2-3/278/05 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Oliver Kask, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 24.11.2005, Tallinn Haldusasja num

) § 25 lg 2 kohaselt peab laevanimi olema eesti- ladina tähestikus, on laevanimele „Victoria“ lisatud täiendite näol tegemist lisatähe, mitte rooma numbriga, mistõttu laevanimed ei ole selgelt eristatavad. Veeteede Amet palus jätta kaebus rahuldamata. Tõend laeva nime kooskõlastamise kohta ei ole haldusakt.

§ 25

lg-st 2 tulenev nõue ei keela laeva nimes lisaks tähemärkidele ka numbrite kasutamist, mis on nii Eesti kui maailma praktikas tavaline. Laeva nimi peab erinema vaid ühe registri piires, mitte maailma mastaabis. Seega ei piisa laeva identifitseerimiseks ainult laeva nimest, millele lisaks on ka teisi identifitseerimistunnuseid (laeva registrinumber, kodusadam, laeva kutsung, laeva lipp jne). Vaid numbri poolest erinevad laevanimed on üksteisest selgelt eristatavad.

-st ei tulene kaebajale sellist subjektiivset õigust nagu õigus laeva nimele. Laeva Victoria I registreerijaks laevapereta prahitud laevade (ehk laevaomanikult ilma meeskonnata rendile võetud laevade) registrisse oli Veeteede Amet ise, mistõttu puudus tal vajadus endale kirjaliku kooskõlastuse väljastamiseks. Registreerimisega omandas Küprosel registreeritud laev õiguse ajutiselt sõita Eesti lipu all ja laeva kapteniteks tohivad olla Eesti kodanikud. Kui AS H. oleks laeva prahtinud teatud perioodiks, sõidaks laev Küprose lipu all, oleks mehitatud laevaomaniku poolt ja mingeid takistusi laeval kasvõi nime „Victoria-V“ kasutamiseks ei oleks olnud. AS H. palus jätta kaebus rahuldamata. Laevanime „Victoria I“ kooskõlastamine ning selle kandmine laevapereta prahitud laevade registrisse on õiguspärane ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebajal puudub ka põhjendatud huvi kaevatava toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise vastu. Laev „Victoria I“ on esmaregistreeritud Küprose laevaregistris ning selle omanik on realiseerinud Küprose seadusest tuleneva õiguse anda oma laevale nimi. Eesti õigus ei reguleeri välismaa registrisse kantava laeva nime. Kuna AS H. ei andnud ega muutnud laeva nime, ei olnud nõutav laevanime kooskõlastamine Veeteede Ametiga vastavalt

§ 25lg- le 6.

Isegi kui teises riigis registreeritud laeva nime suhtes maksaksid

§ 25lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuded, oleks need käesoleval juhul täidetud. Sufiksi „I“ näol on tegemist rooma numbriga „üks“. 2

-st ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene kaebuse esitaja subjektiivset õigust laeva nimele. Seetõttu ei ole kaebuse muude motiivide analüüsimine vajalik. Kohus märkis samas, et kuigi laevale nime andmine toimub laeva omaniku poolt laeva esmaregistreerimisel vastavalt esmaregistreerimise riigis kehtivale õigusele, siis laeva laevapereta prahtimisel kuulub see kandmisele Veeteede Ameti juurde peetavasse vastavasse registrisse vastavalt Eestis kehtivale õigusele. Laeva registreerimisel laeva nimele esitatavad

§-s 25 sätestatud nõuded on kohustuslikud ka laevade registreerimisel laevapereta prahitud laevade registris.

§ 25

lg-st 6 tuleneb otseselt Veeteede Ameti kohustus ka laevapereta prahitud laeva registrisse kandmisel kontrollida laeva nime vastavust Eestis kehtivatele nõuetele, sh. kas see erineb selgelt Eestis varem registreeritud laeva nimest. Samast sättest tuleneb võimalus laeva nime vajaduse korral ka muuta. Laeva nimele esitatud nõuetest on siiski kinni peetud, kuna laevanimed „Victoria I“ ja „Victoria-V“ on laevanimest „Victoria“ selgelt eristatavad nii kirjapildi kui ka häälduse poolest (Victoria Esimene, Victoria the First, Victoria-Viis, Victoria-Viies) ja tagavad laeva identifitseeritavuse nime järgi. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4. OÜ B. apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu otsuse tühistamist ja asjas uue otsuse tegemist, millega kaebused rahuldataks. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. 1) Apellandi õigusi rikub sellise laeva sõitmine Eesti lipu all, mille nimi ei erine selgelt tema laevale antud nimest.

