KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Lilianne Aasma, liikmed Kaire Pikamäe ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2006, Tallinn Haldu

§ 2lg 1 definitsioonile vastavatele menetlustele. Arvestada tuleb EAS eripära ja asjaolu, et alles 01.01.2004 jõustunud 3

sätetest nende taotluste menetlemisel ja toetuste andmisel. Kaebaja poolt innovaatilise idee kirjelduse ja finantseerimistaotluse esitamise ajal 22.04.2003 kehtinud ettevõtluse riikliku toetamise seaduse §-de 1 ja 2 koosmõjust tulenevalt oli selle seaduse järgi ettevõtlustoetuse objektiks ettevõtlustoetuse taotleja poolt kauba, sealhulgas teenuse tootmiseks ja müümiseks või ettevõtte rajamiseks või laiendamiseks koostatav plaan, so äriprojekt. Seadus ei reguleerinud kaebaja poolt taotletava toetuse väljastamist. EAS programm rakendusuuringuteks ja tootearenduseks kuulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kooskõlastatud programmide hulka. Käesoleval juhul on kaebajal õigus nõuda vastavate toimingute tegemist, kui vastustaja ei ole järginud üldiseid haldusmenetluse põhimõtteid, mis seisnevad menetlusosalise õiguses olla kaasatud menetlusse, saada juhiseid ja olulist teavet, õigus menetluses kaasa rääkida ja olla teadlik menetluse tulemustest, saada põhjendatud otsus. Nii juhendist ettevõtete rakendusuuringute ja tootearenduse finantseerimistaotluste kohta kui ka vormikohasest finantseerimistaotlusest nähtuvalt alustati finantseerimistaotluse menetlemist peale taotluses ja selle lisades nõutavate andmete saamist. Projekti koordinaator tegi kaebajale 13.08.2003 elektronkirjas ettepaneku teostada kõigepealt projekti eeluuring. Rakendusuuringute ja tootearendusprojektide finantseerimise alustest nähtuvalt on eeluuringu eesmärgiks ettevõtte poolt kavandatava rakendusuuringu või tootearendusprojekti teostatavuse ja selle tulemuste kasutamise võimalikkuse kohta adekvaatse informatsiooni saamine. Vastustaja teavitas kaebajat 30.04.2003 elektronkirjas projekti menetlemist takistavatest asjaoludest, soovitas järgida taotluse täitmise juhendis toodud nõudeid ja viitas konsultandi palkamise võimalusele. 06.05.2003 elektronkirjas informeeriti kaebajat projektitaotlust koostada aidata võivatest konsultantidest. Kaebajal oli seega võimalus otsustada, kas palgata konsultant või mitte, samuti oli ta vaba otsustustes patendiuuringute teostamise läbiviimiseks. 2) Eesti tehnoloogiaagentuuri finantseerimisotsuste vastuvõtmise korrast ei tulene otsuse eraldi dokumendina vormistamise nõuet. Kinnitades finantskomisjoni 09.12.2003 ettepaneku vormis esitatud arvamuse, on EAS juhatus 17.12.2003 võtnud vastu otsuse mitte finantseerida projekti. Otsuse vormistamine protokollilise otsusena ei tähenda otsuse vastuvõtmata jätmist. 3) Kaebaja väitel seisneb tema õiguste rikkumine eraldi dokumendina otsuse vormistamata jätmises selles, et tal on seeläbi takistatud pöördumine Euroopa Liidu struktuurifondide poole. Kuna liikmesriik või tema poolt määratud rakendusüksus menetleb struktuuritoetuse saamiseks esitatud taotlusi, on kaebaja väide põhjendamatu. Vastustaja seletuse kohaselt ei ole kaebaja esitanud seni ühtegi taotlust teadus- ja arendustegevuse meetme nr 2.3 „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine“ raames, mille puhul on rakendusüksuseks EAS. 4) Projekti koordinaator teavitas 28.11.2003 kirjaga kaebajat eksperdi seisukohast esitatud projekti suhtes, sealhulgas eksperdi poolt tuvastatud projektiga kaasneda võivatest riskidest. Ei kohtule esitatud dokumentidest, mis reguleerivad esitatud taotluste menetlemist, ega ka kirjavahetusest projekti koordinaatoriga, ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust projekti finantseerimise osas. Selliseks ootuseks ei andnud alust ka konsultandi palkamine. Kaebajale oli teada, et projekti menetlemise võimalikkus sõltub ka eeluuringute tulemustest, eeluuringute taotluse rahuldamata jätmisel viidati ka põhiprojekti realiseerimise vähetõenäolisusele. Seega olid põhip rojektil kõrvaldamata puudused, millele oli varem viidatud. EAS on sooritanud taotluse menetlemisel kaebaja nõutud toimingud – teinud otsuse ja teavitanud sellest kaebajat, projekti koordinaator on toiminud temale antud pädevuse piires, EAS on juhindunud taotluste läbivaatamiseks ja taotluse esitamisele kehtestatud nõuetest. 5) Kaebaja väide EAS poolt talle kahju tekitamisest avalik-õiguslikus suhtes on põhjendamatu. Tallinna Halduskohtu 06.10.2004 täiendava kohtuotsus ega mõisteti ** OÜ- lt EAS kasuks välja viimase poolt kantud kohtukulu summas 5 664 krooni. 4

