KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-791 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Valdo Lips, liikmed Malle Seppik ja Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 8. veebr
§ 4
lõike 2 kohaselt lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Üldkoosolek on korteriühistu kõrgeim organ, millega seoses pandi hagejaga seotud küsimus üldkoosoleku päevakorda tema suhtes otsuse tegemiseks kõikide koosolekust osa võtnud korteriomanike poolt.
- Koosolekul tehti osalejatele teatavaks, et hageja korteris elavad isikud rikkusid korduvalt avalikku korda. Avaliku korra rikkumised, mis toimusid nii enne kui pärast vaidlustatava otsuse tegemist, on tõestatud toimikus olevate tõenditega: politsei teatistega 01.07.04, 09.07.04, 14.07.04, 23.07.04, 28.07.04, 22.09.04, 13.10.04, teiste korteriomanike avaldustega juhatusele 19.06.04, 15.09.04 ja KÜ aktidega 12.02.05 ja 13.02.
- Hageja kinnitab kohtuistungil, et võttis 11.12.2004 isiklikult korteriühistu koosolekust osa ja samuti kinnitab seda 11.12.2004 koosolekust osavõtjate nimekiri, milles osavõtjana on märgitud J************ 3-2 Tallinn korteriomanik Hageja järjekorra numbri 23 all. Seega, korteriühistu koosolekul vastuvõetud otsus välja arvata hageja ühistu liikmete hulgast ja kohustada teda võõrandama korter J************ 3-2 Tallinn, on põhjendatud ja seaduslik. Sellest tulenevalt hagiavaldus ei ole põhjendatud ega tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele.
- MTÜS § 24 lõike 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Hagiavaldus on hageja poolt Tallinna Linnakohtule esitatud 14.03.
- Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 134 kohaselt tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed.
§ 135
lõike 1 kohaselt tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Antud vaidluses hagi esitamiseks tuleb tähtaega arvutada 12. detsembrist 2004. a.
§ 136
lõike 1 kohaselt tähtpäeva saabumine määratakse tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Eeltoodust lähtuvalt oli viimaseks hagi esitamise päevaks
- märts
- a. Kuna
- märts
- a oli laupäev, s.o puhkepäev, on hagi õigeaegselt esitatud
- märtsil
- a, s.o puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus 3
(5)- Apellant ei nõustu linnakohtu otsusega ning palub selle tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldataks.
- Kostja poolt KOS §-st 14 juhindumine korteriühistu üldkoosoleku otsuse vastu võtmisel hagejale kuuluva korteriomandi reaalosa suhtes on vastuolus KÜS § 2 lõikega 1, mille kohaselt korteriomanike eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine selle eesmärgi saavutamiseks. Olukorra, mis on kujunenud kahe naabri vastastikuste pretensioonide ja halbade suhete tulemusel, lahendamiseks on vaja juhinduda teistest seaduse sätetest.
- Kohus ei kohaldanud õigeid materiaalõiguse norme. Kostja üldkoosolek võttis 11.12.2004 vastu otsuse nõuda hagejalt korteriomandi reaalosa võõrandamist, kuid KÜS § 4 lg 2 ja § 5 lg 1, mille võttis otsuse tegemisel aluseks linnakohus, ei reguleeri kostja tegevust korteriomandi reaalosa suhtes. Vastustaja seisukoht
- Vastustaja vaidles ringkonnakohtu istungil apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
- Kolleegium leiab, et Tallinna Linnakohtu vaidlustatud otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi nimetatud TsMS) § 657 lg 1 p-i 2 alusel tühistada osaliselt. Linnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnormi, jättes hagi rahuldamata osas, millega vaidlustati kostja üldkoosoleku otsus hageja ühistu liikmete hulgast välja arvamiseks.
- Kolleegium nõustub Tallinna Linnakohtu seisukohaga, et korteriühistu võib tulenevalt KÜS § 2 lg-st 1, § 5 lg-st 1 ning KOS §-st 20 üldkoosolekul vastu võtta KOS § 14 lg-s 1 nimetatud otsuse korteriomandi võõrandamisele kohustamiseks (vrdl Riigikohtu
- septembri 2004.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-04 ja Riigikohtu
- veebruari 2005.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-05). Selles osas ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata linnakohtu otsuse põhjendusi. Samuti on Tallinna Linnakohus tuvastanud sellise otsuse tegemiseks vajaliku formaalse eelduse, milleks on hageja korteris elavate isikute avaliku korra rikkumine. Hagis ei ole tuginetud asjaolule, et kostja üldkoosoleku korraldamisel esinesid sellised rikkumised, millest tulenevalt võiks vaidlustatud otsus olla tühine või kohus saaks selle kehtetuks tunnistada.
- Samas on linnakohus jätnud tähelepanuta, et lisaks korteriomandi võõrandamisele kohustamiseks on kostja üldkoosolekul võetud vastu ka otsus hageja korteriühistu liikmete hulgast välja arvamiseks. Kolleegium leiab, et selline otsus ei kuulu üldkoosoleku pädevusse ja ei vasta seetõttu seadusele. Tulenevalt sellest tuleb linnakohtu otsus tühistada osaliselt ja hagi rahuldada osaliselt ning tunnistada kostja üldkoosoleku otsus selles osas kehtetuks KÜS § 13 lg 3 ja mittetulundusühingute seaduse § 24 lg 1 alusel. Tulenevalt KÜS § 5 lg-st 1 on korteriühistu liikmeteks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras (vrdl Riigikohtu
- jaanuari 2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-05). Seega on korteriomanik korteriühistu liikmeks alates korteriomandi omandamisest kuni korteriomandi võõrandamiseni ning korteriühistul ei ole võimalik korteriomanikku ühistu liikmete hulgast välja arvata.
- Kolleegium peab vajalikuks märkida, et KOS § 14 lg-te 1 ja 3 järgi võõrandamisnõude esitamise otsusega ja käesolevas asjas tehtud otsuse jõustumisega ei kaota hageja automaatselt õigust korterile. Sisuline vaidlus võõrandamise 4
(5)vajalikkuse üle lahendatakse kohtus KOS § 14 lg 5 järgi korteriomaniku või valitseja (või korteriühistu) hagi alusel võõrandamiseks kohustamiseks (vrdl Riigikohtu
- veebruari 2005.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-05).
- Kuna hagi ja apellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt, siis jätab kohus poolte kohtukulud nende enda kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-i 3 ning kuni
- jaanuarini 2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 ja § 60 lg 8 alusel. M. Merimaa M. Seppik V. Lips 5
(5)