§ 25

sätestatud nõue, et laeva nimi peab selgelt erinema teiste Eestis registreeritud laevade nimedest, ei ole mõeldud kaitsma vaid avalikke huve. See reegel on kehtestatud kõigi nende isikute huvides, kelle laeva nimi on varem kooskõlastatud. Laeva nimi on otseselt avalikkuse jaoks laeva identifitseeriv tunnus. Kaebaja soovib, et laevanime „Victoria“ seostatakse tema laevaga ning selle poolt loodud mainega. Nimetatud jaht osaleb purjetamisvõistlustel ning on saavutanud märkimisväärseid tulemusi. 2) Apellant palus kirjalikult Veeteede Ametit vähemalt teatada võimalikust laevanime „Victoria I“ kooskõlastamisest, kuid seda Veeteede Amet ei teinud. Veeteede Amet on rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 1 tulenevat põhimõtet, et igasugune haldusmenetlus tuleb läbi viia isiku õigusi kaitstes, võimaldades selleks isiku osalemise haldusmenetluses ja kohtulikku kontrolli haldusmenetluse õiguspärasuse üle. Veeteede Amet soovis vältida laevanime kooskõlastamise vaidlustamist kaebaja poolt, kuna esialgse õiguskaitse abinõuna oleks võidud laeva registrisse kandmine peatada. 3) Kuna laevanimi peab

§ 25

lg 2 kohaselt olema kirjutatud tähestikus, siis tuleb laevanimes sisalduvaid kirjamärke hääldada tähtedena, juhindudes tähtede eestikeelsest transkriptsioonist. Vastasel korral võiks sisuliselt erinevaks lugeda ka kirjapildilt täiesti ühesugused laevanimed VICTORI, samuti puudub põhjus, miks lugeda numbriks just viimane „I” täht, mitte aga muu nimes „Victoria I” sisalduv „i”. Veeteede Amet kooskõlastab kirjapilti, mitte hääldust. 4) Laevanime „Victoria I“ kasutatakse avalikkuses jätkuvalt ka kujul „Victoria“, mis kinnitab kaebaja õiguste tahtlikku rikkumist või siis seda, et need nimed on tõesti eksitavalt sarnased. 5. Veeteede Ameti vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. 3

-st ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene kaebuse esitaja subjektiivset õigust laeva nimele.

§ 25lg 1 kohaselt on laevale nime panek omaniku kohustus, mitte õigus.

Laeva nimel on

mõttes avalik-õiguslik tähendus ning laeva registreerimine on avalik-õiguslik toiming, nagu on kohtuotsuses õigesti märgitud. Laeva nimi on üks laeva identifitseeriv tunnus, mis võimaldab laeva eristada teistest laevadest. Meresõiduohutuse tagamiseks on oluline, et laev oleks laevaliikluse korraldajale, järelevalve teostajale, lootsile jt. selgelt identifitseeritav. 2) Laevanimede eristamiseks ühe riigi registri piires peetakse maailmas laevaregistrites piisavaks laevanimele numbrilise või tähelise täiendi lisamist, halduskohtule on vastustaja esitanud näitena väljavõtte Lloyd’s Register aastaraamatust. Ülemaailmset praktikat laevanimede osas on järgitud ka Eesti laevaregistris. 3) Kuna „Victoria I“ registreerimine laevapereta prahitud laevade registrisse ei puuduta kaebaja õigusi, ei kuulunud kaebaja laeva registreerimise menetluses menetlusosaliste hulka HMS § 11 lg 1 p 3 tähenduses. 4) Tekstis on võimalik kasutada numbreid, ilma, et tekst lakkaks olemast kirjutatud eestiladina tähestikus. Näiteks lisatakse valitseja nime järele rooma number, mis eesti keeles hääldatakse järgarvuna. 5) Kaebaja viidatud asjaolu, et mitmetel internetilehekülgedel on „Victoria I“ asemel viidatud laevale „Victoria“, selgitas kohtuistungil põhjalikult AS H. esindaja; tegemist ei ole nimede segiajamise, vaid esialgse informatsiooni järellainetusega, mille kohaselt laeva nimeks pidi saama „Victoria“.

