Obsah (5)

§ 4§ 6§ 7§ 26§ 92

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-05-422 (endine nr 3-269/05) Otsuse kuupäev 27. märts 2006.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi F.L kaebus Mustvee Linnava

§ 4

lg 2 kohaselt on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Mustvee Linnavalitsus, jättes seaduses sätestatud tähtaja jooksul vastu võtmata korralduse kauplemisloa väljastamiseks või selle väljastamisest keeldumiseks, samuti jättes muul viisil väljendamata oma seisukoha antud küsimuses ning nõudmata täiendavaid tõendeid, rikkus kaebuse esitaja õigust tegeleda ettevõtlusega kauplemisloa alusel oma tegevusetusega.

§ 6

lg 2 p 2 kohaselt võib kaebuse või protestiga taotleda välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist või sooritamata toimingu sooritamist.

§ 6

lg 3 p 1 sätestab, et lisaks § 6 lõikes 2 sätestatule võib kaebusega taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. Vastavasisulise kaebuse esitas kaebaja Tartu Halduskohtule. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 2 alusel võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Mustvee Linnavalitsuse tegevusetus rikkus kaebuse esitaja õigusi (

§ 7

lg 1), kuivõrd tegevusetusega ning eirates seaduses ettenähtud tähtaega otsustuse tegemiseks vastavalt TKS § 14 4 lg 4, võeti kaebuse esitajalt 6 kuu jooksul võimalus jätkata oma majandustegevust kauplemisloa alusel ning planeerida edasist majandustegevust, kuna puudus linnavalitsuse korraldus kauplemisloa väljastamise või selle väljastamata jätmise osas. Sellise õigusvastase tegevusetusega on vastustaja tekitanud kaebuse esitajale varalise kahju, mis väljendub kulutustes kauba soetamiseks, võimatuses realiseerida kaupa ning saamata jäänud tulus. RVastS § 7 lg 3 kohaselt tegevusetusega põhjustatud kahju puhul hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Varaline kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud (§ 8 lg 1). Tegevusetusega tekitatud kahju on aga kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes jättis õigeaegselt haldusakti andmata või toimingu sooritamata (§ 12 lg 1). Antud juhul on kohustus kahju hüvitada Mustvee Linnavalitsusel, kelle pädevuses oli haldusakti, s.o kauplemisloa, väljaandmine või sellest keeldumine. 3 Võlaõigusseaduse (VÕS) 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vahendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Saamata jäänud tuluna käsitletakse VÕS § 128 lõike 4 mõttes kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Riigikohtu halduskolleegium on oma 17.06.

