← Eesti

3-04-333/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Lilianne Aasma, liikmed Kaire Pikamäe ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2006, Tallinn Haldu

§-d 55 lg 1 ja § 56 lg 3. Kui kohus oleks nimetatud õigusnorme kohaldanud, oleks kaebused kuulunud rahuldamisele ja haldusakt tühistamisele. 2) Kohus kohaldas ebaõigesti Pärnu linna üldplaneeringu punkti 2.1.1, millest järeldub üheselt, et väikeelamumaale krundi suurusega 1 598 m2 (Roosi 4a krunt ) on lubatud ehitada väikeelamu 4

(8)3-04-333 ehitusaluse pinnaga 20 % või ridaelamu ehitusalase pinnaga 40 %. Üldplaneering ei ole ehitusalase pinna osas soovitusliku tähendusega. Selleks, et detailplaneeringu kehtestamiseks ei peaks üldplaneeringut muutma, saab Roosi 4a krundile planeeritava elamu ehitusalane pind olla kuni 20 % krundi suurusest ehk kuni 319,6 m2 , mitte detailplaneeringus märgitud kuni 450 m2 . 3) Detailplaneeringu koosseisus ei ole ühtegi planeeringu lahendusi illustreerivat joonist, mis muudaks selle avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks - ei ole planeeritava elamu välismõõtmeid ja väliskuju kajastavat joonist. Seetõttu ei vasta detailplaneering PlanS § 9 lg 6 nõudele ja otsus on ebaseaduslik. Kohus jättis rahuldamata kaebajate esindaja taotluse, et kolmas isik esitaks tajutavas vormis planeeritava elamu kujutise kohtule ning ei põhjendanud seda. 4) Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta järgmised tõendid:
  1. a)Pärnu maavanema vastus e avaldajatele (I kd tl 93-94), mille kohaselt ei oleks maavanem nõustunud detailplaneeringuga esitatud kujul (ilma üldplaneeringut muutmata), kui linnavalitsus oleks esitanud õiged andmed;
  2. b)OÜ ** detailplaneeringu algatamise avalduse (I kd tl 167-168), milles taotleti maakasutus e sihtotstarbe muutmist, hoonestuskõrgust 17 m ja ehitusalust pinda 639 m² ;
  3. c)detailplaneeringu lähteülesande (I kd tl 178-180), milles volikogu leidis, et OÜ ** soovi täitmiseks tuleb muuta üldplaneeringut
  4. d)projekti kooskõlastuslehe (I kd tl 195), kus Pärnumaa Päästeteenistuse peaspetsialisti arvamuse kohaselt peab hoone kõrgus EPN 10.1 p 4.3.1 järgi olema kuni 8,5 m;
  5. e)Pärnu maavanema 29.04.2004 kirja linnavalitsuse planeerimisosakonnale (I kd tl 196) üldplaneeringu muutmise põhjendamise vajaduse kohta;
  6. f)Päästeteenistuse peaspetsialisti 18.05.2004 kirja Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektorile (I kd tl 199);
  7. g)Pärnu linnaarhitekti 29.04.2004 ettepanek-arvamuse (II kd tl 6), mille kohaselt ei vasta planeeringu illustratsioon lähteülesandele ja detailplaneeringule;
  8. h)Entec AS poolt 25.03.2004 koostatud ja 03.05.2004 väljatrükitud illustratsiooni, millest nähtuvalt varjab planeeritava elamu külg M. K. elamut;
  9. i)avalikustatud planeeringulahenduse eessõnas (II kd tl 17) tehtud ettepaneku muuta linna üldplaneeringut;
  10. j)Entec AS 21.09.2004 kirja Päästeteenistuse peaspetsialistile (II kd tl 55);
  11. k)detailplaneeringu vaidluse arutelu 23.08.2004 protokolli nr 1 (II kd tl 53), millest nähtuvalt lepiti kokku arutada vaidlusaluseid küsimusi eskiisi tasemel, teha täpsustused ja täiendused planeeringusse;
  12. l)linnavolikogu 30. istungi protokolli (II kd tl 91), kus R. S. leidis, et kahele korrusele mahub neli korrust;
  13. m)seletuskirja (II kd tl 127), mille kohaselt on planeeringu ettepaneku tegija sooviks ehitada korterelamu;
  14. n)OÜ M. esindajate väidet kohtuistungil, et soovitakse ehitada just korterelamu ja mitte ridaelamu. 5) Kuna detailplaneering ei ole selge ja üheselt mõistetav, ei ole seda ka vaidlustatud haldusakt ja on olemas alus selle tühistamiseks -

§ 55lg 1.

