KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-1408 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Valdo Lips, liikmed Mare Merimaa ja Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 8. veeb

§ 60

lg-le 1 mõistis kohus hagejalt kostja kasuks kohtukulude katteks välja 1 800 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

1. Otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja. Hageja leiab, et kostja rikkus töölepingu p-i 8.5, milles on keelatud ilma hageja loata töötamine hageja konkurentide juures. Kostja varjas oma juhatuse liikme staatust hageja konkurendi OÜ B. juures, mis tegeleb mööbli ja puidust pool- ja valmistoodete valmistamise ning müügiga, olles lepingu sõlmimise hetkel ja lepingu kehtimise ajal OÜ B. juhatuse liige. Hageja leiab seetõttu, et tööleping lõpetati põhjendatult tulenevalt TLS § 103 lg 2 alusel. Kohus pole oma otsuses piisavalt arvestanud kostja poolt toime pandud töölepingu rikkumise raskust.
2. Hageja leiab samuti, et ta koostas töölepingu lõpetamise kohta käskkirjad ja vormistas need nõuetele vastavalt. Kostja keeldus käskkirjale allkirja andmast. Hageja esitas kohtule taotluse tunnistaja U.A. ülekuulamiseks. Kohus jättis selle taotluse põhjendamatult rahuldamata. Tunnistaja ütlustest nähtuks, et põhjendamatu on töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamine põhjusel, et käskkirju kostjale ei tutvustatud.
3. Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus ei sätesta, et distsiplinaarkaristust ei või määrata koostatuna mitmes erinevas käskkirjas. Asjaolu, et hageja ei tundnud distsiplinaarkaristuse määramise tavasid ei ole kindlasti piisav argument leidmaks, et oluliselt on rikutud töölepingu lõpetamisel protseduurireegleid.
4. Apellant palub tühistada Tallinna Linnakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2/125-8917/04 ja tunnistada pooltevahelise töölepingu lõpetamine seaduslikuks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtukulud. Vastustaja seisukoht
5. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning lugeda tööleping lõppenuks TLS § 79 alusel töötaja algatusel alates
6. septembrist 2004.a, mõista hagejalt välja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu keskmise palga väljamaksmine summas 84 000 krooni, mõista hagejalt välja viivised palga maksmisega viivitamise eest summas 583.86 krooni, mõista hagejalt välja keskmine palk lõpparvega viivitamise eest summas 14 000 krooni, välja mõista hagejalt välja vähemsaadud lõpparve summas 2 641 krooni. Samuti palub vastustaja apellandilt välja mõista vastustaja poolt kantud õigusabikulud 5 000 krooni. Tsiviilkolleegiumi seisukoht 3
7. Kolleegium leiab, et Tallinna Linnakohtu vaidlustatud otsus tuleb

(edaspidi TsMS) § 657 lg 1 p-i 3 alusel tühistada ja tsiviilasi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna Linnakohus on tsiviilasja menetlemisel rikkunud oluliselt protsessiõigusnorme (kuni 1. jaanuarini 2006. a kehtinud

§ 164

lg 1 p-i 1 ja 2 ning § 171 lg-t 1) ja neid rikkumisi ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses.

1. Kohus on jätnud välja selgitamata hageja nõuded. Hagiavaldusega palub hageja muu hulgas tühistada töövaidluskomisjoni töövaidlusasjas nr 9.01-02/1861-04 tehtud otsuse punktid 2 ja 3.
2. Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg-le 2 ei esitata töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel kohtusse kaebust komisjoni otsusele. Nimetatud sätte kohaselt on kohtusse pöördumise vormiks hagiavaldus. Hagiavalduses peab olema märgitud hageja selge nõue. Kolleegiumi arvates ei ole nõue töövaidluskomisjoni otsuse tühistamiseks selge nõue

mõttes. Seega tuleb tsiviilasja uuel arutamisel esimesena välja selgitada hageja nõuded.

1. Pooltel on vaidlus kõigepealt selle üle, kas eksisteerivad töölepingu lõpetamise aluseks olevad asjaolud. Hageja väidab esiteks, et kostja on põhjustanud äripartneri usaldamatuse hageja vastu. Kostja selle hageja väitega ei nõustu. Selle vaidlusaluse asjaolu kohta ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit. Vastavalt kuni
2. jaanuarini 2006.a kehtinud

§ 164

lg 1 p-ile 2 pidi kohus eelmenetluses välja selgitama, millised tõendid on hagejal selle asjaolu tõendamiseks esitada. Toimiku materjalidest ei nähtu, et linnakohus seda teinud oleks. Asja uuel arutamisel tuleb esimese astme kohtul välja selgitada, milliste tõenditega on hageja arvates tuvastatud, et kostja on põhjustanud äripartneri usaldamatuse hageja vastu.

1. Teiseks väidab hageja, et kostja on rikkunud töökohustusi, töötades töölepingu kehtivuse ajal hageja konkurendi juures. Hageja väidab, et kostja on hageja konkurendi OÜ B. juhatuse liige. See asjaolu on tuvastatud OÜ B. registrikaardi väljavõttega (tl 24). Kolleegiumi arvates ei ole aga ainuüksi selle asjaolu tuvastamise tulemusel võimalik väita, et kostja on töötanud hageja konkurendi juures, mis annab aluse töölepingu lõpetamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb välja selgitada, kas OÜ B. ka faktiliselt konkureerib hagejaga. Selleks tuleb muu hulgas välja selgitada, kas OÜ B. tegutseb aktiivselt samal kaupade- või teenuste turul, kus hageja. Vastavad poolte väited ja tõendid tuleb kohtul välja selgitada kehtiva TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel.
2. Kuna kostja väidab, et hageja on töölepingu lõpetamisel rikkunud protseduurireegleid, siis tuleb ka selles osas TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel välja selgitada poolte väited ja tõendid. Kostja on vaidlustanud vastuses hagile individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg-s 3 nimetatud tähtaja järgimise. Kohus ei ole aga välja selgitanud, millal sai hageja töövaidluskomisjoni otsuse kätte. Alles päras selle tegemist on võimalik vastata küsimusele, kas hagiavaldus on kohtusse esitatud tähtaegselt või mitte. M. Merimaa M. Seppik V. Lips 4