1. AS H. vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. 1) Kolmas isik jääb oma seisukoha juurde, et laevanime „Victoria I“ kooskõlastamine ning selle kandmine laevapereta prahitud laevade registrisse ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi. Kui toiming, mis seisnes laevanime „Victoria V“ kooskõlastamises, ei rikkunud apellandi subjektiivseid õigusi, ei saa tal olla ka toiminguga puutumuses seisnevat põhjendatud huvi selle toimingu õigusvastasuse tuvastamise suhtes. Põhjendatud huvi puudub apellandil ka seetõttu, et ta ei saaks sellekohasest tuvastamisotsusest mingit reaalset kasu. 2) Puudub vaidlus, et laevanimi „Victoria I“ on kirjutatud eesti- ladina tähestikus, kuna suurtäht „I“ kuulub sinna tähestikku. Samas on mõistlik eeldada, et nimi kirjapildiga „Victoria I“ omab tähendust „Victoria Esimene“, sest üldlevinud arusaama järgi omavad üksikud suured tähed sõnadest lahkukirjutatuna rooma numbritena järgarvude tähendust. Tähise lisamist on praktikas peetud piisavaks erinevusest laeva nimede vahel. Laevanimi „Victoria I“ on selgelt eristatav laevanimest „Victoria“. 3) Asjaolu, et laevanime „Victoria I“ on väidetavalt avalikkuses kasutatud nimena „Victoria“, on antud vaidluses asjakohatu, sest kaebus on suunatud Veeteede Ameti, mitte kõrvaliste isikute vastu, kes laevanime sellisel kujul on kasutanud. Nende toimingud ei ole käesoleva vaidluse esemeks.
2. OÜ *** seisukohta apellatsioonkaebuse suhtes Tallinna Ringkonnakohtule ei edastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud järgmised taotlused: 1) tühistada Veeteede Ameti poolt 13.01.2003 OÜ- le *** antud tõend laevanime „Victoria-V“ kooskõlastamise kohta; 4

§ 25

lg 3 sätestab: „Laeva registreerija võib laeva registrissekandmisest motiveeritult keelduda, kui laeva nimi ei vasta seaduse nõuetele. Keeldumise korral antakse laeva omanikule tähtaeg laeva nime kooskõlla viimiseks seaduse nõuetega.” Sama paragrahvi lg 6 sätestab: „Eestis registreeritud laevanimede nimekirja peab Veeteede Amet, kellega laevaomanik või laevapereta prahtija kooskõlastab laevale antava või muudetava nime. Veeteede Amet ei kooskõlasta nime, mis ei erine selgelt varem registreeritud nimest.“ Eeltoodust nähtub, et Veeteede Ameti kooskõlastuse näol on tegemist menetlustoiminguga laeva registreerimise menetluses. Seda, et tegemist ei ole haldusaktiga, ei vääraks ka see, kui laeva registrissekandmise lubatavus sõltuks Veeteede Ameti poolt kooskõlastuse andmisest. Õiguste ja kohustuste tekkimise võib õigusnorm siduda ka reaaltoimingu või faktilise asjaoluga. 10. Kuna HKMS § 6 kohaselt on kaebuses võimalik taotleda üksnes haldusakti tühistamist ja HKMS § 26 kohaselt on halduskohtul võimalik tühistada üksnes haldusakti, ei ole Veeteede Ameti 13.01.2003 tõend i tühistamise taotluse näol tegemist kohase taotlusega ning see ei kuulu rahuldamisele. 11. Laeva laevapereta prahitud laevade registris registreerimise menetluses ei ole laevanime Veeteede Ameti poolt kooskõlastamises seisnevat eraldi menetlustoimingut üldse ette nähtud.

