← Eesti

2-04-1315/3

Obsah (4)§ 113§ 99§ 110§ 109

KOHTUOTSUS Tsiviilasja number EESTI VABARIIGI NIMEL 2-04-1315 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Valdo Lips, liikmed Malle Seppik ja Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 8. veeb

) § 110 lg 1 punktis 2 ja lõikes 2 sätestatud tingimustele. 5. Kuna 12.01.2004 toimunud tasaarveldamine toimus vaid 7 päeva enne pankrotimenetluse algatamist ning kohustus täideti enne täitmise tähtpäeva, mil võlgnik oli maksejõuetu, siis tuginedes

§ 113lg 1 punktile 3 palub hageja tunnistada ka selle tehingu kehtetuks.

Kostja seisukoht 6. Kostja hagi ei tunnista.

§ 113

lg 1 punkt 2 ei näe ette võimalust 12.01.2004 toimunud tasaarvestamise tühistamiseks. Kostja, olles hageja võlausaldajaks, võis vastavalt

§ 99

lõikele 1 veel enne pankroti väljakuulutamist oma nõude tasaarvestada võlgniku nõudega.

  1. Hageja ei ole viidanud sellele, et poolte vahel puudusid tasaarvestamiseks vajalikud tingimused. Vastupidi, nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati ka allesjäänud kostja nõuet summas 389 397, 30 krooni. Arusaamatuks jääb, et kui pärast pankroti väljakuulutamist võib takistamatult poolte vastastikkuseid nõudeid tasaarvestada, mis siis takistab selle tegemist enne pankroti väljakuulutamist.
  2. Kostja nõue hageja vastu tekkis varem kui hageja nõue kostja vastu. Kõik vastastikkused nõuded olid pankrotimenetluse algatamise päeva seisuga muutunud sissenõutavaks ning poolte kohustused on samaliigilised. Seega ei teinud pooled midagi sellist, mis oleks vastuolus seadusega.
  3. Hageja tõlgendab valesti

§ 113lg 1 punkti 2, kuna täitmine ei toimunud enne täitmise tähtpäeva.

Täitmise tähtaeg hakkas kulgema arve esitamise päevast, s.o 08.01.2004 ning maksmise täitmise kohustus loetakse saabunuks arve esitamise hetkest. Viiepäevane tasumise tähtaeg saabus 12.01.2004 ning sellel päeval sõlmiti poolte vahel kokkulepe tasaarvestamiseks. 10. Tulenevalt

§ 99

lõikest 1 on kostjal peale nõude tunnustamist õigus tasaarvestada võlgniku nõudega oma kaitstud nõue, s.t et peale pankroti väljakuulutamist jääb tasaarvestamise tulemusena sama olukord, mis praegu on ning seega jääb arusaamatuks hagi esitamise eesmärk. 11.

§ 113

on erinorm, mis reguleerib rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmist ning seega ei saa rahalist kohustust tagasivõita mitte

§ 110sätestatud tingimustel, vaid erinormis fikseeritud alustel ja põhjustel. 2

(6)12. Lõpparuande punktis 8 kinnitas pankrotihaldur, et puuduvad nõuded teiste isikute vastu ja ainukest tagasivõitmise hagi on võimalik esitada OÜ E.H. vastu. Seega pankrotihaldur leidis, et puuduvad seaduslikud alused tagasivõitmise hagide esitamiseks. Harju Maakohus kinnitas selle aruande ning järelikult ka lõpetas pankrotimenetluse ning seega puuduvad alused kohtumenetluse algatamiseks ning tingimused rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamiseks vastavalt

§le

  1. Esimese astme kohtu otsus
  3. juuni
  4. a otsusega rahuldas Tallinna Linnakohus hagi osaliselt ning tunnistas kehtetuks OÜ E. (pankrotis) ja OÜ P. vahelise 19.01.2004 tasaarvestuse kokkuleppe summas 39 435, 60 krooni ning mõistis välja kostjalt riigituludesse riigilõivu 60 krooni. Kohus jättis rahuldamata OÜ E. (pankrotis) hagi OÜ P. vastu 12.01.2004 tasaarvestuse kokkuleppe summas 231 940, 80 krooni kehtetuks tunnistamiseks ning mõistis hagejalt välja kostja kasuks õigusabikulude katteks 3161, 50 krooni.
  5. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt on võimalik pankrotimenetluses kehtetuks tunnistada tehinguid, mis tavasituatsioonis oleksid kehtivad ja seaduslikud. Seega ei oma tähtsust vaidluse lahendamisel asjaolu, kas kehtetuks tunnistatakse tasaarvestuse kokkulepe või muu tehing ning kostja väide

§-s 99 sätestatud tasaarvestuse lubatavusest ei välista tehingu kehtetuks tunnistamist

§-de 110 ja 113 tähenduses. 15. 19.01.2004 tasaarvestuse kokkulepe on tehtud poolte vahel 6 kuud enne pankrotimenetluse algatamist (22.01.2004 algatas kohus pankrotimenetluse) ja seega on hageja õigustatud nõudma tasaarvestuse kokkuleppe kehtetuks tunnistamist

§ 110lg 1 punkti 1 ja lõike 2 alusel.

