Obsah (5)

§ 37§ 14§ 31§ 33§ 19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 16.03.2006. a Tallinn Haldusasja number 3-05-999 Haldusasi OÜ X kaebus Käina

§ 37

lg 3 kohaselt võtab vallavalitsus hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes vastu korralduse hoonestusõiguse seadmiseks või enampakkumise korraldamiseks, mis peab sisaldama muuhulgas hoonestusõiguse aastatasu (alg)suurust. Käina vallavara

§ 37

lg 5 kohaselt toimub hoonestusõiguse sesadmine enampakkumise korras Käina vallavara

§ 14

lõigetes 2 ja 3, §-s 19 sätestatud korras, arvestades muuhulgas järgmist erisust: enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu. Seega oli hoonestusõiguse alghind märgitud eksitavalt. Enampakkumise alghind ei olnud märgitud aastatasuna, nagu nõuab Käina vallavara

§ 37lg 3.

Tegelikkuses, arvesse võttes hoonestusõiguse kestvust 20 aastat, pidanuks Käina Vallavalitsus märkima enampakkumise alghinna aastatasuks 10 000 krooni. Teadmise olemasolul, et enampakkumise alghinna aastatasu on tegelikult 10 000 krooni, mitte 200 000 krooni, oleks kaebaja enampakkumisel kindlasti osalenud. Kaebaja lähtus Käina vallavara

§ 37

lg 3 p 2 ja § 37 lg 5 p 1 ning järeldas, et enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu – 200 000 krooni.

1. Kaebaja on vedelkütuse müügiga tegelev ettevõte, kes opereerib vedelkütuse tanklat Käina valla territooriumil. Kaebaja soovib osaleda hoonestusõiguse müügi enampakkumisel, tingimusel, et enampakkumise alghind poleks eksitav. Teisele ettevõtjale hoonestusõiguse müük eksitavatel tingimustel ning sellega teisele ettevõttele konkurentsieelise loomine riivab ka Põhiseaduse § 31 lg-s 1 sätestatud ettevõtlusvabadust ja võib rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet. VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Ekslik on kaebaja väide, et hoonestusõiguse aastatasuks oleks tulnud märkida 10 000.krooni. Volikogu otsuse kohaselt on hoonestusõiguse aastatasu suuruseks 0.- krooni. Kuigi enamasti määratakse hoonestusõiguse tasu aastatasuna, ei sätesta AÕS § 254 seda ainuvõimalikuna. Antud juhul otsustas Käina vallavolikogu aastatasu mitte kehtestada ja kogu hoonestusõiguse tasu maksmine toimub hoonestusõiguse seadmisel. Kuna hoonestusõiguse aastatasu suurus oli tulenevalt Vallavolikogu otsusest juba määratud 0.- suurusega, siis puudus Vallavalitsuse korraldusega vajadus seda uuesti kinnitada ning Käina Vallavalitsuse arvates ei ole see olulises vastuolus Käina vallavara

ga.

1. Kaebajat ei takistatud enampakkumisel osalemast, pakkumine oli avalik ja võimalused enampakkumise tingimustega tutvumiseks olid kaebajal olemas. Vastav kuulutus avaldati maakondlikus ajalehes „Hiiu leht“ 02.09.
2. Lehekuulutuse sõnastusest ei ole kuidagi võimalik välja lugeda, et enampakkumise alghind on määratud aastatasuna. Enampakkumise korraldamise eelduseks oli valminud kinnistu detailplaneering. Planeeringu algatas ja selle koostamisel osales OÜ Z esindajana T. M., kes teadis eelnevalt väljakuulutatavast 2 enampakkumisest. T M on kaebaja OÜ X osaniku AS D nõukogu liige. Kõik, kes enampakkumise tingimuste vastu huvi tundsid (AS Y, AS W, T M, kes on seotud kaebaja OÜ-ga X), said need Käina Vallavalitsuselt e-posti või faksi teel või paberkandjal. Käina Vallavalitsusel on kahtlus, et OÜ-l X puudub huvi olemasolevat olukorda muuta ning ta soovib venitada võimaliku konkurendi turuletulekut. Vähetõenäoline on, et kaebaja soovib enampakkumisel omandada hoonestusõigust kütusetankla rajamiseks, kui tema omandis on juba kinnistu, mis seisab kasutuseta ja sobib tankla rajamiseks. Kahtlusteks annab alust asjaolu, et kaebaja enda väitel tutvus enampakkumisel osalemise otsustamiseks küll Käina vallavara

ga, kuid ei kasutanud enampakkumise ajalehe kuulutuses toodu infotelefoni, e-posti ega aadressi ning ei tutvunud enda väidetel enampakkumise tingimustega, mis oli enampakkumisel osalemiseks vajalik. Hoonestusõiguse enampakkumise tingimused ei olnud eksitavad, kõiki huvilisi oli koheldud võrdselt ja kogu info enampakkumise kohta oli kõigile soovijaile vabalt kättesaadav. Avalik enampakkumine ei ole andnud kellelegi konkurentsieelist ja sellega ei rikuta kaebaja õigusi. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Käina Vallavolikogu 25.08.2005 otsuse nr. 200 seaduslikkus Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p 6 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu pädevuses valla- või linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine. Käina Vallavolikogu 27.05.2003 määrusega nr. 8 kinnitatud „Käina vallavara eeskiri“ (edaspidi Eeskiri) sätestab § 1 lg 1 kohaselt Käina valla omandis oleva vara (vallavara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra.