§ 30

kohaselt moodustavad laevaregister ja ehitatavate laevade register laevakinnistusraamatu. Eraldi peetakse registrit laevapereta prahitud laevade kohta. Kuna viimase registri pidajaks on

§ 34

lg 1 kohaselt Veeteede Amet, ei laiene sellele registreerimismenetlusele

§ 25

lg-st 6 tulenev nõue Veeteede Ameti poolt laeva nime eraldi kooskõlastamise kohta. Vastupidine tõlgendus ei vastaks HMS § 5 lg-st 2 tulenevale haldusmenetluse eesmärgipärase, efektiivse ning võimalikult lihtsalt ja kiirelt läbiviimise põhimõttele. Laevanime vastavust seaduse nõuetele kontrollib Veeteede Amet laeva laevapereta prahitud laevade registris registreerimisel. Seda, kas Veeteede Amet on eelnimetatud kontrolli teostanud õigesti, saab hinnata registreerimise õiguspärasuse kontrollimisel. 12. Laeva laevapereta prahitud laevade registreerimise otsuse kui haldusakti tühistamist või laeva sellest registrist kustutamise kui toimingu sooritamiseks kohustamist on isik HKMS § 7 lg 1 esimese lause alusel õigustatud halduskohtult taotlema juhul, kui tema õigusi rikub laeva laevapereta prahitud laevade registris registreerimine. Kaebaja leiab, et laeva nimega „Victoria I“ registreerimine laevapereta prahitud laevade registris rikkus tema subjektiivset avalikku õigust nõuda, et Eesti laevaregistrites ei registreeritaks laevu, mille nimi ei erine selgelt tema Eestis registreeritud laeva nimest.

§ 25

lg 1 sätestab, et laeva nimi peab selgelt erinema teiste Eestis registreeritud laevade nimedest. 13. Ringkonnakohus leiab, et ka juhul, kui

§ 25

lg-st 1 tuleneb kaebuse esitajale subjektiivne avalik õigus nõuda, et järgmiste Eestis registreeritavate laevade nimed erineksid selgesti temale kuuluva laeva nimest, ei ole kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikutud, sest laeva „Victoria I” registreerimine laevapereta prahitud laevade registris ei olnud vastuolus 5

§ 25lg- ga 1.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et laevanimed „Victoria I“ ja „Victoria“ on üksteisest selgelt eristatavad nii kirjapildi kui ka häälduse poolest ja tagavad laeva identifitseerimise nime järgi. Ebaõige on apellandi seisukoht, et

§ 25

lg-st 2, mis sätestab, et laeva nimi peab olema kirjutatud eesti- ladina tähestikus, tuleneb keeld kasutada laeva nimes numbreid. Nimetatud säte on suunatud registreeritava laeva nime kirjutamisel muu tähestiku kui eestiladina kasutamise piiramisele. Seega võib laevanime „Victoria I” mõista kui „Victoria Esimene”, mis vastab ka üldlevinud arusaamale, mille kohaselt omavad üksikud suurtähed sõnadest lahku kirjutatuna rooma numbritena järgarvude tähendust. Seetõttu ei lükka kolmanda isiku väited laevanime „Victoria I” muudest hääldusvõimalustest ümber seisukohta, et see laevanimi erineb „Victoriast” piisavalt selgelt. Kolmas isik ja Veeteede Amet on toonud näiteid Eesti ja muu maailma praktikast, mis samuti aktsepteerib eraldi tähe või numbri lisamist piisavaks eristamaks seda laevanime muust laevanimest, mille tähekombinatsioon on sama (Eestis nt „AutoExpress”, „AutoExpress 2”ja AutoExpress 3”, „Odin I”, „Odin II” ja „Odin III”, „Marietta” ja Marietta II”). Kaebuse esitaja on viidanud meedias ilmunud uudistele ja kaubanduslikele teadaannetele, kus laeva „Victoria I” kohta on kasutatud nimetust „Victoria”. Kolmanda isiku laeva nime meedias valesti kirjutamine ei tähenda iseenesest, et nimedel „Victoria I” ja „Victoria” ei suudetaks vahet teha, sellist nimekasutust võib põhjustada lihtsalt väärteave kolmandale isikule kuuluva laeva nime kohta. 14. Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kohtunikud Oliver Kask Viive Ligi Lauri Madise 6