kohtutäituri tasu 4053 krooni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
13. detsembri 2005 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud maakohtu otsuse tühistamisele. Maakohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. PKS § 22 lg 1 kohaselt abivajaval töövõimetul lahutatud abikaasal on õigus saada endiselt abikaasalt ülalpidamist, kui ta invaliidistus või jõudis pensioniikka abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Tulenevalt eelnevast peab apellant tõendama, et ta on abivajav töövõimetu isik, ta on invaliidistunud abielu kestel ja kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund võimaldab ülalpidamist. Kui üks nimetatud eeldustest ei ole tõendatud, siis puudub alus saada endiselt abikaasalt ülalpidamist. Pooltel ei ole vaidlust selles, et apellant invaliidistus abielu kestel ning üldhaigestumise tõttu on tema töövõime kaotus 80%. Pooled vaidlevad selle üle, kas kohustatud lahutatud abikaasa (vastustaja) varaline seisund võimaldab apellandi ülalpidamist. Maakohus on põhjendatult leidnud, et vastustaja varaline seisund ei võimalda apellandi ülalpidamist. Vastustaja sissetuleku moodustavad toimetulekutoetus, peretoetused ning 3 vallaslapse isa toetus oma kahele lapsele. Apellandilt on vastustajale välja mõistetud elatis tütre Z ülalpidamiseks 700 krooni kuus kuni 24.02.
14. Lisaks on vastustajalt kohtuotsusega välja mõistetud 27 886 krooni tasumata korteriüüri ja kommunaalkulude eest. Nimetatud asjaolud kinnitavad veenvalt, et vastustaja, kui peamiselt sotsiaalabist elatuva isiku, varaline seisund ei võimalda apellandi ülalpidamist. Apellandi väide, et maakohus ei ole arvestanud vastustaja sissetulekuna vallaslaste isalt saadavat toetust 1000 krooni kuus lapse kohta, ei ole põhjendatud. Maakohus on vastustaja varandusliku seisundi kindlakstegemisel uurinud ja andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele (kohtuistungi protokoll t.l 61 pöördel). Vastustaja varandusliku seisundi kindlakstegemise seisukohalt ei ole oluline, kas apellant pidas kuni abielusuhete lõppemiseni perekonda ülal või mitte, kuna vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada vastustaja varanduslik seisund käesoleval hetkel. Kuivõrd hagi rahuldamiseks tuli tuvastada vastustaja varanduslik seisund vaidluse hetkel, siis ei ole asjakohane apellandi seisukoht, et hagi võimaliku rahuldamise korral on vastustaja sissetulekud elatise summa võrra väiksemad ning tal on võimlik taotleda suuremaid toetusi. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et maakohus on hinnanud tõendeid ühepoolselt. Mittenõustumine tõenditele antava hinnanguga ei tähenda, et tõendeid oleks hinnatud erapoolikult. Ka see asjaolu, et asja lahendas naissoost kohtunik, ei tähenda, et tõendeid oleks erapoolikult hinnatud ning asi lahendatud naissoost protsessiosalise kasuks. Samuti ei anna vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks alust asjaolu, et apellandi arvates esindas teda puuduliku ettevalmistusega advokaat. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 228 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist seadust või seaduse alusel antud õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Nendest asjaoludest on maakohus ka otsuse tegemisel juhindunud. Hagi rahuldamise eelduseks PKS § 22 lg 1 järgi on ka hageja abivajaduse tuvastamine ning tulenevalt tõendamiskoormisest peab enda abivajaduse tõendama hageja. Nähtuvalt asja materjalidest (t.l 50) on apellandi invaliidsuspensioni suuruseks 1714 krooni kuus. Elatis tütre Z ülalpidamiseks on temalt välja mõistetud kuni 24.02.
15. Apellant ei ole tõendanud, et ta oleks pöördunud toetuste saamiseks sotsiaalabi osakonda ning et tema avaldus oleks jäetud rahuldamata. Seega apellandi poolt esitatud asjaolude alusel ei saa väita, et ta oleks abivajav isik PKS § 22 lg 1 mõttes. Tartu Maakohtu 30.03.2005 määrusega määrati apellandile riigi õigusabi hüvitamiskohustusega, kusjuures õigusabi saajale määrati kohustus õigusabi tasu osaliselt hüvitada. Maakohus määras riigi õigusabi tasu suuruseks 3098 krooni ning jättis sellest apellandi kanda 1200 krooni. Ringkonnakohus leiab, et puuduvad alused apellandilt väljamõistetud õigusabikulude vähendamiseks ning apellatsioonkaebus tuleb ka selles osas jätta rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellandi apellatsiooniastmes kantud kohtukulu (riigilõiv) jätta tema enda kanda. Viivi Tomson Andra Pärsimägi 4 Üllar Roostoja