KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 27.02.2006. a Tallinn Haldusasja number 3-05-934 Haldusasi I.R.i kaebus AS F

§ 26lg 1 p 6).

Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 27.02.2006 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates 27.02.2006 (

§ 31lg 1, 5). Tähtaja arvutamisel arvestada Ts

MS § 62 ja TsÜS § 137 lg 2 sätetega. ASJAOLUD AS Falck Eesti 24.09.2005 viivistasu otsusega nr. VTO 101639 määrati I.R.ile tasumiseks viivistasu, summas 480.- krooni seoses parkimisega tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. Otsuse asjaoludest nähtuvalt oli mootorsõidukis, numbriga 479 AVB, ühe seieriga parkimiskell, mille näit oli 11:

1. Otsus oli koostatud kell 11:32 (toimiku lk. 3). I.R. esitas avalduse viivistasu otsuse tühistamiseks Tallinna Linnavalitsusele, selgitades, et kasutas mobiilsel parkimisel sõnumisaatmisel valet, varem mälusse salvestatud tekstsõnumit, kus oli autoks märgitud 222 JCE. Mootorsõiduk 222 JCE on I.R.i ametiauto, ning seda kasutab ta vaid tööpäevadel. Nädalalõppudel kasutab ta isiklikku sõiduvahendit (toimiku lk. 5). Tallinna Transpordiameti 06.10.2005 teatisega nr. 5-4/05/4782 jäeti I.R.i vaie rahuldamata (toimiku lk. 6). 1 KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT Reaalselt on kaebuse esitaja parkimistasu tasunud, kuid tekstsõnumit kirjutades oli kaebuse esitaja autonumbriga ebatäpne. I.R. parkis mobiilselt oma sõiduki samal ajal ja samas tsoonis, mil talle esitati parkimistrahv. Mobiilse parkimise fakti nimetatud ajal kinnitab kaebuse esitaja mobiilinumbri Elisa kuu m-konto väljavõte. Parkimistrahvi fakti kinnitab trahvikviitung. Mobiilse parkimise sõnumi kirjutamisel oli kaebuse esitaja autonumbriga ebatäpne. Fakt selgus peale klaasipuhastajate vahelt trahvisõnumi leidmist. Kaebuse esitaja informeeris sellest ka Tallinna Transpordiametit, kes viivistasu tühistamisest keeldus. Kaebuse esitaja taotlus viivistasu tühistamiseks on õigustatud. Kaebuse esitaja on parkimise eest tasunud ja seisukohal, et trahvi jõussejätmisel on kaebuse esitaja suhtes käitutud ebaõiglaselt. VASTUSTAJA SEISUKOHT Kaebajale kuuluv mootorsõiduk oli 24.09.2005 kell 11:32 pargitud kesklinna valveta tasulises parkimise tsoonis (Gonsiori 2) ilma, et mootorsõiduki BMW 479 AVB eest oleks olnud tasutud parkimistasu. Lähtudes eeltoodust ja arvestades asjaolu, et AS Falck Eesti linnatranspordi töötaja poolt koostatud viivistasu otsus 101639 on kooskõlas LS § 502, palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kaebuse esitaja poolt parkimise eest tasumine Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus selle üle, et kaebuse esitaja parkis 24.09.2005 mootorsõiduki, registreerimismärgiga 479 AVB Gonsiori tänavale tasulise parkimise alasse. Samuti puudub vaidlus selle üle, et kaebuse esitaja jättis mootorsõiduki, registreerimismärgiga 479 AVB, eest parkimistasu maksmata. Kaebuse esitaja väitel ta parkimistasu siiski maksis, kuid oli tekstsõnumit kirjutades autonumbriga ebatäpne, märkides mootorsõidukiks, mille eest parkimistasu tasuti, 222 JCE. Kaebuse esitaja väidet tõendab kaebuse esitaja mobiilinumbri Elisa kuu m-konto väljavõte (toimiku lk. 4), millelt nähtuvalt alustati mootorsõiduki, numbrimärgiga 222JCE, tasulist parkimist 24.09.2005 kell 10:48 ja lõpetati kell 11:
3. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja, et lisaks mobiilsele parkimisele kasutas ta ka parkimiskella. Kuna parkimise eest tasus kaebuse esitaja koheselt parkides, kella pani aga autost väljudes ning autos olid ka lapsed, kellega koos väljumine võtab aega, erinesid parkimiskella ja mobiilimakse aeg (toimiku lk. 26). Kohus kuulas kohtuistungil üle tunnistajana kaebuse esitaja abikaasa M. R.i. Tunnistaja väitel sõitsid nad koos kaebuse esitajaga kaubamaja juurde isikliku sõiduautoga 479 AVB. Tunnistaja ütluse kohaselt nad nädalalõppudel teist autot ei kasuta. Teise autoga sõidab kaebuse esitaja abikaasa nädala sees. Tunnistaja ütluse kohaselt teostab kaebuse esitaja tavaliselt tasulisel alal parkides nii mobiilimakse kui ka kasutab parkimiskella (toimiku lk. 25). Kohus loeb tunnistaja ütlustega, samuti kaebuse esitaja mobiilinumbri m-konto väljavõttega tõendatuks, et 24.09.2005 kella 11 ajal ei olnud autod 222 JCE ning 470 AVB korraga kasutuses ning kaebuse esitaja kasutas sõitmiseks vaid sõiduautot 479 AVB, kuid maksis mobiilselt parkimistasu mootorsõiduki, numbrimärgiga 222 JCE eest. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas mootorsõiduki, numbrimärgiga 222 JCE eest maksmist saab käsitleda 2 parkimistasu maksmisena viisil, mis käesoleval juhul välistas Liiklusseaduse (LS) § 502 lõike 1 kohaselt viivistasu määramise parkimistasu maksmata jätmise eest.