1. a otsuses nr 3-3-1-32-02 rõhutanud, et saamata jäänud tulu suuruse arvutamiseks tuleb tulus, mis tõenäoliselt õiguste rikkumiseta oleks saadud, lahutada tulu saamiseks vajalikud kulutused, mis jäid kandmata. Kahjuna tuleb Riigikohtu arvates käsitleda ka õigusvastase haldusaktiga (tegevusetusega) põhjustatud kohustuste suurenemist kolmandate isikute ees (nt maksuamet, võlausaldajad). Seoses saamata jäänud tuluga on kaebaja olnud sunnitud võtma pangast laenu ettevõtluse kulude katmiseks. 06.04.2005.a on kaebaja sõlminud laenulepingu nr 05-067316-VL Hansapangaga 30000 krooni saamiseks. Nimetatud summalt tuleb tasuda perioodil 05.06.2005.a kuni 05.05.2008.a intresse summas 9757,81 krooni, milline summa on käsitletav kahjuna (suurenenud kohustused kolmandate isikute ees). Seoses avalduste esitamisega Mustvee Linnavalitsusele kauplemisloa saamiseks on kaebaja kandnud õigusabikulusid summas 1888 krooni ja sõidukulusid summas 1594 krooni, millised summad on käsitletavad otsese varalise kahjuna vastavalt VÕS § 128 lõikele
2. Varaline kahju kokku on 13 239,81 krooni. Perioodil jaanuar 2004 kuni juuli
3. a on kaebajal ettevõtlusest saamata jäänud tulu arvestus järgmine: Kuu Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Ostetud maksumus 54047.97 28016.03 16441.87 5940.50 1267.15 50595.48 Kokku 156 309+20 001 kauba Müüdud kauba maksumus 18247 11134 4014 2118 2320 19034 56867 2003 aastal soetatud ning müümata jäänud kauba maksumuseks o li 20 001 krooni, mida kaebajal olnuks võimalik müüa
4. aastal. Saamata jäänud tulu arvestus: 1) 156 309 + 20 001 + 60% - 56 867 = 225 229 krooni (kahju koos soetatud kaubaga); 2) 225 229 x 0,625 = 140 768.12 (soetatud müümata kauba maksumus) 4 3) 225 229 - 140 768.12 = 84 460.88 (saamata jäänud tulu). Kõige parem müügihooaeg on kaebajal kauplemiseks jaanuarist kuni augustini. Kaebuse täienduse kohaselt on F.L. esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks summas 97 700,69 krooni, millest varaline kahju moodustab 13 239,81 krooni ja saamata jäänud tulu 84 460,88 krooni. Lähtudes kohtule esitatud täiendavatest tõenditest soovib kaebuse esitaja täpsustada saamata jäänud tulu arvestust järgnevalt: Perioodil 01.01.2004 - 01.07.
5. a on kaebaja poolt soetatud kaupa kokku summas 160 329,90 krooni, mida tõendavad kohtule esitatud arved (arvete alusel tasumisele kuuluv summa). Nimetatud arvete summast arvab kaebuse esitaja maha 30.01.
6. a arve nr 1 (tl 84) summas 2947,05 krooni, 05.02.
7. a arve nr 2 summas 6207,40 krooni (tl 82) ning 04.03.
8. a arve nr 3 summas 1007,34 krooni (tl 71), kokku 10 161,79 krooni, kuna nimetatud arved ei vasta raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele. Arvete alusel soetatud kauba maksumus kokku on seega 150 168,11 krooni. Toimikusse esitatud kaebaja konto väljavõtte ning sularaha kviitungitega (tl 53,59,61, 63,77,98 ning kaebuse täiendusele lisatud kviitungid 01.07.2004 ja 27.03.2004) on tõendatud kauba eest tasumine 143 671,53 krooni suuruses summas. Nimetatud summale lisandub
9. aastal soetatud müümata jäänud kauba maksumus 20 001 krooni. Eeltoodust tulenevalt on saamata jäänud tulu arvestuse aluseks võetud soetatud kauba maksumus summas 163 672 krooni ja 53 senti. Saamata jäänud tulu arvestus: 1) 143 671,53 + 20001 = 163 672,53 krooni (soetatud kauba maksumus perioodil 01.01.2004 - 01.07.
10. a koos