Sisuliselt vähendas hageja 19.01.2004 tasaarvestuse kokkuleppega oma kohustusi kostja ees ning kostja vabanes kohustusest tasuda hagejale ostetud kauba eest arve nr S-00294 16.01.2004 järgi. Sellise kokkuleppe, mis on tehtud 6 kuud enne pankrotimenetluse algatamist, tegemise puhul eeldatakse, et kostja pidi teadma, et võlgnik (hageja) kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. 16. Kohtule esitatud jaotusettepanekut, hageja poolt kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning kostja seadusliku esindaja A.N. seletusi hinnates saab asuda kohus seisukohale, et kostja ei olnud ainuke põhivedaja hagejale, vaid oli üks nendest. Kostja seletuse kohaselt oli hageja talle pidevalt võlgu ning omavahelisi võlgu tasaarvestati tihti. Nimetatu viitab hagejapoolsele pidevale maksetähtaegade rikkumisele või majanduslikele raskustele täita kohustusi. Arvestades asjaolu, et kostja ei olnud ainuke vedaja hagejale, kellele jäi hageja võlgu ning hinnates kostja esindaja seletusi selle kohta, et ta ei teadnud hageja majanduslikest raskustest midagi, ei ole need seletused veenvad kinnitamaks seda, et kostja ei teadnud, et 19.01.2004 tasaarvestuse tegemisega kahjustati teiste võlausaldajate huve. Tasaarvestuse tegemisega vabanes kostja korratu hageja ees oma kohustuste täitmisest, s.o tasuda ostetud ja saadud kauba eest, hagejal jäi saamata kauba eest raha. Selline tehing kahjustab võlausaldajate huve. Eeltoodu alusel tuleb tasaarvestuse kokkulepe 19.01.2004 summas 39 435, 60 krooni kehtetuks tunnistada

§ 110lg 1 punkti 2 ja lõike 2 alusel.

17. Hageja leiab, et 12.01.2004 tehing tuleb kehtetuks tunnistada

§ 113

lg 1 punkti 2 järgi, kuna kohustus täideti enne täitmise tähtaega, mil võlgnik oli maksejõuetu. Nimetatud sätte mõtte kohaselt saab kehtetuks tunnistada rahalise kohustuse täitmist võlausaldajale. 3

(6)
  1. Kohtule esitatud 22.12.2003 müügilepingu p 4 sätestab: „Kauba eest tasumise tähtaeg on 5 päeva arve esitamise momendist. Ostja tasub arve pangaülekandega müüja arvele.“ Hageja esitas arve/saatelehe nr S-00277 kostjale tasumiseks summas 231 940, 80 krooni 08.01.2004, mille kostja sai kätte 08.01.
  2. Lepingu p 4 kohaselt on antud kostjale tähtaeg, s.o ajavahemik, mille jooksul tal on õigus kauba eest tasuda ja s.o viis päeva arve saamisest. Seega oli kostjal kohustus võlgnikule saadud kauba eest tasuda, mitte vastupidi ning tasaarvestuse tegemisega 12.01.2004 ei tasutud mitte arve nr S-00277 summas 231 940, 80 krooni 22.12.2003 lepingu järgi võlgnikult saadud kauba eest võlgniku võlga võlausaldajale

§ 113tähenduses, vaid vastupidi – võlausaldaja võlga võlgnikule.

Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik hageja poolt esiletoodud asjaoludel 12.01.2004 tehtud tasaarvestuse kokkulepet kehtetuks tunnistada. Seega kuulub hagi osalisele rahuldamisele.