nõuetest. 2) Kaebaja ei soovinud eeluuringu projekti osas finantseerimisest keeldumise otsuse vastuvõtmist ja kaebajale väljastamist, nagu ekslikult leidis halduskohus, vaid mistahes (eelkõige taotluse rahuldamise) otsuse vastuvõtmist ja selle ametliku kinnituse väljastamist kaebajale

nõuete järgi. Kaebaja taotles seadusest tulenevate haldusaktide väljaandmist. 3) Vastustaja tagastas 02.07.2004 kohtuväliselt vaid projektide dokumentatsiooni. Vastustaja toiming oli ebaseaduslik

§ 14

lg 7 mõttes, kuna puudus kirjalik põhjend us, miks dokumendid tagastati ehk ametlik kinnitus ja põhjuste esiletoomine, millises osas ei vasta põhiprojekt esitatud nõudmistele, puudus id ka kinnitatud otsus eeluuringuprojektile ja ametlikud ekspertiisidokumendid. Vastustaja tegevus on vastuolus ka haldusmenetluse üldiste põhimõtetega. Samuti on vastustaja tegevus vastuolus struktuuritoetuste seaduse § 20 lg- ga 5, mille kohaselt taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta vormistatakse eraldi haldusaktid. Nõuded haldusaktidele on sätestatud

§-des 51, 55, 56 ja 57 lg

1. Kaebajal puudub põhjendamiskohustus, miks vaidlusalused dokumendid talle olulised on.
2. EAS kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Kohus lahendas kaebuse lähtudes kaebaja 02.09.2004 kohtuistungil täpsustatud nõudest. 2) Kaebaja ei ole vaidlustanud 02.07.2004 toimunud dokumentide tagastamise õiguspärasust. Tegemist on uue nõudega, mis tuleb jätta tähelepanuta. 3) Asjakohatu on kaebaja viide struktuuritoetuste seaduse § 20 lg- le 5, kuna see seadus jõustus 01.01.2004, kaebaja poolt rakendusuuringuteks ja tootearenduseks esitatud finantseerimistaotlus ei olnud esitatud struktuuritoetuste saamiseks vastavalt nimetatud seaduse § 2 lg- le
3. 4) Kaebaja taotleb kohtuotsuse tühistamist, kuid ta ei ole apellatsioonkaebuses käsitlenud otsust avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise osas. EAS taotles kaebajalt 5 400 krooni õigusabikulu väljamõistmist ja esitas kuludokumendid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Käesolevas asjas on kaebuse esitaja 02.09.2004 palunud halduskohtul teha ettekirjutuse haldusakti andmiseks (halduskohtu toimiku II kd lk 13) ning seaduslik esindaja kinnitanud 02.09.2004 kohtuistungil (samas tl 48 pöördel viimane lõik ja tl 49 ülal), et jääb kahe järgmise nõude juurde: „Põhiprojekti järgi soovime saada dokumendi, mille kohaselt projekt ei vastanud nõuetele, ei olnud seletust, mis puudused olid. Eeluuringu projekti kohaselt tahame ametlikku finantseerimisest keeldumise otsust“.
5. Halduskohus leidis, et EAS toimingu sooritamiseks kohustamiseks puudub alus, sest EAS on sooritanud taotluse menetlemisel kaebaja nõutud toimingud – teinud otsuse ja teavitanud sellest kaebajat, projekti koordinaator on tegutsenud oma pädevuse piires, EAS on juhindunud taotluste läbivaatamiseks ja taotluste esitamisele kehtestatud nõuetest. Eeluuringute taotluse rahuldamata jätmisel viidati ka põhiprojekti realiseerimise vähetõenäolisusele. Põhiprojektil olid kõrvaldamata puudused, millele oli varem viidatud.
6. Ringkonnakohtu istungil kaebuse esitaja seaduslik esindaja täpsustas, et ei vaidlusta kohtuotsust kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas ja tal ei ole pretensioone dokumentide tagastamise suhtes. Kaebaja soovib jätkuvalt saada EAS-lt põhjendatud otsuseid nii põhiprojekti kui ka eeluuringu finantseerimistaotluse lahendamise kohta. Kaebaja taotles 5

-s sätestatud nõuetest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-32-03).