11. aastal soetatud müümata kauba maksumusega); 2) 163 672,53 + 60 % = 261 876,04 krooni (kaebuse esitaja kahju koos soetatud kauba maksumusega); 3) 261 876,04 - 56 867 = 205 009,04 krooni (punktis 2 toodud summast on maha arvatud müüdud kauba maksumus, saadud summa on kahju koos kauba maksumusega. Müüdud kauba maksumuses sisaldub kaebaja juurdehindlus); 4) 205009,04 x 0,625 = 128 130,65 krooni (soetatud müümata kauba maksumus koos juurdehindluse koefitsiendiga); 5) 205009,04 - 128 130,65 = 76878,39 krooni (kaebuse esitaja saamata jäänud tulu). Saamata jäänud tulu ja varaline kahju kokku on 90 118,20 krooni (76878,39 + 13 239,81), millise summa palub kaebuse esitaja vastustajalt välja mõista kaebuse rahuldamise korral.
12. aastal müüdud kauba kogusumma ja
13. aastal soetatud müümata kauba kogusumma on tõendatud
14. a F.L. tuludeklaratsiooniga (tuludeklaratsiooni leheküljed 1-3, tl 23-25). Tuludeklaratsioonides kajastatud summadega on tõendatud ka kaebuse esitaja kasumimarginaal. Eraldi arvestust N. mnt 9a, Mustvee linn asuvasse kauplusesse ja R. 5 külas, Kasepää vallas asuvasse kauplusesse kauba soetamiseks kaebaja ei pidanud. Põhiline osa kaebaja majandustegevusest toimus N. mnt 9a, Mustvee linn, asuvas kaupluses. Neil asjaoludel palub kaebaja vastustajalt välja mõista õigusvastase tegevusetusega tekitatud kahju (otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu) summas 90 118,20 krooni ning jätta kohtukulu vastustaja kanda. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Mustvee Linnavalitsus kaebust ei tunnista. Kaebuses jäetakse tähelepanuta asjaolu, et Mustvee Linnavalitsuse 02.07.2004.a korraldusega nr 146 otsustati F. L. Mustvees, N. 9A kauplemiseks kauplemisluba mitte väljastada. Korraldus on nii faktiliselt kui õiguslikult motiveeritud, samuti ei ole F. L. nimetatud korraldust vaidlustanud, kuigi korralduses sisaldub ka vaidlustamisviide. Kaebaja tunnistab enda nõustumist Mustvee Linnavalitsuse 02.07.2004.a korraldusega nr 146 kaudselt ka sellega, et lisaks korralduse mittevaidlustamisele nõuab ta ka väidetavate kahjude hüvitamist kuni juulini 2004 (s.t kauplemisloa valjastamisest keeldumise korralduse väljaandmiseni). Kuna Mustvee Linnavalitsuse 02.07.2004.a korraldust nr 146 ei ole vaidlustatud, ei saa seda akti pidada ka õigusvastaseks. Et osutatud korraldus on jõus, ei ole ümber lükatud ka selle korralduse motiveeritud seisukoht, et kaebajale polnud alust kauplemisluba väljastada. Vastustaja märgib, et N. 9A kauplemisloa saamiseks esitas F. L. 15.12.2003.a kauplemisloa väljastamise taotluses valeandmeid, nimetades end N. 9A kauplemiskoha rentnikuks ning märkides rendilepingu kehtivuseks kuni 01.09.2004.a. Samas on N. 9A ehitise (N. 9 väravahoone) osas 01.09.1999.a sõlmitud Mustvee linna ja K. L. vahel rendileping. Mustvee Linnavalitsusel polnud olnud alust väljastada kaebajale kauplemisluba kauplemiseks kolmanda isiku poo lt kasutatavas ehitises (N. 9A renditud ehitises), kui puudus rentniku nõusolek ehitise kasutamiseks. Mustvee linna ja K. L. vahel 01.09.1999.a sõlmitud rendilepingu punkti 4.2.1 kohaselt oli rentnikul kohustus rendipinda kasutada vastavalt oma registreeritud tegevuse eesmärkidele seega ei oleks ta saanud F. L. nõusolekut anda. Vastustaja märgib, et isegi juhul, kui kaebaja oleks ühes taotlusega esitanud N. 9A ehitise rentniku nõusoleku ruumide kasutamiseks kauplemiskohana, ei oleks olnud alust kauplemisluba taotletud tähtajaks anda, sest ruumide rendileping lõppes 01.09.2004.a. Linnavalitsus ei oleks saanud kauplemisluba väljastada N. 9A ehitises kauplemiseks taotluse alusel seega ka juhul, kui kaebaja oleks esitanud ühes kauplemisloa taotlemisega ka rentniku nõusoleku rendipinna kasutamiseks kauplemiskohana. Mustvee linna ja K. L. vahel 01.09.1999.a sõlmitud N. 9A ehitise rendileping lõppes 01.09.2004.a. Muuhulgas on Mustvee Linnavalitsus pöördunud rentniku poole 22.03.2004.a rendivõla nõudes ning 01.09.2004.a kirjaga renditud ruumide vabastamiseks ja võlgnevuse likvideerimiseks.