6) Kohus jättis paikvaatluse määramise taotluse rahuldamata põhjend usega, et vastava taotluse oleks saanud esitada varem. Uurimispõhimõttega oleks olnud kooskõlas, kui kohus ei oleks asja lahendanud ilma elamu joonise või eskiisita tutvumata ja/või paikvaatlust määramata. Planeeritava elamu väliskuju ja välismõõtmete kohta andmete esitamine on detailplaneeringu kehtestamise menetluses vajalik ja võimalik ning võimaldaks huvitatud isikutel oma seisukohti täpsemalt põhjendada ja hoida ära hilisemaid vaidluse selle üle, mida tegelikult ehitada lubati. 7) Pole õige lähtuda vastustaja ja kolmanda isiku väitest, et kaebuste rahuldamise korral motiveerib linnavolikogu oma otsust paremini ja teeb sisuliselt sama otsuse, millega kehtestab detailplaneeringu praegusel kujul, sest need väited on oletuslikud ja tõendamata. 8) Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga kaebuses viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-28-04 suhtes, sest nii nagu Põltsamaa Linnavolikogu, ei ole ka Pärnu Linnavolikogu detailplaneeringu kehtestamise otsuses ega detailplaneeringus põhjendanud, millised on 450 m2 ehitusalase pinnaga ja 800 m2 üldpinnaga (OÜ ** esindaja väide) elamu positiivsed küljed võrreldes elamuga, mille ehitusalune pind on 319, 6 m2 ja üldpind on 639, 2 m2 . 8. Pärnu maavanem märkis, et Roosi 4a kinnistu detailplaneeringus on kinnistu pindala 1 598 m2 ja planeeritud maksimaalne lubatud ehitusalune pind 450 m2 , mis on oluliselt suurem Pärnu 5

(8)3-04-333 linna üldplaneeringus sätestatud maksimaalsest 20 %-st. Kuna Roosi 4a krundi ehitusalune pind ei ole planeeritud vastavuses Pärnu linna üldplaneeringuga, oleks Pärnu Linnavalitsus pidanud detailplaneeringus tulenevalt PlanS § 9 lg-st 7 põhjendama üldplaneeringu muutmise vajadust. 9. Pärnu Linnavolikogu palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. 1) Üldplaneeringu järgi on väikeelamute krundi suurus fikseeritud soovituslikuna, nõuded väikeelamute ehitusaluse pinna osas on fikseeritud lähtudes krundi suurusest. Üldplaneeringu seletuskirjas nähakse ette väikeelamute krundi minimaalne ja maksimaalne suurus. Samas sätestatakse, et ehitusalane pind peab olema sõltuvalt krundi suurusest 20 - 45 %. Detailplaneeringuga määratud ehitusala ne pind 450 m2 (28 % krundi pinnast) jääb üldplaneeringuga lubatud piiridesse ja üldplaneeringu muutmine ei ole vajalik. 2) PlanS § 9 lg 6 nõue täidetud. Detailplaneeringu juurde kuulub neli illustreerivat joonist: tugiplaan, hoonestustingimuste, heakorrastuse ja haljastuse joonis, tehnovõrkude koondplaan ja elektrivarustuse plaan. 3) Arusaamatud on kaebajate viited asjaolule, et esialgu taheti planeerida kõrgemat hoonet ja muuta maa sihtotstarvet. Kuna vastuväidete esitajad ei saavutanud avaliku arutelu tulemusel kokkulepet, oli kinnistu omanik nõus jätma kinnistu maakasutuse sihtotstarbe väikeelamumaks. Detailplaneeringus jäi maakasutuse sihtotstarbeks väikeelamumaa ja kõrguseks 11,5 meetrit. Üldplaneeringut sellise detailplaneeringuga ei muudetud. Väikeelamumaale on lubatud ehitada kuni kahekorruseline hoone. 4) Vaidlustatud haldusakt on selge ja üheselt mõistetav ning piisavalt motiveeritud, mistõttu on täidetud ka

§ 55lg 1 ja 56 lg 3 nõuded.

