KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-1107 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 1.

) § 5 lõike 2 kohaselt, sest ta ei olnud korteri V7-38 omanik. Esimese astme kohtu otsus

1. Kohus jättis hageja hagi rahuldamata ning mõistis hagejalt välja kostja kasuks kohtukulude katteks 1500 krooni.
2. Kostja väide sellest nagu poleks vaidlusaluse koosoleku otsusega hageja õigusi rikutud, mis on juba iseenesest hagi rahuldamata jätmise aluseks, on õige. Hageja ei ole korteriühistu liige

§-i 5 kohaselt. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt on korteriühistu liikmeteks ühe või mitme korteriomandiks jagatud kinnisasja kaasomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Kuivõrd kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõte tõendab, et korteriomandi V7-38 omanikeks on ja olid ka vaidlusaluse koosoleku toimumise ajal võrdsetes mõttelistes osades K.P. ja G.P. ning mitte hageja, ei saa korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud otsused hageja õigusi rikkuda. 7. Hageja väide nagu rikuks korteriühistuseadus tema põhiseadusest tulenevat õigust kuuluda mittetulundusühingusse, pole samuti õige, sest korteriühistu on

§ 2

lõike 1 kohaselt korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Hageja aga korteriomandi omanik ei ole. 8. Kuna hagi ei kuulu rahuldamisele eeltoodud põhjendusel, puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida hageja poolt hagiavalduses esiletoodud teisi põhjendusi, miks korteriühistu üldkoosoleku otsused tuleks tema arvates tühiseks tunnistada. Korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks on kohtu poole õigus pöörduda

§ 13lõike 3 alusel vaid korteriühistu liikmel.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada linnakohtu otsuse täies ulatuses ja rahuldada hagi.
2. Kohtu järeldus, et korteriühistu juhatus ei ole hageja õigusi rikkunud, kuna hageja ei olnud üldkoosoleku toimumise ajal korteriühistu liige, ei tugine dokumentaalsetel tõenditel. Korteriühistu üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud põhikirja punkt 6.1 sätestas, et üldkoosoleku ainupädevusse kuulub korteriühistu liikmete arvu suurendamine ja vähendamine. Käesoleva ajani puudub üldkoosoleku otsus hageja korteriühistu liikmete hulgast väljaarvamise kohta. Korteriühistu põhikirja punktid 2.2 ja 3.1 sätestavad, et liikmeks astumine ja väljaastumine toimub soovija kirjaliku avalduse alusel. Ka mittetulundusühingute seaduse kohaselt toimub korteriühingusse astumine ja väljaastumine soovija kirjaliku avalduse alusel.
3. Õige ei ole lähtuda korteriühistuseaduse (

) § 5 lõikest 1, mille kohaselt on korteriühistu liikmeks olemine automaatne ja tingimusteta. See säte on vastuolus 2

§ 5

lg 1 muudab igaühe põhiseadusliku õiguse koonduda mittetulundusühingutesse ja liitudesse kohustuseks ja välistab igaühe vaba valikuvõimaluse korteriühistu liikmeks astumise või mitteastumise

imuses. Samuti ei ole see säte kooskõlas PS § 15 lõikega 2, kuna piirab põhjendamatult igaühe vabadusi.

1. Hagiavaldusele lisatud dokumentide koopiatega on üheselt tõendatud, et korteriühistu juhatus ei kasutanud otstarbekalt korteriühistu raha. Neid fakte ei pidanud aga kohus vajalikuks analüüsida. Vastustaja seisukoht
2. KÜ V7 ei pea esitatud apellatsioonkaebust õigeks ja palub jätta see rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
3. Kolleegium leiab, et kohtuotsus on seaduslik ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
4. Kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lõike 1 kohaselt on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Hageja palus tunnustada kostja 05.05.2004 üldkoosoleku otsuste tühisust. Sellise hagi näol on tegemist tuvastushagiga, mida väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui hagejal on õiguslik huvi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks kohtu poolt.
5. Kolleegium leiab, et hagejal puudus õigustatud huvi kostja üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks, kuna ta ei olnud korteriühistu liige. Vastavalt

§ 5

lõikele 1 on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Vaidlus puudub selles, et hageja ei olnud kostja üldkoosoleku 05.05.2004 otsuse tegemise ajal korteriomandi V7-38 omanikuks ja seega ei saanud ta ka volitada vastavalt

§-le 10¹ enda abikaasat korteriühistu üldkoosolekul osalemiseks.

§ 5

lõike 2 kohaselt loetakse korteriühistusse kuuluva korteriomaniku korteriomandi võõrandamisel omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päev. Samal päeval, mil korteriomandi V7-38 omandiõigus läks üle võrdsetes mõttelistes osades K.P.le ja G.P.le, lakkas hageja olemast korteriühistu liige. Asjaolu, et puudub üldkoosoleku otsus hageja korteriühistu liikmete hulgast väljaarvamise kohta ei tähenda seda, et hagejal säilis liikmelisus. Kui korteriühistu põhikirjas sätestatu on vastuolus korteriühistuseaduses kehtestatuga, siis tuleb juhinduda viimasest. Mittetulundusühingute seadus kuulub käesoleva vaidluse puhul kohaldamisele ainult korteriühistuseaduses reguleerimata

imustes ning kuna korteriühistu liikmelisusega seonduv on viimati nimetatud seaduses reguleeritud, siis ei ole hageja viide mittetulundusühingute seadusele asjakohane. 17. Hageja leiab, et automaatne ja tingimusteta korteriühistu liikmeks olemine on vastuolus PS § 48 ja § 15 lõikega 2, millega kolleegium ei nõustu. Korteriühistu puhul on tegemist korteriomanike loodud mittetulundusühistuga, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine (

§ 2

lg 1) ja seega saavad sinna kuuluda kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Eluruumi omanik on korteriomandi omandamisel võtnud korteriühistu liikmeks astumise kohustuse endale vabatahtlikult ja seega ei piira see tema vabadusi. 3