§ 6lõike 3 punkti 2 kohaselt võib halduskohtus taotleda õigusvastase haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamist. RVast

S § 7 lõike 2 kohaselt saab haldusorgani tegevusetusega tekitatud kahju huvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Kaebaja õigusi oleks 02.07.2004.a antud kauplemisloa mitteväljastamist käsitleva korraldusega rikutud üksnes juhul, kui selguks kauplemisloa väljaandmise kohustus. Alles nimetatud kohustuse selgumisel oleks alust väita ka kauplemisloa väljaandmise küsimuse otsustamise venimise tõttu kahju saamist ning asuda käsitlema kahju hüvitamise võimalike tingimuste olemasolu. 6 Kaebajal ei saanud olla õiguspärast ootust selle suhtes, et pärast kauplemisloa kehtivuse lõppemist (14.01.2004) antaks samadel tingimustel automaatselt välja uus kauplemisluba. Kaebaja pidi oma toimingutes arvestama kauplemisloa lõppemisega 14.01.2004 ning võimalusega, et uut kauplemisluba ei väljastata (ja seda sõltumata menetluse ajalisest kestusest). Kaebajal ei olnud õigust pärast kauplemisloa kehtivuse lõppu N. 9A kaubandustegevusega tegeleda sõltumata asjaolust, millal Mustvee Linnavalitsus uue kauplemisloa väljastamisest keeldumise otsustuse tegi. Lisaks kauplemisloa väljastamisest keeldumisele olnuks kaebajal õigus vaidlustada ka kauplemisloa väljastamisel seadusest tuleneva tähtaja ületamist. Kaebaja esitas halduskohtusse üksnes kohustamiskaebuse, mille menetlus aga haldusakti andmise tõttu lõpetati (Tartu Halduskohtu 14.09.2004.a otsus haldusasjas nr 3-298/04). Seega ei ole kusagil tuvastatud linnavalitsuse väidetava tegevusetuse õigusvastasust ning kohus ei ole võtnud seisukohta linnavalitsuse tegevuse kohta tarbijakaitseseaduses sätestatud tähtajast pikema kauplemisloa väljastamise taotluse menetlemisel. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja seisukoht, et linnavalitsus on tekitanud talle kahju pärast kauplemisloa kehtivuse lõppemist soetatud kaupade müügivõimaluste puudumisega. Isegi juhul, kui peaks selguma vastustaja antud aktiga või selle andmise ajaga kaebajale õigusvastane kahju tekitamine, ei saa nõustuda kahju arvestusega: kaebaja jääb üldsõnaliseks oma väites, et ta on "kaupa ostnud" suuremas summas kui on kujunenud "müüdud kauba maksumus". Kaebaja on jätnud kogu väidetava kauba nomenklatuuri täpsustamata. Meelevaldne on esitatud üldiste faktide sidumine kaebuse nõudega: puuduvad igasugused tõendid, millist kaupa kuhu müümiseks on kaebaja ostnud ning kus müüdud ja millise müüdud kauba maksumus on soetatud kauba maksumusest maha arvestatud. Muuhulgas jääb arusaamatuks, kas kaebaja on soetanud kaupa just Mustvees, N. 9 A kauplemiskohas müümiseks. Isegi juhul, kui kaebaja suudaks tõendada kauba soetamist N. 9A kauplemiskohas müümiseks, jääb arusaamatuks, miks ta on hankinud sinna kaupa kauplemisluba mitte omades (veebruar juuni 2004) ning kuidas ta on osa kaupa müünud. Muuhulgas on tõendamata kaebusest nähtuv kaebaja oletus, et ta oleks saanud kogu soetatud kauba N. tn 9A kauplemiskohas enne

