KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 6. märtsil 2006. a Tallinn Haldusasja number 3-05-901 (endine nr. 3-1311/05)

§ 26lg 1 p 3).

Kohustada Murru Vanglat tõlkima kaebuse esitajale suuliselt Murru Vangla direktori 7. oktoobri 2005 käskkiri nr. 1303-dm vene keelde (

§ 26lg 1 p 2).

Muus osas jätta kaebus rahuldamata (

§ 26lg 1 p 6).

Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 06.03.2006 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates 06.03.2006 (

§ 31lg 1, 5). Tähtaja arvutamisel arvestada Ts

MS § 62 ja TsÜS § 137 lg 2 sätetega. ASJAOLUD Murru Vangla direktori

1. oktoobri 2005 käskkirjaga nr. 1303-dm karistati kinnipeetav A.S.’i Vangistusseaduse § 67 p 1 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 10 (kümneks) ööpäevaks (toimiku lk. 15). Käskkirja pöördel on tekst koos kinnipeetava allkirjaga, millest nähtub, et käskkiri on talle teatavaks tehtud ja kätte toimetatud
2. oktoobril 1
3. Samas on ka kinnipeetav teinud kirjaliku venekeelse märkuse selle kohta, et ta palub käskkirja tõlget. Käskkirja on kinnipeetavale kätte toimetanud
4. eluosakonna peaspetsialist O. Oper. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT Murru Vanglas, kus kaebuse esitaja ühiskonnast isolatsioonis viibib, ei anta dokumentide tõlget keelde, mida valdab isik, kelle suhtes on antud käskkiri või muu haldusakt. Selline tegevus on õigusvastane. Murru Vangla karistas kaebuse esitajat 10 päevaks kartserisse paigutamisega. Sellest andis kaebuse esitajale suuliselt teada peaspetsialist, kuid ta ei andnud edasi
5. oktoobri 2005 käskkirja nr. 1303-dm sisu. Tõlke mittevõimaldamine on isiku õiguste jäme rikkumine, kuna ta ei saa käskkirjaga tutvuda, talle pole arusaadav käskkirja mõte ja selle andmise põhjused, ta ei saa aru, kelle ja milliste toimingute peale kaebust esitada. Eelloetletud põhjustel ei saa isik anda õiget ja motiveeritud kaebust, vastust jne. Kinnipeetav on isoleeritud ja tal ei ole väliseid sidemeid väljaspool vanglat asuvate organite ja isikutega, nagu ka sugulaste ja sõpradega. Eeltoodust juhindudes nähtub, et isik ei saa isiklikult teostada dokumendi tõlget ja tutvuda sellega isiklike vahenditega. Selline tegevus on vastuolus haldusmenetluse seaduse §-dega 106-109, 4 ja
6. Samuti on see vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 10, 12, 13, 14, 15 ja 19, kuid samuti vangla kodukorra peatükkidega 5 ja
7. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja täiendavalt, et ta palus, et käskkiri talle suuliselt tõlgitakse, kuid sellest keelduti ning seetõttu kirjutas ta taotluse käskkirja eksemplarile. Kaebuse esitajale selgitati ainult, et teda karistati kartserisse paigutamisega. Samas ei oleks kaebuse esitaja suulise tõlkega rahule jäänud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vangla peab tagama käskkirjade venekeelsed tõlked kinnipeetavatele, sest eestlaste jaoks on see arusaadav, kuid venelaste jaoks mitte ja seega on tegu diskrimineerimisega. VASTUSTAJA SEISUKOHT Halduskohtumenetluse seadustiku § 5 lõikest 1, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 7 lõikest 1 ja haldusmenetluse seaduse § 20 lõikest 1 tulenevalt on halduskohtumenetluse ja haldusmenetluse keel eesti keel, mistõttu kaebaja nõudmised haldusaktide ja kaebuse vastuse andmiseks muus keeles ei ole põhjendatud ja Murru Vangla sellega ei nõustu. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Kohtuistungil selgitas vastustaja täiendavalt, et seadusandja ei ole seda ette näinud, et käskkirjad tuleks kinnipeetavate jaoks tõlkida. See, et eestlased mõistavad riigikeelset käskkirja, ei tähenda, et muust rahvusest isikud oleksid diskrimineeritud. Venekeelse tõlke saamine hõlbustaks kaebajal oma õiguste kaitsmist, kuid vastustajal puuduvad võimalused käskkirjade kinnipeetavatele tõlkimiseks. Seetõttu tutvustatakse kinnipeetavatele suuliselt käskkirja andmise aluseid ja resolutsiooni. Juhul, kui kinnipeetav leiab, et käskkiri ei ole õiguspärane, on tal võimalik esitada kaebus, et kontrollida käskkirja väljaandmise õiguspärasust. Isik, kes käskkirja kinnipeetavale kätte annab, tutvustab kinnipeetavale ka käskkirja põhjendusi ja resolutsiooni. Vanglal puuduvad ressursid, et kogu käskkirja vene keelde tõlkida. Tõlgitakse distsipliinirikkumine ja karistuse suurus. Reeglina ei tõlgita õiguslikke aluseid, mille alusel käskkiri on antud. KOHTU PÕHJENDUSED 2
