) § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 3 kohaselt saabub tähtpäev juhul, kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, viimase kuu vastaval päeval. Distsiplinaarkaristuse määramisel arvestatakse tähtaegu
sätestatu kohaselt. Antud juhul hakkas distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg kulgema 30.06.2004 (kaebaja vahetu ülemuse poolt süüteost teadasaamise päevale järgnev päev) ja lõppes 30.07.2004, mil määrati ka distsiplinaarkaristus. Distsiplinaarkaristus on kaebajale määratud tähtaegselt. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 6. A. K. apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus ja rahuldada uue otsusega kaebus. 1) Distsiplinaarkaristuse määramine oli seaduses sätestatud tähtaja rikkumise tõttu seadusevastane.
lg 1 kohaselt hakkas distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg kulgema 30.07.2004 kell 00.00 ja ühekuuline tähtaeg möödus 29.07.2004 kell 24.00, mitte 30.07.2004, nagu ekslikult järeldas kohus.
Seega saabus tähtpäev 29.07.2004 kell 24.00, sest tähtpäev oli reede, mis ei olnud puhkepäev ega riiklik püha. Kohtule esitatud tõendite põhjal tähtaegade ebaõige arvutamine on käsitletav materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamisena, samuti tõendite ebaõige hindamisena, mis on apellatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise aluseks. 2) Kuna kaevatav käskkiri on seadusevastane ja kuulub tühistamisele ainuüksi distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja möödalaskmise tõttu, ei vaidlusta kaebuse esitaja kohtu järeldusi distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasuse ja proportsionaalsuse osas. 7. Politseiameti kirjalikus vastuses nõustuti halduskohtu otsuses toodud seisukohtadega ning paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kaevatav kohtuotsus muutmata.
Tulenevalt
Sama paragrahvi 3. lõikes on sätestatud, et kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Riigikohtu halduskolleegium leidis otsuses nr III-3/1-5/95, et ühekuulise tähtaja lõppemise arvutamisel loetakse kohtupraktikas vastavaks päevaks tähtaja kulgemise alguse päeva.
Seega lõppes distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg 30.07.2004 kell 24.00, mitte aga 29.07.2004 kell 24.00, nagu ekslikult väidab kaebaja. 8. Protsessiosalised teatasid, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HKMS § 37 lg 1 alusel lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3
lg-st 1 hakatakse distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega arvutama süüteost teadasaamise päevale järgnevast päevast, käesoleval juhul 30. juunist 2004.
lg 3 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Kaebuse esitaja leiab õige sti, et tähtpäev saabus ja ühekuuline tähtaeg möödus 29. juulil 2004. „Vastav päev“
lg 3 mõttes ei ole mitte tähtaja esimesele päevale vastav päev, vaid tähtaja käivitanud sündmuse kuupäevale vastav päev. Teistsuguse tõlgenduse korral pikeneksid kuudes arvutatavad tähtajad ühe päeva võrra. Seega võinuks distsiplinaarkaristuse
lg 3 mõttes sõltub selle kuu päevade arvust, millega määratakse kindlaks tähtaja algus. Kuna sündmus, millega käesolevas asjas määrati kindlaks tähtaja algus, leidis aset juuni kuus ja juuni kuus on 30 päeva, oli viimase kuu vastavaks päevaks
juuli 2004, mitte aga
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.