1. a juulit ära müüa. Kaebaja väide 06.04.2005.a käenduseta väikelaenulepingu sõlmimise vajaduse seosest kauplemisloa valjastamisest keeldumisega on paljasõnaline ja tõendamata. Samuti ei ole kaebaja sidunud kaebusele lisatud
2. aasta tuludeklaratsioonis kajastuvat ettevõtlustulemit (170 000 krooni) väidetavalt kauplemisloa mitteväljastamisega või väljastamisotsusega viivitamise tõttu saadud kahjuga. Arusaamatuks jäävad kaebaja poolt esitatud andmed kauplemisloa saamise esitamisega seonduvalt kantud õigusabikulude ja sõidukulude kohta. Esitatud kuludokumentides ei ole täpsustatud, millal ja milliseid konkreetseid teenuseid on ostetud. Puudub alus kuludokumentide üldsõnalise selgituse seostamiseks kaebuse asjaoludega. Kokkuvõtlikult: Mustvee Linnavalitsuse poolt kaebajale kauplemisloa andmisest keeldumine ei olnud õigusvastane ning seda ei muuda õigusvastaseks ka fakt, et see otsustus tehti tarbijakaitseseaduses sätestatud tahtajast pikema menetlusajaga. Kaebuses ei ole tõendatud kaebaja poolt kantud kulude johtumist kauplemisloa andmise otsustuse tarbijakaitseseaduses sätestatud tähtajast pikemast menetlusajast. Mustvee Linnavalitsuse väidetava tegevuse (või tegevusetuse) ja sellega väidetavalt põhjustatud kahjude seost ning kahju hüvitamise tingimuste esinemist ei ole kaebuses tõendatud. Mustvee Linnavalitsuse poolt uue kauplemisloa väljaandmisest keeldumine oli õiguspärane ning pärast senise kauplemisloa kehtivuse lõppu ei olnud kaebajal alust teha taotluse positiivset 7 lahendamist eeldades toiminguid sõltumata otsustuse tegemise ajast seega ei oma tähendust seaduses sätestatust pikem menetlusaeg. Isegi kahju tekkimise fakti tuvastamisel ei ole alust kaebuse nõuet rahuldada, sest kaebusest ei nähtu seaduses sätestatavate kahju hüvitamise aluste olemasolu. Vastustaja täiendava seletuse kohaselt on F. L. 30.08.2005.a ja 30.11.2005.a esitanud haldusasjas täiendavad tõendid, mis tema arvates tõendavad esitatud kaebuses väidetava kahju tekkimist. Mustvee Linnavalitsus leiab, et esitatud tõendid ei ole asjakohased ega kinnita kaebajal väidetava kahju teket. Kaebaja on esitanud andmed aastate 2002-2004 tulude ja kulude kohta 2002.,
3. ja 2004 aasta füüsilise isiku tuludeklaratsioonide ning nende aastate tulude ja kulude aruannete näol. Kaebaja on nii kaebuses kui ka esitatud tõenditega jätnud tähelepanuta asjaolu, et tal on aastatel 2002-2004 olnud kauplus nii Mustvees kui ka Kasepääl. Väljaantud kauplemislubadest nähtub, et Kasepääl asuv kauplus oli 2002-2004 lahti nädalaringselt (esmaspäevast pühapäevani) kell 9:00-17:
4. Samal ajal oli Mustvees, N. 9a asuv kauplus lahti oluliselt lühemaajaliselt: esmaspäevast laupäevani kell 09:00-15:
5. Nagu nähtub kaebaja poolt antud seletustest ning haldusasjas ülekuulatud tunnistajate ütlustest, on paremad kauplemisajad just tööpäeva lõpus, peale tööaega ning nädalavahetusel (s.t ajal, mil toimub harrastajate poolt aktiivsem kalastustegevus). Samuti on tunnistajate ütlustega leidnud kinnitust asjaolu, et Kasepääl asuv kauplus on pindalalt ja kaubavalikult vähemalt sama suur kui Mustvees asunud kauplus. Eelnevast järeldab vastustaja, et Kasepääl asuvas kaupluses on olnud ja on vähemalt samaväärne müügipotentsiaal, kui seda oli Mustvees asunud kauplusel. Kaebaja ei ole esitanud tuludeklaratsioonide ja 2002.-
6. aasta tulude-kulude aruannete kõrval tõendeid Kasepää ja Mustvee kaupluste lõikes (päeva)käivetest: puuduvad kassaaparaadi või kassaraamatu andmed. Seega on esitatud tõendid jäänud abstraktselt oletuslikeks ning ei kinnita kaebuses väidetavat kahju. Puuduvad igasugused tõendid või kinnitused selle kohta, missugune on osa kõnealusest tulust on 2002-2004 tulnud Kasepää, missugune osa aga Mustvee kauplusest. Kaebaja ei ole esitanud raamatupidamisalaseid dokumente, millest nähuks lisaks kaupluste lõikes toimunud käibele ka kaupluste laoseis ja kaubasortiment. Seega jääb paljasõnaliseks ka väide, et ta on kandnud väidetavat kahju just Mustvees, Narva 9a asuvas kaupluses kaubandustegevuse mittetoimumise tõttu. Kuivõrd kaebaja on pärast kauplemisloa lõppemist 14.01.2004.a kuni suveni jätkanud Mustvees, N. 9a faktilist müügitegevust, siis on ka