  1. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Hageja õigusabikulude taotlust ei esitanud. Kostja palus hüvitada õigusabikulud 6323 krooni. Kuivõrd hagi oli esitatud kahe tehingu kehtetuks tunnistamiseks, mis on varatu nõue ning hagi kuulub rahuldamisele vaid ühe tehingu kehtetuks tunnistamise osas, siis on põhjendatud hagejalt välja mõista pooles ulatuses kostja õigusabikulud, s.o 3161, 50 krooni. Kuivõrd tagasivõitmise hagides on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud, tuleb hagi osalise rahuldamise tõttu kostjalt riigituludesse sisse nõuda 60 krooni tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lõike 1 järgi. OÜ E. (pankrotis) apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  2. Apellant vaidlustab linnakohtu otsuse 12.01.2004 poolte vahel sõlmitud tasaarvestuskokkuleppe kehtetuks tunnistamata jätmise osas ning hagejalt kostja kasuks väljamõistetud õigusabikulude osas. Sellest tulenevalt palub hageja muuta linnakohtu otsust ning tunnistada kehtetuks poolte vahel 12.01.2004 sõlmitud tasaarvestuskokkuleppe summas 231 940, 80 krooni. Samuti palub hageja muuta esimese astme kohtu otsust õigusabikulude osas ning jätta õigusabikulud kostja kanda. Kohus on otsuse tegemisel vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ning otsus ei vasta faktilistele asjaoludele.
  3. Tasaarvestuse puhul on tehingu pooltel vastastikused nõuded, mis rahuldatakse tasaarvestuse teel. Kohus on asunud aga seisukohale, et tasaarvestusega tasuti vaid võlausaldaja võlga võlgnikule. Selline kohtu seisukoht on väär. Tasaarvestuse näol on oma sisult tegemist rahalise kohustuse täitmisega ning sellest tulenevalt tuleb 12.01.2004 poolte vahel sõlmitud tasaarvestuskokkulepe kehtetuks tunnistada

§ 113lg 1 punkti 2 alusel.

  1. Tulenevalt asjaolust, et kohus on sisuliselt tuvastanud asjaolu, et võlausaldaja teadis või pidi teadma võlgniku maksejõuetusest, tuleb 12.01.2004 tasaarvestustehing kehtetuks tunnistada. Kuna kohus on oma otsuses tuvastanud, et 19.01.2004 tehing kahjustab võlausaldajate huve, siis on selge, et samade poolte vahel seitse päeva varem sõlmitud samalaadne tehing samuti kahjustab võlausaldajate huve.
  2. Kohus jättis, silmas pidades

§ 113

lg 1 punkti 2 ja § 110 lõiget 2, arvestamata selle, et üks käesolevas hagis tagasivõidetav tehing oli tehtud vaid seitse päeva enne pankrotiavalduse esitamist ning teine tehing on sõlmitud pankrotiavalduse esitamisega samal päeval. Vastustaja seisukoht 24. OÜ P. apellatsioonkaebusega ei nõustu ning palub jätta see rahuldamata. 4

(6)OÜ P. apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  1. Apellant vaidlustab linnakohtu otsuse osas, millega kohus tunnistas kehtetuks poolte vahel 19.01.2004 tasaarvestuse kokkuleppe summas 39 435, 60 krooni ja kostjalt riigituludesse 60 krooni väljamõistmise osas.
  2. Kohtu arvamus, et

§-s 99 sätestatud tasaarvestuse lubatavus ei välista tehingu kehtetuks tunnistamist

§-de 110 ja 113 tähenduses, ei ole õige.

  1. Kohus märkis, et kostja esindaja seletused on veenvad kinnitamaks seda, et kostja ei teadnud, et 19.01.2004 tasaarvestuse tegemisega kahjustati teiste võlausaldajate huve. Selline seisukoht on kohatu, kuna kohus pidi välja tooma vastupidised alused, mille kohaselt kostja esindaja teadis kahju tekitamisest teistele võlausaldajatele. Kohus selliseid asjaolusid ei tuvastanud.
  2. Kostja ei teadnud, et hagejal olid võlgnevused kolmandate isikute ees. Arve oli hagejale esitatud tööde (vedude) eest, millised olid teostatud juba novembris
  3. a. Kui hageja oli kellelegi võlgu
  4. a ja
  5. a eest, siis on arusaamatu, miks võlausaldajad ei andnud sellest mitmete aastate jooksul teada hagide esitamisega. Ka pankrotiavalduse esitas võlgnik ise. Kostja sai raha oma reaalselt teostatud tööde eest, mitte aga fiktiivsete tehingute alusel. Ainult fiktiivsed tehingud võivad tekitada kahju teistele võlausaldajatele.
  6. Kohus jättis tähelepanuta kostja vastuväited, mille kohaselt on tehingu kehtetuks tunnistamine vastuolus hea usu põhimõttega. Pankrotivara suurendamise püüd teiste isikute arvel viisil, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi ei saa tunnustada, võib olla vastuolus hea usu põhimõttega ja lubamatu.