1. Kaebajale on projekti koordinaatori poolt saadetud elektronkirjades selgitatud põhiprojekti puudusi. Põhiprojekti puudusi on käsitletud ka eksperdi arvamuses, mille koostamise aega ja koostaja nime mittekajastav väljavõte on halduskohtu toimiku I köite lehekülgedel 240-
2. Samas ei nähtu haldusasja materjalidest, et kaebajale oleks määratud tähtaega projekti puuduste kõrvaldamiseks ja vastavalt

§ 15

lg- le 2 hoiatatud, et kui puudusi ei kõrvaldata tähtaegselt, võidakse projekt (taotlus) jätta läbi vaatamata. Projekti koordinaatori 30.06.2003 elektronkirjas on palutud kaebajal esitada projekti sisu kirjeldus ning andmeid projekti läbiviimise ja läbiviijate kohta. Nimetatud elektronkirjast ega teistest halduskohtule esitatud dokumentidest ei nähtu EAS otsustust kaebaja põhiprojekti läbivaatamata jätmise kohta (menetlusse võtmisest keeldumist kohta), samuti projekti läbivaatamata jätmise (menetlusse võtmisest keeldumise) põhjendusi. Halduskohus märkis õigesti, et kaebajal on menetlusosalisena õigus olla kaasatud menetlusse, olla teadlik menetluse tulemustest ja saada põhjendatud otsus. Ringkonnakohus nõ ustub kaebajaga, et kaebaja ei ole saanud põhjendatud otsust selle kohta, miks EAS peab kaebaja esitatud põhiprojekti nõuetele mittevastavaks. Tulenevalt eeltoodust leiab ringkonnakohus, et EAS- l tuleb kaebaja esitatud põhiprojekti uuesti läbi vaadata, võimalusel anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja teha põhiprojekti kohta põhjendatud otsustus. Kui EAS leiab, et kaebaja esitatud põhiprojekt ei vasta nõuetele, siis on kaebajal õigus teada, miks EAS peab tema esitatud põhiprojekti nõuetele mittevastavaks ja millistele nõuetele põhiprojekt ei vasta. 16. Samuti on kaebajal õigus teada, millistel põhjendustel keeldus EAS kaebaja esitatud eeluuringu finantseerimisest. EAS juhatuse 17.12.2003 koosoleku protokolli päevakorrapunktist 19, millega kinnitati tehno loogia valdkonna finantskomisjoni 09.12.2003 koosoleku protokolli nr 4 punktis 1.3.2 tehtud ettepanek projekti mitte finantseerida, eeluuringu finantseerimisest keeldumise põhjendusi ei nähtu. Samuti ei nähtu eeluuringu finantseerimisest keeldumise põhjend usi tehnoloogia valdkonna finantskomisjoni 09.12.2003 koosoleku protokolli nr 4 punktist 1.3.2. Nimetatud punkti kohaselt tehti ettepanek projekti mitte finantseerida, kuna põhiprojekti finantseerimine on seadusandlike ja tururiskide tõttu vähetõenäoline. Eeltoodu on kaalutlusõiguse alusel antud otsuse põhjenduseks liiga üldsõnaline. 6

§-de 55, 56 ja 57 nõuetele (halduskohtu toimiku II kd lk 11 viimane lõik). Seega on kaebaja pidanud otsust mitte üksnes vorminõuetele mittevastavaks, vaid ka sisult põhjendamatuks. HKMS § 19 lg 7 kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses, kuid kohus ei ole seotud kaebuse sõnastusega. Tulenevalt eeltoodust ja arvestades asjaolu, et kaebaja eesmärgiks oli saada otsus, millest nähtuksid eeluuringu finantseerimisest keeldumise põhjendused, oleks kohus pidanud tõlgendama kaebust ja lugema esitatuks nii kohustamis- kui ka tühistamistaotluse. Tühistamistaotluse rahuldamise korral ei ole tehtud otsus kohustamistaotluse rahuldamise takistuseks. 18.

§ 54näeb ette haldusakti õiguspärasuse eeldused.

Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

§ 55sätestab haldusakti vorminõuded.

Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav ning antud kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Kirjalikus haldusaktis märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed.

§ 56reguleerib haldusakti põhjendamist.

Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumend is, millele on haldusaktis viidatud (lg 1). Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (lg 3). Haldusakti andmise faktilist alust ei pea põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata (lg 4). Vastavalt

§ 57

lg- le 1 peab haldusaktis olema viide haldusakti vaidlus tamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Ringkonnakohtu hinnangul EAS juhatuse 17.12.2003 otsus (ka koos tehnoloogia valdkonna finantskomisjoni 09.12.2003 otsusega)

§-de 55 ja 56 nõuetele ei vasta ning on kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktina motiveerimatu ja seeläbi kontrollimatu.

1. Tulenevalt eeltoodust tuleb EAS- l kaebaja eeluuringu finantseerimistaotlus uuesti läbi vaadata, vajadusel määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja teha eeluuringu finantseerimistaotluse kohta põhjendatud otsus. Kui EAS leiab, et kaebaja eeluuringu finantseerimistaotlus ei vasta nõuetele, siis on kaebajal õigus teada, miks EAS peab tema eeluuringu finantseerimistaotlust nõuetele mittevastavaks ja millistele nõuetele taotlus ei vasta.
2. Vastavalt HKMS § 93 lõikele 6, kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendi, muudab ta kohtukulude jaotust lähtudes sama paragrahvi lõigetest 1, 2 ja
3. HKMS § 93 lg 3 kohaselt jagatakse kohtukulud kaebuse osalise rahuldamise korral proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. 7