7. aasta tuludest mingi osa tulnud Mustvee kaupluseruumes toimunud tegevusest. Käesoleval ajal toimub kaebajal kalandustarvikutealane kaubandustegevus Kasepääl ja Rakveres. Kalandustarvikud ei ole kaup, mille realiseerimisaeg oleks piiratud või mis vajaksid erilisi müügitingimusi. Seega on kaebajal võimalik realiseerida soetatud kaupa kõigis oma müügikohtades, s.h kaupa müügikohtade vahel transportida. Järelikult on olnud kaebajal võimalik nii enne Mustvees, N. 9a asunud kaupluse kauplemisloa lõppemist 14.01.2004.a kui ka pärast seda kuupäeva soetatud kaupa erinevate müügikohtade vahel transportida. Muuhulgas on tal olnud ka võimalus vedada Mustvees müügil olnud kaupa enda teistesse müügikohtadesse ülemääraseid kulusid kandmata. Eelnevast nähtub, et kaebaja ei ole endiselt tõendanud 14.01.2004.a lõppenud Mustvees, N. 9a asuvas kaupluses kauplemiseks antud kauplemisloa pikendamisest või samadel tingimustel uue väljastamisest keeldumisega väidetavalt tekitatud kahju suurust ega kahju tekkimise aluseid. Arusaamatuks ning täiendavalt täpsustamata on jäänud mitmed kaebaja esitatud tõendid ning nendega tõendada soovitavad asjaolud: nt Rakvere Terminali 12.10.2005 kiri, AS M&V kaubad 01.07.2005 kassa sissetulekuorder nr 62 summas 40 991,3 krooni, Salmo & Luts OÜ 27.03.2004 kviitung nr 71, OÜ Salmo & Luts 23.05.2005 teade tasumata arvate kohta, MV Kaubad 10.03.2005 tõend tellimuste ja tarnete kohta, OÜ Salmo & Luts 10.03.2005 tõend. Kinnitust on leidnud asjaolu, et kaebaja on saanud pärast 13.01.2004 pidevalt kalandusalaseid kaupu realiseerida oma teistes müügikohtades. Seega jääb arusaamatuks miks pidi ta soetatud kauba just Mustvee kaupluses müüma (seda ka pärast kauplemisloa lõppemist). Tõenditest saab kinnitust väide, et kaebaja saanuks kahju vältida: 1) ta oleks võinud pärast 14.01.2004 kauplemisloa lõppemist Mustvees müügiks kalandustarvikuid mitte soetada (kuna Mustvees, N. 9a neid ju müüa poleks tohtinud); 2) ta oleks saanud (ja saab ka praegu) väidetavalt Mustvee kaupluse jaoks soetatud tarvikuid asjaolude muutmisest johtuvalt müüa oma teistes kauplustes (vajadusel ka uut sisseostukogust 8 vähendades); 3) ta võinuks kaevata kauplemisloa mitteväljaandmise halduskohtusse ning paluda esialgse õiguskaitse raames Mustvees müügitegevuse jätkamise võimaldamist. Esitatud arved ei kinnita üleantud kauba väärtuses kahju saamist, sest: 1) ei nähtu nende müüki panek ega väidetavalt vähenenud müügikogus Mustvees, N. 9a kaupluses; 2) jääb arusaamatuks miks pidanuks kauba müüki panema Mustvee kaupluses; 3) selgitatud pole, miks pidi kõnealust soetatud kaupa müüdama just Mustvees, N. 9a kaupluses ajavahemikul jaanuar- juuli
8. Kaebaja pole põhjendanud ka tõenditest nähtuvat juurdehindluse määra. Puudub alus eelduseks, et soetatud kaubad oleks Mustvee kaupluses pärast 14.01.2004 uue kauplemisloa võimalikku andmist seal ka müüdud – ja seda just kaebaja soovitava kasumlikkusega. Vastustaja leiab, et soetatud kaupu saanuks (ja saaks vajadusel praegu) müüa ka kaebaja teistes kauplustes, teistsuguse juurdehindlusega. Samas tuleb arvesse võtta ka võimalust, et kaup võib seisma jääda sobiva hinna ja sortimendi puudumisel. Tulenevalt eeltoodust palub vastustaja F. L. kaebus jätta rahuldamata ning kohtukulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS 1.Esimese astme halduskohus on seisukohal, et tegemist on lubatava kaebusega.

