← Eesti

3-04-254/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Kaire Pikamäe ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-

) § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 136

lg 3 kohaselt saabub tähtpäev juhul, kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, viimase kuu vastaval päeval. Distsiplinaarkaristuse määramisel arvestatakse tähtaegu

sätestatu kohaselt. Antud juhul hakkas distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg kulgema 30.06.2004 (kaebaja vahetu ülemuse poolt süüteost teadasaamise päevale järgnev päev) ja lõppes 30.07.2004, mil määrati ka distsiplinaarkaristus. Distsiplinaarkaristus on kaebajale määratud tähtaegselt. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 6. A. K. apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus ja rahuldada uue otsusega kaebus. 1) Distsiplinaarkaristuse määramine oli seaduses sätestatud tähtaja rikkumise tõttu seadusevastane.

§ 135

lg 1 kohaselt hakkas distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg kulgema 30.07.2004 kell 00.00 ja ühekuuline tähtaeg möödus 29.07.2004 kell 24.00, mitte 30.07.2004, nagu ekslikult järeldas kohus.

§ 135lg 2 järgi lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel.

Seega saabus tähtpäev 29.07.2004 kell 24.00, sest tähtpäev oli reede, mis ei olnud puhkepäev ega riiklik püha. Kohtule esitatud tõendite põhjal tähtaegade ebaõige arvutamine on käsitletav materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamisena, samuti tõendite ebaõige hindamisena, mis on apellatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise aluseks. 2) Kuna kaevatav käskkiri on seadusevastane ja kuulub tühistamisele ainuüksi distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja möödalaskmise tõttu, ei vaidlusta kaebuse esitaja kohtu järeldusi distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasuse ja proportsionaalsuse osas. 7. Politseiameti kirjalikus vastuses nõustuti halduskohtu otsuses toodud seisukohtadega ning paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kaevatav kohtuotsus muutmata.

§ 135lg 2 kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel.

Tulenevalt

§ 136lg-st 1 määratakse tähtpäeva saabumine tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega.

Sama paragrahvi 3. lõikes on sätestatud, et kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Riigikohtu halduskolleegium leidis otsuses nr III-3/1-5/95, et ühekuulise tähtaja lõppemise arvutamisel loetakse kohtupraktikas vastavaks päevaks tähtaja kulgemise alguse päeva.

§ 136lg 9 alusel loetakse tähtaja määramisel päevaks ajavahemikku keskööst keskööni.

Seega lõppes distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg 30.07.2004 kell 24.00, mitte aga 29.07.2004 kell 24.00, nagu ekslikult väidab kaebaja. 8. Protsessiosalised teatasid, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HKMS § 37 lg 1 alusel lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3

(4)3-04-254
  1. Halduskohtu otsuse kohaselt saadi kaebaja poolt toimepandud süüteost teada
  2. juunil 2004 ja kaevatav distsiplinaarkaristuse käskkiri anti
  3. juulil
  4. Seadusandja on kehtestanud distsiplinaarkaristuse määramiseks tähtajad, mida karistuse määraja on kohustatud järgima. Karistuse määrajal tuleb süüteoga seonduvad asjaolud õigeaegselt välja selgitada ja otsustada karistuse määramine seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Selle lõppemisel on isikul alust arvata, et hiljem talle karistust määrata pole ena m võimalik. TDS § 6 lg 1 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Käesolevas asjas puudub vaidlus süüteost teadasaamise aja üle – kaebaja poolt
  5. mail 2004 toime pandud väidetavast süüteost saadi teada
  6. juunil
  7. Halduskohus asus seisukohale, et kaebajale on distsiplinaarkaristus määratud tähtaegselt. Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta ja nõustub kaebajaga, et distsiplinaarkaristuse määramisel on rikutud distsiplinaarkaristuse määramise ühekuulist tähtaega. Tulenevalt

§ 135

lg-st 1 hakatakse distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega arvutama süüteost teadasaamise päevale järgnevast päevast, käesoleval juhul 30. juunist 2004.

§ 135

lg 3 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Kaebuse esitaja leiab õige sti, et tähtpäev saabus ja ühekuuline tähtaeg möödus 29. juulil 2004. „Vastav päev“

§ 135

lg 3 mõttes ei ole mitte tähtaja esimesele päevale vastav päev, vaid tähtaja käivitanud sündmuse kuupäevale vastav päev. Teistsuguse tõlgenduse korral pikeneksid kuudes arvutatavad tähtajad ühe päeva võrra. Seega võinuks distsiplinaarkaristuse

  1. mail 2004 toime pandud väidetava süüteo eest määrata hiljemalt
  2. juulil
  3. TDVS § 12 lg 1 kohaselt loetakse distsiplinaarkaristus määratuks päevast, mil töötaja andis allkirja karistuse määramise dokumendile. Käesoleval juhul on distsiplinaarkaristus määratud
  4. juulil 2004 ja tehtud kaebajale allkirja vastu teatavaks samal päeval. Sündmus, millega määrati kindlaks tähtaja algus, leidis aset
  5. juunil
  6. Viimase kuu vastav päev

§ 135

lg 3 mõttes sõltub selle kuu päevade arvust, millega määratakse kindlaks tähtaja algus. Kuna sündmus, millega käesolevas asjas määrati kindlaks tähtaja algus, leidis aset juuni kuus ja juuni kuus on 30 päeva, oli viimase kuu vastavaks päevaks

§ 135lg 3 mõttes 29.

juuli 2004, mitte aga

  1. juuli 2004, mis on juba järgmise kuu esimene päev. Seega on kaebajale määratud distsiplinaarkaristus
  2. päeval arvestades süüteo toimepanemisest
  3. juunil
  4. Kaebajale on distsiplinaarkaristus määratud TDVS § 6 lg-s 1 sätestatud ühekuulist tähtaega rikkudes.
  5. Kaebaja leiab õigesti, et distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja rikkumine on piisavaks aluseks vaidlustatud käskkirja tühistamisel.
  6. Neil põhjendustel tuleb rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus kaebuse rahuldamise ja kaevatava käskkirja tühistamise kohta. Kaire Pikamäe Ivo Pilving Lilianne Aasma 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.