lõike 1 ja 6 alusel tasumiseks viivistasu, summas 480.- (nelisada kaheksakümmend) krooni. Otsuse kohaselt ei olnud tasulise parkimise õigust tõendav dokument paigaldatud vastavalt
5). KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT Kaebuse esitaja parkis sõiduauto BMW 375AVD Kunderi tänaval Pronksi 12 maja vastas. Kaebuse esitaja omades elukohajärgset parkimisluba Kunderi tänaval, paigaldas selle auto armatuurlaua ja esiklaasi vahele, kust polnud näha kõiki sellel märgitud andmeid (sõiduki registri nr ja tänav), küll aga oli näha parkimisloa andmete esimene rida, milleks on parkimisloa kehtivuse kuupäev.
lg 41 kohaselt peab parkimise õigust tõendav dokument olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljaspoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Kaebuse esitaja oli parkimisloa paigaldanud
Teiste andmete kohta kohustused vastavas paragrahvis puuduvad. Kaebuse esitaja on seisukohal, et viivistasu summa 480 1 krooni pole võrdne rikkumise raskusastmega, kuna ta omab parkimisluba ja see ei ole võrdne parkimisega parkimistasu maksmata jätmisega. VASTUSTAJA SEISUKOHT Kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
lg 41 kohaselt peab parkimise õigust tõendav dokument olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljaspoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Selleks, et tuvastada elaniku sõiduki parkimiskaardi kehtivust, peab mootorsõiduki juht paigutama parkimiskaardi selliselt, et oleks näha ka mootorsõiduki number ja tänav, kus on lubatud elaniku sõiduki parkimiskaardi alusel konkreetsel mootorsõidukil parkida.
lg 1 p 4 alusel on viivistasu otsus õiguspärane, kui parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt
§ § 501 lg 41 sätestatule. Lähtudes eeltoodust ja arvestades asjaolu, et AS Falck Eesti linnatranspordi töötaja poolt koostatud viivistasu otsus nr. VTO 100608 oli kooskõlas liiklusseaduse § 502, palub AS Falck Eesti jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Vaieldamatud asjaolud Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kaebuse esitaja asetas autoklaasi alla parkimisloa, millest olid näha vaid andmed parkimisloa kehtivuse kohta (vt kohtuistungi protokolli lk. 1, toimiku lk. 22). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kaebuse esitaja, paigutades parkimisloa autoklaasi alla viisil, et sellelt on nähtavad vaid andmed parkimisloa kehtivuse kohta, on järginud
Samuti on poolte vahel vaidlus selle üle, kas
lg 41 sätestatud nõuete rikkumist saab käsitleda tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata jätmisena, mis andis vastustajale õiguse määrata viivistasu, summas 480.- krooni. 2. Kaebuse esitaja poolt
lg 41 rikkumine
lõike 4 kohaselt, kui parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt
lõikes 41 sätestatule teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse (viivistasu otsuse). Vaidlustatud viivistasu otsuses on parkimisjärelevalve ametiisik teinud risti lahtrisse „tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt Liiklusseaduse § 501 lõikes 41 sätestatule“, selgitusega „elaniku luba on täielikult varjatud“.
lg 41 kohaselt peab parkimise õigust tõendav dokument olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljaspoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Kohus on seisukohal, et
lõike 41 eesmärgiks olenemata sättes toodud sõnade grammatilisest tähendusest ei saa olla vaid parkimiskaardi kehtivusandmete nähtavuse tagamine, vaid parkimiskaardi omaniku poolt parkimiskaardi paigutamine selliselt, et oleksid nähtavad ka mootorsõiduki number ja tänav, kus on lubatud Tallinna tasulise parkimisala elaniku sõiduki parkimiskaardi alusel konkreetsel mootorsõidukil parkida. Parkimisjärelevalvet teostav ametiisik peab parkimiskaardil nähtavate andmete alusel suutma otsustada, kas 1) parkimiskaart on väljastatud mootorsõidukile, mille esiklaasil või armatuurlaual parkimiskaarti eksponeeritakse; 2) parkimiskaart annab mootorsõiduki omanikule õiguse parkida tänaval, millel mootorsõidukit faktiliselt pargitakse; 3) parkimiskaart on kehtiv. Vaid eeltoodud andmetega tutvudes saab ametiisik teha järelduse 2 selle kohta, kas parkimistasu on makstud või mitte. Seega tuleb järeldada, et
Kohtu tõlgendust toetab Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr. 9 „Parkimistasu kehtestamine“ (edaspidi „Määrus“) p 8.9, mille kohaselt soodusluba või poolaastakaart annab õiguse mootorsõiduki parkimiseks loal näidatud avalikul tasulisel parkimisalal. Määruse p 6.6 kohaselt poolaastakaart väljastatakse tasulise parkimisala elaniku mootorsõiduki parkimiseks. Kuna kaebuse esitaja parkimiskaardilt ei olnud parkimisjärelevalve ametiisikule nähtav mootorsõiduki number ja tänav, kus nimetatud parkimiskaardiga tohib parkida, siis tuleb järeldada, et parkimiskaardi paigutamine ei vastanud
3. Kaebuse esitajale määratud viivistasu suuruse seaduslikkus
lõike 1 kohaselt võib kohalik omavalitsus oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu.
lõike 1 kohaselt, kui parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt seaduse nõuetele teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse.
Viivistasu täpsustatud määra, sealhulgas vajaduse korral selle diferentseeritud määrad, kehtestab kohaliku omavalitsusüksuse volikogu. Tallinna Linnavolikogu Määruse p. 9.1 kohaselt teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse, kui parkimistasu on maksmata, tasutud parkimisaega on ületatud, tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või paigaldatud vastavalt Määruse p-s 4.4 sätestatule. Määruse p 4.4 kohaselt peab parkimise õigust tõendav dokument olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Määruse p. 9.6 kohaselt on viivistasu määr 480 krooni ööpäevas. Kuna viivistasu määr on kõigi Määruse p-s 9.1 toodud rikkumiste puhul ühesugune, tuleb järeldada, et Tallinna Linnavolikogu ei ole pidanud vajalikuks kehtestada õigusrikkumise suurusest või eripärast tulenevaid viivistasu täpsustatud või diferentseeritud määrasid. Seega määratakse 480-kroonine viivistasu ka isikule, kes pole parkimise õigust tõendavat dokumenti nõuetekohaselt paigaldanud. Kuna liiklusseadus annab kohaliku omavalitsuse volikogule õiguse ise otsustada, kas kehtestada viivistasu diferentseeritud määrasid või mitte, ei saa Tallinna Linnavolikogu poolt parkimistasu maksmist erineval määral rikkuvatele isikutele ühesuuruse viivistasu määra kehtestamist pidada seadusega vastuolus olevaks. Eeltoodud põhjustel on viivistasu otsus seaduslik ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmisel jääb kaebuse esitaja kanda ka tasutud riigilõiv (HKMS § 92 lg 1). Tiina Pappel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.