  1. Kolmas isik OÜ ** palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. 1) Detailplaneering ei ole vastuolus üldplaneeringuga. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.1 „Väikeelamumaa“ on peetud väikeelamusmaa ühe liigina silmas ridaelamute ning kahekorruseliste kolme ja enama korteriga korterelamute maad, mille osas pakutakse väikeelamute krundi suuruseks 600 m2 - 1500 m2 , ridaelamute ning kahekorruseliste kolme ja enama korteriga korterelamute ehitusalase pinna suuruseks 20-45 % krundi pinnast. Seletuskirjast nähtub, et väikeelamu, s h kahekorruseliste kolme ja enama korteriga korterelamu, millist tüüpi elamu ehitusõigust vaidlustatud volikogu otsus reguleeribki, ehitusalase pinna suhet krundi suurusse ei ole taotletud määratleda konkreetse suhtarvuna, vaid soovituslikus vahemikus 20 - 45 %. Antud juhul puudub vajadus asuda muutma üldplaneeringut. 2) Põhjendatud ei ole kaebajate väide volikogu otsuse motiveerimatusest ja ebaselgusest. 3) Halduskohus ei rikkunud menetlusnorme. Kaebajate nõudmine - esitada Roosi 4a kinnistule ehitada kavatsetava hoone konkreetse väliskuju ja - mõõtmete kohta ehitusprojekt või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument – väljub detailplaneeringule seadusega seatud eesmärgilisest menetluspiiridest, kuna ehitusprojekt on EhS § 12 mõtte kohaselt ehitamise, mitte planeeringu kehtestamise aluseks.
  2. Ringkonnakohtu istungil jäid protsessiosalised oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Kaebuse esitajate esindaja muutis taotlust ja palus teha ringkonnakohtul uue sisulise otsuse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada asja sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse 6

(8)3-04-333 üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Kohalik omavalitsus peab planeerimisdiskretsiooni teostades kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, samas tuleb piisavalt põhjendada, miks menetlusosalise poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt rõhutanud menetlus- ja vorminõuete erilist tähtsust planeerimismenetluses, mida iseloomustab laiaulatuslik diskretsiooniruum. 13.

§ 56lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud.

Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Riigikohtu halduskolleegiumi 14.10.2003 otsuse nr 3-3-1-54-03 p-s 36 leiti: “

§ 56

lg 1 teises lauses nimetatud viitamise võimalus on mõeldud kasutamiseks olukordades, kus haldusakti motivatsioonis tuleks korrata teistes kättesaadavates dokumentides juba esitatud detailset informatsiooni, mis paisutaks haldusakti motivatsiooni ülemääraseks. Ülemäärane on motivatsioon, mis on ebaproportsionaalselt mahukas, võrreldes haldusaktis lahendatava küsimuse tähtsuse ja keerukusega. Kui haldusakti motivatsiooni esitamine tervikuna olekski ebaproportsionaalne, tuleb haldusaktis sellele vaatamata ära tuua vähema lt põhimotiivid. Diskretsiooniotsuse põhikaalutlused, miks eelistati üht lahendust teisele, ei saa reeglina sisalduda üheski varasemas dokumendis, sest iga diskretsiooniotsus on eriline ja ainukordne.“ Haldusakti motivatsioon peab olema esitatud ka kohaliku omavalitsuse volikogu otsuses ja viide muude dokumendile peab olema niivõrd täpne, et võimaldab mõista, milline osa dokumendist kujutab endast haldusakti põhjendust.

  1. Pärnu Linnavolikogu 21.10.2004 otsusega nr 134 kehtestati Roosi tn 4a asuva kinnistu detailplaneering (juurde lisatud) PlanS § 24 lg 3 ja Pärnu Linnavolikogu 19.06.2003 määruse nr 27 „Pärnu linna ehitusmäärus“ § 3 p 5 alusel. Seega nähtub kaevatavast otsusest üksnes see, et otsuse juurde kuulub otsusega kehtestatud detailplaneering. Volikogu otsusest ei nähtu aga detailplaneeringu kehtestamise põhimotiive. Ringkonnakohus nõustub kaebajate väitega, et kaevatavas otsuses puuduvad motiivid asjaolude kohta, mis tingisid detailplaneeringu kehtestamise. Detailplaneeringu kehtestamise otsus on vormiliste puudustega. Ringkonnakohus ei nõustu aga kaebajate väitega detailplaneeringu vastuolust PlanS § 9 lg-ga
  2. Detailplaneeringu koosseisus on detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis – hoonestustingimuste, liikluse, heakorrastuse ja haljastuse joonis (halduskohtu toimiku I kd lk 24).
  3. Kuna ringkonnakohtus ei olnud enam vaidlust detailplaneeringu p 2.1 krundi ehitusõiguse osas seoses hoone suurima lubatud kõrguse ja korruselisusega, käsitleb ringkonnakohus üksnes hoone lubatud suurima ehitusaluse pindala küsimust.
  4. Detailplaneeringu p 2.1 järgi on lubatud hoonealune pindala krundil kuni 450 m². Ringkonnakohus nõustub kaebajate väitega, et Pärnu Linnavolikogu on detailplaneeringu kehtestamisel eiranud ja halduskohus ebaõigesti kohaldanud Pärnu Linnavolikogu 20.09.2001 määrusega nr 26 kehtestatud Pärnu linna üldplaneeringu punkti 2.1.1 väikeelamute ehitusaluse pindala osas. Nimetatud punktis on toodud väikeelamute krundi soovituslik suurus minimaalselt 600 m² ja maksimaalselt 1 500 m² ning määratud väikeelamute ehitusalune pind 7