4. Liiklusseaduse § 502 lg 1 tõlgendamine Liiklusseaduse § 502 lõike 1 kohaselt parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 18.11.2004 otsuses asjas nr. 3-4-1-14-04 asunud eeltoodud sätte tõlgendamisel seisukohale, et nimetatud säte võimaldab määrata viivistasu üksnes siis, kui parkimistasu on jäetud maksmata või kui tasutud parkimisaeg on ületatud. Kohus on seisukohal, et seda, kas parkimistasu on reaalselt makstud, saab parkimiskontrolör kindlaks teha vaid parkimiskella või parkimise õigust tõendava dokumendi eksponeerimise, samuti mobiilse parkimise andmete alusel. Selleks, et parkimiskontrolöridel oleks efektiivselt võimalik parkimist kontrollida, on Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr. 9 „Parkimistasu kehtestamine“ p.-ga 4.2 võimaldanud parkimiskontrolöridele määrata viivistasu ka enne 15 minuti möödumist parkimise alustamise hetkest, kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil parkimise kontrolli teostajale nähtavalt ja arusaadavalt teada andnud. Nii sätestab määruse p. 4.2: „Kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil parkimise kontrolli teostajale nähtavalt ja arusaadavalt teada andnud, tekib mootorsõiduki juhil parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Parkimiskell või kirjalik teade parkimise algusaja kohta peab olema sõiduki esiklaasil nähtaval kohal, kusjuures kirjalik teade peab olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt.“ Sama määrusega on Tallinna Linnavolikogu võimaldanud parkimiskontrolöridele määrata viivistasu ka juhul, kui isikul on olemas parkimise õigust tõendav dokument, kuid see ei ole paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Nii sätestab määruse p. 4.4: „Parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Mobiilsideoperaatori kaudu parkimistasu maksmisel peab sõiduki esiklaasile olema paigaldatud vastava mobiilsideoperaatori logoga märgis.“ Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et parkimistasu saab lugeda maksmata jäetuks olukorras, kus parkimiskontrolöril ei ole võimalik parkimistasu maksmist reaalselt kontrollida. Parkimisjärelevalve teostajal peab olema õiguskindlus selles, et kui parkimise eest tasumist kontrolliv ametnik on kasutanud kõiki seaduses ettenähtud võimalusi parkimise eest tasumise kindlakstegemiseks ning tuvastanud viivistasu otsuse määramiseks vajalikud andmed, ei jääks ta hiljem kohtus kaotajaks põhjusel, et parkimistasu oli mootorsõiduki kasutaja poolt siiski faktiliselt makstud, kuigi seda ei olnud nõutud viisil parkimise eest tasumist kontrollivale ametnikule teatavaks tehtud. Seega tuleb kohtu arvates ka LS § 502 lõiget 1 tõlgendada selliselt, et parkimistasu maksmata jätmiseks saab lugeda ka seda, kui parkimistasu on mobiilselt makstud teise mootorsõiduki eest, millega ei pargitud. Parkimistasu mobiilset makset ei ole parkimise eest tasumist kontrollival ametnikul võimalik kontrollida teiste, kui vaid konkreetse auto suhtes. Asjaolu, et AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja ei kontrollinud seda, kas kaebuse esitaja võis 3 eksimuse tõttu teostada mobiilimakse mõne teise mootorsõiduki eest (käesoleval juhul 222 JCE eest) ega uurinud seda, kas vastav makse võiks olla seotud mootorsõiduki 479 AVB parkimise eest tasumisega, ei saa muuta vaidlustatud otsust õigusvastaseks. Vastasel juhul võiks tekkida olukord, kus AS Falck Eesti olekski sunnitud praeguste ja tulevaste võimalike vaidluste ning kohtukulude ärahoidmiseks kontrollima mootorsõidukeid parkinud isikute mistahes võimalikke mobiilimakseid, mis muudaks parkimistasude maksmise kontrollimise täiesti ebaefektiivseks, kui mitte isegi võimatuks. Ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 22.02.2001 otsuses asjas nr. 3-4-1-4-01 leidnud, et parkimiskorra rikkumine on spetsiifiline õiguserikkumine, mille menetlemine toimub lihtsustatud korras ning arvestades rikkumiste eripära ja massilisust, on lihtsustatud menetlus teatud juhtudel mõistlik ja proportsionaalne. Seega puudub kohtul alus seadusega kooskõlas tehtud otsuse tühistamiseks.
5. Kaebuse rahuldamata jätmine Eeltoodud kaalutlustel tuleb jätta kaebus rahuldamata.

§ 92

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud, mistõttu kaebuse esitaja poolt tasutud riigilõiv jääb tema enda kanda. Tiina Pappel kohtunik 4