§ 6

lg 3 p 1 ja 2 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist ja avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Kaebuse esitaja on esitanud kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks, mis on seotud õigusvastase toimingu ehk õigusvastase tegevusetusega. Seega kuulub esitatud kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse.

§ 7

lg 1 teise lause kohaselt võib kaebuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebuse esitaja on toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise põhjendatud huvina välja toonud kahjunõude, mis on iseenesest käsitletav põhjendatud huvina

§ 7lg 1 mõttes.

Avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõude põhjendatuse üle otsustamiseks on esmalt tarvis tuvastada tegevusetuse õigusvastasus. Seejärel saab tuvastada, kas esineb põhjuslik seos kaebuse esitajal väidetavalt tekkinud kahju ja vastustaja tegevusetuse väidetava õigusvastasuse vahel. 2.Kohus nõustub pooltega, et kuni 15.04.2004.a kehtinud TKS § 14 4 lg 4 sätestas, et kauplemisluba väljastatakse või kauplemisloa väljastamisest keeldumise otsus tehakse kauplemisloa väljastamiseks esitatud taotluse laekumise päevast arvates 10 tööpäeva jooksul. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja esitas vastustajale 15.12.2003.a taotluse kauplemisloa väljastamiseks (tl 38), mille suhtes vastustaja tegi kauplemisloa väljastamisest keeldumise otsuse Mustvee Linnavalitsuse 02.07.2004.a korralduse nr 146 (tl 37) näol alles 2004.a juulis. Seega vaieldamatult TKS § 14 4 lg 4 sätestatud 10 tööpäevalisest tähtajast pikema tähtaja jooksul. Mustvee Linnavalitsuse 02.07.2004.a korraldusega nr 146 otsustati mitte väljastada F. L. kauplemisluba. Korralduse põhjenduste kohaselt on kaebuse esitaja jaoks koormava haldusakti andmine tingitud asjaoludest, et F. L. poolt esitatud taotlus ei vastanud kauplemisloa väljastamiseks tarbijakaitseseaduses ettenähtud nõuetele ja puudus K. L. nõusolek kauplemiseks tema poolt renditavates ruumides. Vaidlusaluse korralduse puhul on tegemist kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga, mille vaidlustamise võimalust kaebuse esitaja ei ole kasutanud, mistõttu tuleb esimese astme kohtu arvates asuda seisukohale, et tegemist on õiguspärase ja kehtiva haldusaktiga, mis on kõigile täitmiseks kohustuslik. Nimelt tuleneb Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lõikest 1, et täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Sama paragrahvi 2. lõike esimene lause sätestab, et kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. HMS § 54 sätestab aga haldusakti õiguspärasuse eeldustena haldusakti andmise 9 pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas olemise, proportsionaalsuse, kaalutlusvigade puudumise ja vorminõuetele vastavuse. Nimetatud tingimused on vastustaja korralduse puhul täidetud. Seega tuleb asuda seisukohale, et vaatamata vastustaja poolt haldusakti andmise menetluse kestvusele TKS § 14 4 lg 4 sätestatust pikema tähtaja jooksul, on kaebuse esitaja taotlus jäetud õiguspäraselt rahuldamata. 3.Järgnevalt kontrollib kohus, kas kaebuse esitaja 15.12.2003.a taotluse menetlemine perioodil 15.12.2003.a kuni 02.07.2004.a on käsitletav õigusvastase tegevusetusena. Esimese astme halduskohus on seisukohal, et taolise järelduse tegemiseks puudub alus. Mustvee Linnavalitsuse 02.07.2004.a korraldusega nr 146 on tõendatud, et vastustaja on asunud seisukohale, et F. L. poolt esitatud taotlus ei vastanud kauplemisloa väljastamiseks tarbijakaitseseaduses ettenähtud nõuetele ja puudus K. L. nõusolek kauplemiseks tema poolt renditavates ruumides. Kohtuistungitel on vastustaja esindaja selgitanud, et taotlus sisaldas ebaõigeid andmeid tegutsemiskoha kuuluvuse osas. Taotlusega (tl 38) on tõendanud, et taotleja on taotluse punktis 4 märkinud, et ta on tegutsemiskoha rentnikuks. Rendilepingu (tl 14-15) ja teiste asjas kogutud tõenditega on aga tõendatud, et rentnikuks on olnud K. L, mitte F. L. Seega sisaldab 15.12.2003.a taotlus tõepoolest kaebuse esitaja poolset ebatäpsust. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud küll K. L. 10.09.1999 volituse F. L. (tl 17), kuid volikirja koopia kohtule esitamine ei tõenda seda, et dokument on esitatud ka linnavalitsusele, mida vastustaja esindaja ka eitab. Seega ei vasta 15.12.2003.a taotlus kuni 15.04.2004.a kehtinud TKS § 14 4 lõike 2 punktile 9, mis sätestab, et kauplemisloa väljastamiseks esitatavas taotluses peab muuhulgas olema märgitud viide tegutsemiskoha kuuluvusele (kas ollakse omanik või rentnik, kusjuures rentnik peab ühtlasi märkima rendileandja nime ja rendilepingu kehtivusaja), kuna tegutsemiskoha kasutamise õiguslik aluse ehk kuuluvuse osas on esitatud ebaõigeid andmeid. Asjaolu, kas vastustaja oli teadlik K. ja F. L. sugulusest ja väidetavatest varasematest taotlustest, kus F. L. oli K. L. asemel märgitud rentnikuna, ei anna kohtule alust vastustaja tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Seega tuleb asuda seisukohale, et vastustaja ei ole kaebuses toodud motiividel olnud õigusvastaselt tegevusetu kaebuse esitaja 15.12.2003.a taotluse menetlemisel, kuna taotlus ise sisaldas ebatäpsusi. Ka asjaolu, et vastustaja ei ole taotlust käiguta jätnud, ei anna alust tegevusetust õigusvastaseks pidada, kuna lõppkokkuvõttes on taotlus jäetud kehtiva haldusaktiga rahuldamata ja kaebuse esitajale ei ole kauplemisluba väljastatud, mida viimane on ka aktsepteerinud. 4.Vastuseks kaebuse esitaja kahjunõudele, peab kohus vajalikuks osundada, et kaebuse esitaja poolt esitatud tõenditega ei ole kahju tekkimine tõendatud. Kaebuse esitaja tegutseb mitmes kauplemiskohas, mistõttu kohtule esitatud tõendid ei tõenda, millisel eesmärgil sõlmiti laenuleping, millelt tuleb tasuda intresse (tl 27). Tartu Halduskohtu 14.09.2004.a määruses on kohtukulude küsimus lahendatud (tl 21-22). Kohtumäärusest ei selgu küll, miks kaebuse esitaja ei ole taotlenud õigusabikulude hüvitamist ja on piirdunud riigilõivuga. Käesolevas asjas puudub aga alus hinnata, kas õigusabikulud (tl 28) said olla põhjendatud ja vajalikeks kuludeks Tartu Halduskohtu haldusasjas nr 3-298/04, milles menetlus on lõpetatud 14.09.2004.a määrusega. Sõidukulude osas ei ole kaebuse esitaja kohtule üldse tõendeid esitanud, mistõttu on tegemist tõendamata nõudega. Saamata jäänud tulu arvestuse osas ei ole samuti kahju tekkimine tõendatud, kuna kohtule esitatud tõendid ei tõenda, millise kauplemiskoha tarbeks on kaup väidetavalt soetatud, esitatud tõendid ei tõenda kaebuse esitaja majandustegevuse kasumlikkust 10 ega tegelikult müüdud kauba kogust ja muid asjaolusid, mis on vajalikud saamata jäänud tulu üle otsustamiseks juhul, kui tõendamist oleks leidnud vastustaja tegevusetuse õigusvastasus. Asjas kogutud tõendid ei viita põhjuslikule seosele vastustaja tegevuse ja kaebuse esitajale väidetavalt tekkinud kahju vahel. 5.

§ 26

lg 1 punktis 6 toodud volitusnormist lähtudes on esimese astme kohus seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata kui põhjendamatu.

§ 92lõike 1 ja 93 lõike 1 alusel jätab kohus poolte kohtukulud nende endi kanda.

Kaebuse esitaja kohtukulud jäävad tema enda kanda seoses kaebuse rahuldamata jätmisega. Vastustaja kohtukulud jäävad tema enda kanda, kuna tegemist on haldusvaidlusega, milles haldusevälise esinduse kasutamine ei ole põhjendatud, linnapeal oli võimalus esindaja nimetada ka linnavalitsuse ametnike seast. Roby Koik Kohtunik 11