§ 99lg 1 lubab nõudeid tasaarvestada ning seega ei ole hagi esitamine põhjendatud.

  1. Tehingu kehtetuks tunnistamine tähendab seda, et hageja pankrotimenetlus hakkab põhjendamatult venima, kuna kostja esitab uue nõude pankrotihaldurile, asendamiseks on vajalik koosolek jne., mis toob aga omakorda kaasa pankrotimenetluse kulude suurenemise. Pankrotiseaduse mõte seisneb mitte protsessi formaliseerimises ja venitamises, vaid kontrolli teostamises võlgniku tegevuse seaduslikkuse ja põhjendatuse üle.
  2. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, mille kohaselt on pankrotiseaduse mõtte kohaselt võimalik pankrotimenetluses kehtetuks tunnistada tehinguid, mis tavasituatsioonis oleksid kehtivad ja seaduslikud. Seda saab teha üksnes teatud tingimuste olemasolu korral ning mitte igal juhul.
  3. Kui poleks tähtis, millist liiki tehingu kehtetuks tunnistamist taotleb pool, siis ei reguleeriks pankrotiseadus erinormidega erinevaid tehinguid. Seega võib rahalise kohustuse täitmist tagasivõita mitte

§-s 110 sätestatud tingimustel, vaid erinormis, s.o

§-s 113 fikseeritud alustel ja põhjustel. Vastustaja seisukoht

  1. OÜ E. (pankrotis) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning linnakohtu otsus, kostja poolt apellatsioonkaebuses vaidlustatud osas, muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
  2. Kolleegium leiab, et Tallinna Linnakohtu otsus tuleb täielikult tühistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 657 lg 1 p-i 2 alusel. Linnakohus on ebaõigesti kohaldanud pankrotiseadust, rahuldades hagi osaliselt. Kolleegium saab teha tsiviilasjas uue otsuse, millega jätab hagi täielikult rahuldamata.
  3. Vaidlust ei ole poolte vahel järgmiste asjaolude üle: 5

(6)
  1. detsembri 2003.a müügilepingu alusel kohustus kostja hagejale tasuma 231 940.80 krooni,
  2. jaanuaril 2004.a andis kostja hagejale kirjalikus vormis kätte „Tasaarvelduse ettepaneku“ summas 231 940.80 krooni (tl 13),
  3. jaanuaril 2004.a andis kostja hagejale kirjalikus vormis kätte „Tasaarvelduse ettepaneku“ summas 23 447.49 krooni (tl 14),
  4. jaanuaril 2004.a algatas Harju Maakohus hageja pankrotimenetluse,
  5. veebruaril 2004.a kuulutas Harju Maakohus välja hageja pankroti.
  6. Hageja on esitanud hagi tehingu tagasivõitmiseks

§ 109-114 alustel.

Vastavalt

§ 109

lg-le 1 tunnistab kohus tagasivõitmisel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Seega tuleb võlgniku tehingu tagasivõitmise üldeeldusena tuvastada, et tagasivõidetav võlgniku poolt tehtud tehing kahjustab võlausaldajate huve. Käesolevas tsiviilasjas ei ole poolte vahel vaidlust, et juhul kui 12. jaanuaril 2004.a ja 19. jaanuaril 2004.a ei oleks poolte nõuete tasaarvestust tehtud, siis oleks kostjal olnud õigus vastastikused nõuded tasaarvestada ka pärast hageja pankroti väljakuulutamist (

§ 99

). Tulenevalt sellest on kolleegium seisukohal, et hagiga vaidlustatud tasaarvestused ei kahjusta võlausaldajate huve

§ 109lg 1 mõistes.

Järelikult tuleb hagi jätta rahuldamata täielikult.

  1. Kuna ei ole tuvastatud, et võlausaldajate huve oleks käesolevas asjas vaidlustatavate tehingutega kahjustatud, siis ei pea kolleegium vajalikuks võtta seisukohta apellatsioonkaebuste ülejäänud väidete osas.
  2. Kuna ringkonnakohus jätab hagi rahuldamata, siis kuulub täielikult rahuldamisele kostja Tallinna Linnakohtus esitatud taotlus õigusabikulude 6 323 krooni välja mõistmiseks hagejalt (kuni
  3. jaanuarini 2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 ja § 60 lg 11). M. Merimaa M. Seppik V. Lips 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.