(8)3-04-333 sõltuvalt krundi suurusest järgmiselt: „alla 600 m² krunt – 40 - 45 %; 600 – 900 m² krunt - 30 %; 900 – 1 200 m² krunt - 25 %, üle 1 200 m² krunt - 20 %. Ridaelamute puhul ehitusalune pind kuni 40 % krundi pinnast“. Ringkonnakohtu hinnangul on Pärnu linna üldplaneeringu punktis 2.1.1 ette nähtud soovituslikuna üksnes krundi minimaalne ja maksimaalne suurus, ehitusalune pind on määratud aga kindla suurusena sõltuvalt krundi suurusest. Nimetatud punkti sõnastusest tuleneb üheselt, et vaid 600 m² suuruse krundi puhul on jäetud võimalus kaaluda ehitusaluse pinna suuruse lubamise üle ja seda vaid viie protsendi ulatuses (40 - 45 %). Vastustaja ja kolmanda isiku käsitlus üldplaneeringu punkti 2.1.1 ehitusaluse pinna soovituslikust suurusest vahemikus 20 – 45 % on meelevaldne. Kuna üldplaneeringus on ridaelamute puhul ehitusaluse pinna suurus ette nähtud teiste väikeelamumaale ehitada lubatud elamute alusest pinnast suurem, võib üle 1 200 m² suuruse krundi täisehitusprotsendiks määrata rohkem kui 20 % vaid juhul, kui detailplaneeringut täpsustatakse kõrvaltingimusega, et krundile on lubatud ehitada vaid ridaelamu. Vaidlustatud detailplaneering, mis lubab ehitada krundile suvalise väikeelamu suurema täisehitusprotsend iga kui 20 %, ei ole kooskõlas Pärnu linna üldplaneeringuga.
  1. Kaevatavast otsusest ega detailplaneeringu punktist 2.1 ei nähtu, millistel kaalutlustel on lubatud hoonealuse pindala suuruseks krundil kuni 450 m². Isegi kui lähtuda seisukohast, et hoone lubatud suurimad ehitusalused pindalad on Pärnu linna üldplaneeringu punktis 2.1.1 soovituslikud, oleks volikogul tulnud detailplaneeringu kehtestamise otsuses põhjendada, miks neid soovitusi ei järgitud. Samuti ei nähtu kaevatavast otsusest ega kehtestatud detailplaneeringust planeeringumenetluses esitatud seisukohtadega arvestamist ega avalike huvide kaalumist volikogu poolt. Seega ei ole linnavolikogu detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemisel teostanud kaalutlusõigus t. Kuna Pärnu Linnavolikogu ei ole kaevatava diskretsiooniotsuste tegemisel teostanud kaalutlusõigust ja esitanud otsuses otsuse andmise põhjendusi, on tegemist olulise diskretsiooniveaga, mis võis mõjutada asja otsustamist. Seetõttu tuleb kaevatav otsus tühistada.
  2. Vastavalt HKMS § 93 lg- le 6, kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendi, muudab ta kohtukulude jaotust lähtudes sama paragrahvi lõigetest 1, 2 ja
  3. HKMS § 93 lg 1 kohaselt mõistetakse poolele, kelle kasuks tehti kohtulahend, välja tema poolt kantud kohtukulud. M. K. ja U. K. taotlesid halduskohtus kohtukulude väljamõistmist, esitasid kohtukulude nimekirja ja dokumendi, mis tõendab 8 000 krooni (kumbki 4 000 krooni) õigusabikulu kandmise kohta. Ringkonnakohtus taotlesid M. K., U. K. ja M. S. kohtukulude väljamõistmist, esitasid kohtukulude nimekirja ja dokumendid, mis tõendavad õigusabikulude kandmist M. K. poolt summas 4 270 krooni, U. K. poolt summas 4 270 krooni ja M. S. poolt summas 4 200 krooni. Veel on kaebajate poolt tasutud 10 krooni suurune riigilõiv kaebuse esitamisel halduskohtusse ja 10 krooni suurune riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel. Pärnu Linnavolikogult tuleb välja mõista M. K. poolt kantud õigusabikulud ja riigilõiv summas 8 290 krooni, U. K. poolt kantud õigusabikulud ja riigilõiv summas 8 290 krooni, M. S. poolt kantud õigusabikulud ja riigilõiv summas 4 220 krooni. Kaire Pikamäe Ivo Pilving Lilianne Aasma 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.