§ 31

kohaselt mõistetakse vallavara koormamise all valla omandis olevate kinnis- ja vallasasjade koormamist piiratud asjaõigusega.

§ 33

lg 1 p 1a kohaselt otsustab kinnisasja koormamise ning § 36 lg 3 kohaselt hoonestamata munitsipaalmaal hoonestusõiguse seadmise enampakkumise korras vallavolikogu. Käina Vallavolikogu on otsustanud Käina valla omandis oleva Mäe tn. 9 kinnistu hoonestusõigusega müügi 25.08.2005 otsusega nr. 200. Kaebuse kohaselt on Käina Vallavolikogu oma otsusega määranud eksitavalt ning vastuolus Käina vallavara

§ 37lõigetega 3 ja 5 enampakkumise alghinna.

Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et enampakkumise alghinna määramine vallavolikogu otsusega kogu hoonestusõiguse tähtaja eest, mitte hoonestusõiguse aastatasuna, on

sätetega vastuolus.

§ 37

lg 5 kohaselt toimub hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras

§ 14

lõigetes 2 ja 3, §-s 19 sätestatud korras, arvestades muuhulgas erisust, mille kohaselt enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu.

§ 19

lg 3 kohaselt enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt

s sätestatud korda.

§ 37

lg 1 kohaselt hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette vallavalitsus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel. Seega saavad käesoleval juhul enampakkumise tulemused olla õigusvastased vallavalitsuse poolt enampakkumise ettevalmistamisel ja läbiviimisel

s sätestatud korra rikkumise tõttu ning kohus peab kontrollima vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust enampakkumise ettevalmistamisel ja läbiviimisel. 3 2. Käina Vallavalitsuse 31.08.2005 korralduse nr. 272 seaduslikkus

§ 37

lg 2 p 2 kohaselt hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel määrab vallavalitsus hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse.

§ 37

lg 3 p 2 kohaselt võtab vallavalitsus hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes vastu korralduse hoonestusõiguse seadmiseks või enampakkumise korraldamiseks, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 2) hoonestusõiguse aastatasu (alg)suurus; 3) hoonestusõiguse seadmise tingimused; 4) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitiste lubatud suurim ehitusalune pind, ehitiste lubatud kõrgus) ja hoonestamise tähtaeg; 5) hoonestusõiguse seadmise viis (enampakkumine või otsustuskord); 6) enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik); enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha; 8) lepingu sõlmimiseks nõutavad tagatised; 9) enampakkumise korraldaja. Käina Vallavalitsus on 31.08.2005 korraldusega nr. 272 kinnitanud Mäe tn. 9 hoonestusõiguse enampakkumise müügi tingimused, lähtudes Käina Vallavolikogu 30.06.2005 otsusest nr. 200 ja Käina Vallavolikogu 27.05.2003 määrusega nr. 8 kehtestatud Käina vallavara

st. Enampakkumise müügi tingimuste p-s 3.2 on Käina Vallavalitsus määratlenud enampakkumise esemena kinnistu hoonestusõiguse ostuhinna ning p-s 3.2 enampakkumise alghinna, summas 200 000.- krooni. Käina Vallavalitsuse korraldusest nr. 272 nähtub, korraldus ei sisaldanud

§ 37lg 3 p 2 kohaseid andmeid hoonestusõiguse aastatasu (alg)suuruse kohta.

Samuti ei olnud Käina Vallavalitsuse poolt ettevalmistatud enampakkumise esemeks hoonestusõiguse aastatasu, vaid kinnistu hoonestusõiguse ostuhind. Seega on Käina Vallavalitsus enampakkumise ettevalmistamisel ja läbiviimisel rikkunud

§ 37lg 3 p 2 ning lg 5 p 1 sätteid.

3. Käina Vallavalitsuse 12.10.2005 korralduse nr. 297 seaduslikkus Lõpuks hindab kohus ka seda, kas Käina Vallavalitsus rikkus enampakkumise ettevalmistamisel ja läbiviimisel oluliselt

s sätestatud korda või ei olnud tegemist olulise rikkumisega. Selleks peab kohus hindama, kas Käina Vallavalitsuse poolt enampakkumise müügi tingimuste kinnitamisel kinnistu hoonestusõiguse ostuhinna määratlemine enampakkumise esemena (Enampakkumise müügi tingimuste p 3.1) koos hoonestajale kohustuse panemisega maksta tasu kogu hoonestusõiguse eest hoonestusõiguse seadmisel (Enampakkumise müügi tingimuste p. 2.3) on oluline

s sätestatud korra rikkumine.

