3-06-419/3

K O H T UM Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi ja Ivo Pilving Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-419 Haldusasi ** OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
2. veebruari 2006 korralduse nr 12-2.1/3864 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
3. märtsi 2006 määrus haldusasjas nr 3-06-419 Menetluse alus ringkonnakohtus ** OÜ määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta ** OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu
4. märtsi 2006 määrus haldusasjas nr 3-06-419 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 09.02.2006 korraldusega nr 122.1/3864 paluti kaebuse esitajal 28.02.2006 ilmuda Põhja maksu- ja tollikeskusesse ning kaasa võtta impordi tollideklaratsioonide I 77595 05/03/2003, I 135948 16/04/2003, I 189089 23/05/2003, I 257417 11/07/2003, I 331174 05/09/2003 juurde kuuluvad kauba sooduspäritolu tõendavad dokumendid ning kaebuse esitaja valduses olevad eelnimetatud impordi tollideklaratsioonidel deklareeritud toodete sooduspäritolu tõendavad dokumendid. Korraldusest nähtuvalt on maksuhaldur saanud Saksa tollist täiendavat teavet selle kohta, et 3-06-419 arvedeklaratsioonidel nr 3427 20.02.2003, nr 3503 03.04.2003, nr 160251 13.05.2003, nr 3606 03.07.2003 ja nr 166227 25.08.2003 deklareeritud toodete päritolu ei ole tõendatud.
6. ** OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 09.02.2006 korralduse nr 12-2.1/
7. Kaebuses esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus – peatada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 09.02.2006 korralduse nr 12-2.1/3864 täitmine kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas. Vaidlustatud korralduse peatamata jätmisel võib muutuda kohtuotsuse täitmine võimatuks, sest kaebuse esitaja poolt korralduse alusel antud dokumente ja seletusi kui reaaltoimingu sooritamist ei ole võimalik tagasi täita. Kui kaebuse esitaja korraldusega talle pandud kohustused täidab, muutub korralduse tühistamine sisuliselt mõttetuks. Lisaks sellele võidakse kaebaja suhtes kohaldada korralduse täitmata jätmise eest sunniraha 40 000 krooni suuruse summani. Kuna korralduse täitmise tähtpäev on möödunud, on korralduse täitmiseks kohustamine käesolevaks ajaks õigusvastane, kuna korralduse õigeaegne ja kohane täitmine on võimatu isegi pärast kohtuotsuse jõustumist antud asjas.
8. Tallinna Halduskohtu 03.03.2006 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja ei ole näidanud, millised rasked tagajärjed toob juba kohtumenetluse ajal talle kaasa Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusesse ilmumine ja teabe andmine ja dokumentide esitamine. Kui kontrolli tulemusel tehtav otsus osutub kaebaja arvates õigusvastaseks, saab seda tulevikus vaidlustada. Kaebusel eduväljavaateid ei ole. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi õigusaktile, mis keelaks maksuhalduril uute asjaolude ilmsikstulekul nõuda kaebajalt teavet ja dokumente või kutsuda kaebuse esitaja eeltoodud teabe saamiseks maksuhalduri juurde. Ekslik on kaebuse esitaja seisukoht, et tema suhtes viiakse läbi revisjoni. Üksikjuhtumi kontrollimise käigus kinnitatakse või lükatakse ümber juba enne kontrollimise algust teadaolev asjaolu. Paljasõnalised ja tõendamata on kaebuse esitaja väited, et tema suhtes toimuv kontroll on ülemäära koormav. Vaidlustatud korraldusega kaebajalt nõutava teabe ulatus või esitamise viis ei ole kaebuse esitajale ülemäära koormav. Vaidlustatud korraldusega ei nõutud konkretiseerimata informatsiooni, vaid teavet ja dokumentide esitamist korralduses konkreetselt välja toodud asjaolude selgitamiseks. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9. ** OÜ määrus kaebuses paluti Tallinna Halduskohtu 03.03.2006 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega kohaldada esialgset õiguskaitset. Määruskaebuses leitakse, et korralduse täitmise korral võib ko htuotsuse täitmine muutuda võimatuks, sest määruskaebuse esitaja poolt korralduse alusel antud dokumente ja seletusi kui reaaltoimingu sooritamist ei ole võimalik tagasi täita. Ka korralduse täitmata jätmisel võivad kaebajale tekkida ebasoodsad ja pöördumatud tagajärjed – korralduse täitmata jätmise eest võidakse kaebuse esitaja suhtes kohaldada sunniraha 40 000 kroonini, mille tasumine tooks kaasa põhjendamatu kahju. Vastustaja on kaebajat juba hoiatanud sunniraha kohaldamise eest. Kuna korralduse täitmise tähtaeg on möödunud, siis ei ole korraldust enam võimalik objektiivsetel põhjustel õigeaegselt täita. Isegi korralduse hilisemal täitmisel ei saa väita, et 2 3-06-419 korraldus oleks täidetud nõuetekohaselt ning ikkagi jääks alles korralduse adressaadi karistamise oht. Korralduse õigusvastasuse tuvastamise ja tühistamise korral ei ole kaebuse esitaja poolt korralduse alusel antud seletusi ning esitatud dokumente võimalik kasutada edasises maksumenetluses ning nendele kui ebaseaduslikult saadud tõenditele ei saa tugineda uute võimalike toimingute või korralduste tegemisel. Sellest tulenevalt ei ole menetlusökonoomia seisukohast lähtudes otstarbekas kohustada kaebuse esitajat täitma vaidlustatud korraldust. Õigusvastase korralduse teel kaebuse esitajalt saadud teabele tuginemine uute võimalike kontrolltoimingute või korralduste tegemisel võib kaasa tuua uute kohtuvaidluste algatamise, mis tooks kaebajale kaasa kulutusi. Õige pole kohtu seisukoht kaebuse perspektiivituse osas. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus. Isegi olukorras, kus halduskohus on jätnud kaebuse täies ulatuses rahuldamata ja kaebuse esitaja on esitanud apellatsioonkaebuse, ei ole Riigikohus pidanud aktsepteeritavaks kohtupoolset järeldust apellatsioonkaebuse ilmselge perspektiivituse kohta ja seeläbi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.11.2004 kohtumäärus nr 3-3-1-7604 p 8). Halduskohtu seisukoht, et kui kontrolli tulemusena tehtav otsus osutub kaebuse esitaja arvates õigusvastaseks, saab seda ka tulevikus vaidlustada, on vastuolus põhiseaduse §- ga 15 ja efektiivse õiguskaitse põhimõttega. Riigiko htu praktikas on rõhutatud, et põhiseaduse §-dest 13, 14 ja 15 tuleneb õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks ning kohtusse pöördumise õigus peab tagama põhiseaduslike õiguste võimalikult tõhusa kaitse Riigikohus on leidnud, et kui haldusakti andmisel on rikutud isiku õigust heale haldusele, võib see kaasa tuua haldusakti tühistamise. Kaebuse põhjendamisel on tuginetud nii maksukorralduse seadusele, põhiseadusele kui ka maksuõiguse teoorias valitsevatele seisukohtadele, mistõttu ei saa käesoleval juhul esialgse õiguskaitse menetluse raames järeldada, et tegemist on ilmselgelt perspektiivitu kaebusega.
10. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kirjalikus vastuses paluti määruskaebus rahuldamata jätta. Õige on halduskohtu seisukoht, et kaebaja ei ole suutnud põhjendada, kuidas korralduse täitmine toob kaasa kaebaja õigusi rikkuvad tagajärjed. Õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et tühistatud korralduse alusel antud seletusi ei saa maksuhaldur kasutada edasises menetluses. Lähtuvalt sellest jääb mõistetamatuks määruskaebuse esitamise põhjendatus. Peale selle on õige halduskohtu seisukoht, et OÜ ** kaebusel Maksu- ja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 09.02.2006 korraldusele nr 12-2.1/3864 eduväljavaateid ei ole. Isikul on õigus tutvuda kõigi maksumenetluse käigus kogutud tõenditega ning soovi korral võib maksukohustuslane esitada oma seisukohad kogutud tõendite osas. Viimatinimetatu näol ongi tegemist põhimõttega „õigus heale haldusele“, mida arvestades maksuhaldur andiski 09.02.2006 korralduse nr 12-2.1/
11. 3 3-06-419 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega. Esialgse õiguskaitse taotlusest ei nähtu, millist oma õigust soovib kaebaja esialgse õiguskaitse korras kaitsta ning mil moel tooks selle õiguse kaitseta jätmine kaebaja jaoks kaasa ebamõistlikult koormavad tagajärjed. HKMS § 12¹ lõikes 2 nimetatud kohtuotsuse täitmise võimalikkuse tagamine ei ole iseseisev väärtus, mida esialgse õiguskaitse korras kaitsta, vaid kohtuotsuse täitmise tagamist tuleb vaadelda kaebaja õiguste efektiivse kaitse kaudu. Vaidlustatud korralduse täitmine kaebaja poolt enne kohtuvaidluse lõppu ei kujuta endast ringkonnakohtu hinnangul ühegi kaebaja õiguse ebamõistlikku riivet. Haldusakti täitmise peatamisega kaasnev tagajärg (sisuliselt kogu maksumenetluse peatumine) on ebaproportsionaalne kaebajale haldusaktiga pandud kohustustega võrreldes (esindaja ilmumine maksuhalduri juurde koos viie impordi tollideklaratsiooni juurde kuuluvate dokumentidega).
13. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et esialgse õiguskaitse korras haldusakti täitmise peatamise eesmärgiks ei ole haldusakti täitmata jätmisega kaasnevate sanktsioonide ärahoidmine. Halduskohus hindab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel seda, kas haldusaktist tuleneva õiguse, kohustuse või keelu (s.o haldusakti eseme) täitmise peatamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kui kohus vaidlustatud haldusakti täitmist ei peata, kuid kaebaja jätab haldusaktist tuleneva kohustuse täitmata, on haldusaktis näidatud sunnivahendite kohaldamine igati õiguspärane (HKMS § 12¹ lg 1). Kehtiv haldusakt kuulub täitmisele sõltumata sellest, kas see võib hiljem osutuda õigusvastaseks. Kaebajal puudus igasugune õigustus haldusakti täitmata jätmiseks, eriti kui arvestada asjaolu, et kaebus esitati halduskohtusse pärast haldusakti täitmise tähtaja möödumist.
14. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel hindab kohus kaebuse perspektiivikust olemasolevate andmete ja tõendite põhjal ning sealjuures tuleb arvestada, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise menetluse kiireloomulisuse tõttu ei ole kohtul võimalik kaebuse perspektiivikust väga põhjalikult analüüsida. Seetõttu saabki kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel arvestada üksnes kaebuse ilmselge perspektiivitusega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et käesolevas menetlusstaadiumis võib väita, et esitatud kaebusel eduväljavaateid ei ole. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu poolt esitatud põhjendusi korrata. Määruskaebuses viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi lahend ei sea kaebuse perspektiivikuse hindamist sõltuvusse sellest, kui põhjalikult on kaebus koostatud ja kui paljudele erinevate õigusnormide rikkumistele on seal viidatud. Konkreetses haldusasjas heideti alama astme kohtule ette seda, et kohtumääruses ei olnud välja toodud asjaolusid, miks kaebust perspektiivituks peetakse. Käesolevas haldusasjas on halduskohus oma seisukohta põhjendanud. Viive Ligi Ivo Pilving Kaire Pikamäe 4