§ 37

lõike 2 p-st 2, lõike 3 p-st 2 ning lõike 5 p-st 1 tulenevalt on Käina Vallavolikogu 27. mai 2003 määrusega otsustanud, et hoonestusõiguse seadmisel on enampakkumise esemeks hoonestusõiguse aastatasu.

kohaselt on vallavalitsus hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel kohustatud määrama hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse ning kajastama enampakkumise korralduses hoonestusõiguse aastatasu algsuurust. Kohus on seisukohal, et

s enampakkumise esemena hoonestusõiguse aastatasu sätestamine tähendab ühtlasi seda, et vallavolikogu on

s hoonestusõiguse tingimusena ära määranud ka hoonestusõiguse tasu maksmise korra ning hoonestusõiguse tasu tuleb maksta kord aastas, mitte ühekordse maksena kogu hoonestusõiguse tähtaja eest ette. Kui vallavolikogu oleks soovinud näha

s hoonestusõiguse tasu maksmise võimaluse ette ka ühekordse maksena kogu hoonestusõiguse aja eest, puudunuks tal vajadus sätestada 4

s hoonestusõiguse seadmisel enampakkumise esemeks kitsalt hoonestusõiguse aastatasu. Kohus möönab, et hoonestusõiguse müük kogu hoonestusõiguse kestvuse eest ning mitte aastatasuna on kooskõlas asjaõigusseadusega. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 254 lg 1 näeb ette, et hoonestaja maksab kinnisasja omanikule hoonestusõiguse eest tasu, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 254 lg 2 kohaselt makstakse tasu hoonestusõiguse eest vastavalt kokkuleppele rahas või muudes asendatavates asjades, kusjuures hoonestusõiguse seadmisel võib tasu suurus või suuruse arvutamise alused kogu hoonestusõiguse ajaks ette kindlaks määrata. Asjaõigusseadus ei piira kinnisasja omaniku õigust, küsida hoonestusõiguse tasu ette kogu hoonestusõiguse aja eest. Samas pidid nii vallavolikogu kui ka vallavalitsus hoonestusõiguse seadmisel juhinduma kehtivast

st ning kuni vallavolikogu ei ole

sätteid muutnud, ei saa enampakkumise esemeks olla kinnistu hoonestusõiguse ostuhind kogu hoonestusõiguse tähtaja eest. Kohus on seisukohal, et hoonestusõiguse tasu maksmine aastatasuna väiksemas summas (alghinda arvestades 12 kuule jagatuna 10 000 krooni aastas) on hoonestajale oluliselt vähem koormav kui hoonestusõiguse tasu maksmine ühekordse tasuna kogu hoonestusõiguse tähtaja eest (ühekordse maksena 200 000 krooni) ning võis kaasa tuua enampakkumises osaleda soovinud isikute, sealhulgas kaebuse esitaja loobumise enampakkumisel osalemisest. Sel põhjusel tuleb vallavalitsuse poolt

sätete rikkumist lugeda oluliseks rikkumiseks. Kuna Käina Vallavalitsus ei oleks tohtinud enampakkumise tulemusi seoses

rikkumisega kinnitada, on Käina Vallavalitsuse 12.10.2005 korraldus nr. 297 õigusvastane. Samas märgib kohus, et ta ei pea usutavaks kaebuse esitaja väiteid selle kohta, nagu ta oleks loobunud enampakkumisel osalemisest seoses eksitava hoonestusõiguse alghinnaga. Käina Vallavalitsuse 31.08.2005 korralduses nr. 272 toodud enampakkumisega müügi tingimused ei saanud hoolimata õigusvastasusest jätta eksitavat muljet, kuna lisaks enampakkumise alghinnale oli tingimustes konkreetselt määratletud ka enampakkumise ese, milleks oli kinnistu hoonestusõiguse ostuhind ning selle maksmine kogu hoonestusõiguse tasuna hoonestusõiguse seadmisel.

1. Kaebuse rahuldamine ning kohtukulude väljamõistmine Eeltoodud motiividel tuleb kaebus rahuldada ning tühistada Käina Vallavalitsuse 12.10.2005 korraldus nr.
2. HKMS § 93 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Käina Vallavalitsuselt tuleb kaebuse esitaja kasuks välja mõista tasutud õigusabikulud, summas 4000.- krooni, mille tasumine on tõendatud Advokaadibüroo Valdma & Partnerid OÜ 08.03.2006 arvega nr. 603500 ja OÜ X siseriikliku maksekorraldusega (toimiku lk-d 82-83) ning riigilõiv, 10.- krooni. Kohus on ekslikult nõudnud kaebuse esitajalt 14.11.2005 käiguta jätmise määruses täiendava riigilõivu tasumist, summas 90.- krooni, mis on kaebuse esitaja poolt 14.11.2005 Rahandusministeeriumi arveldusarvele ka tasutud. Kaebuse esitajal on õigus HKMS § 84 lg 2 alusel nõuda 90.- krooni tagastamist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse osaliselt või täielikult, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust suuremas summas. RLS § 11 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel kahe aasta jooksul tasumise päevale järgneva aasta
3. jaanuarist 5 arvates. Riigilõivu tagastamise taotlemisel esitatakse riigilõivu võtjale kirjalik avaldus (RLS § 11 lg 2). Tiina Pappel kohtunik 6