8. Vaidluse ese Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus selle üle, et kaebuse esitaja ei oska eesti keelt (vt kohtuistungi protokolli lk. 41). Vaidlus puudub ka selle üle, et Murru Vangla ei esitanud kaebuse esitajale vaatamata kaebuse esitaja kirjalikule taotlusele (nähtub kaebuse esitaja poolt käskkirjale tehtud taotlusest, vt toimiku lk 15 pöördel) eestikeelse käskkirja kirjalikku tõlget vene keelde. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas vangla peaspetsialist O. Oper’i poolt kaebuse esitaja käskkirjast suuline teavitamine viisil, millega tehti kaebuse esitajale teatavaks talle määratud karistus, oli kaebuse esitaja kaebeõiguse tagamiseks piisav või oli Murru Vangla kohustatud tõlkima kaebuse esitajale Murru Vangla direktori
9. oktoobri 2005 käskkirja nr. 1303-dm kirjalikult vene keelde. Kohus on seisukohal, et kuigi kaebus on esitatud vaid käskkirjast kirjaliku tõlke saamiseks ning ka kirjalikus taotluses vanglale pidas kaebuse esitaja silmas käskkirja kirjalikku tõlget, peab kohus uurimisprintsiibist tulenevalt kontrollima vangla tegevusetust (vangla ei ole kirjalikule taotlusele reageerinud) nii kaebuse esitajale kirjaliku kui ka suulise tõlke esitamisel.
10. Kaebuse esitaja õigus nõuda haldusakti kirjalikku tõlget vene keelde Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõike 1 kohaselt kohaldatakse vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. VangS
11. jagu reguleerib kinnipeetava distsiplinaarset mõjutamist ning § 64 sätestab nõuded distsiplinaarmenetlusele. Distsiplinaarmenetlust saab kohtu arvates pidada haldusmenetluseks, mille suhtes kehtivad haldusmenetluse seaduse sätted, arvestades vangistusseaduse erisusi. VangS ei sätesta, millises keeles tuleb distsiplinaarmenetlus läbi viia. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. HMS § 20 lg 2 kohaselt kasutatakse haldusmenetluses võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras. Keeleseaduse § 3 lg 2 kohaselt sätestatakse keelte kasutamine kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses vastavate seadustega. Eeltoodust lähtuvalt tuleb järeldada, et vangistusseaduse, haldusmenetluse seaduse ega keeleseaduse sätted ei anna kaebuse esitajale sõnaselget õigust eestikeelsete haldusaktide venekeelsele tõlkele. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 51 lg 2 kohaselt paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles. Kohus on seisukohal, et vanglat ei saa samastada paikkonnaga Põhiseaduse § 51 lg 2 mõistes, mistõttu eeltoodud igaüheõigus Murru Vanglas kehtida ei saa. Kuna ükski seadus ei sätesta Murru Vanglale kohustust väljastada haldusaktide kirjalikke tõlkeid vene keelde, tuleb järeldada, et kaebuse esitajal puudub õigus nõuda kohtult Murru Vangla kohustamist Murru Vangla direktori
12. oktoobri 2005 käskkirjast nr. 1303-dm eestikeelse kirjaliku tõlke väljastamiseks ning ka mistahes dokumentidest venekeelsete kirjalike tõlgete väljastamiseks tulevikus.
13. Kaebuse esitaja õigus nõuda haldusakti suulist tõlget vene keelde Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15
14. lause sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Isik saab oma kaebeõigust realiseerida ning kohtusse pöörduda vaid juhul, kui tema õigusi riivav haldusakt on talle teatavaks tehtud. HMS § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest. HMS § 60 lg 1 kohaselt õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Riigikohtu 3 halduskolleegium on mitmetes oma lahendites selgitanud, mida kujutab endast haldusakti teatavakstegemine. Riigikohtu halduskolleegiumi
15. märtsi 2004 määruses haldusasjas nr. 33-1-10-04 leidis kohus, et haldusakti teatavakstegemine tähendab adressaadile haldusakti kohta teabe edastamist, kusjuures teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte.
16. detsembri 2005 määruses haldusasjas nr. 3-3-1-73-05 asus Riigikohtu halduskolleegium seisukohale, et negatiivse toimega haldusaktide puhul on tarvilik anda adressaadile võimalikult täpset ja ammendavat teavet akti sisu kohta. Haldusaktiga tutvumata ei ole üldjuhul võimalik otsustada haldusakti sisu- ja vorminõuete (HMS § 55-57) järgimise üle, samuti haldusakti andja otsustuspädevuse üle. See tähendab, et haldusakti tekstiga tutvumata ei saa adressaat sageli anda hinnangut haldusakti õiguspärasusele ega otsustada selle vaidlustamise vajaduse üle. Kuigi vangistusseadus, justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr. 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskiri“, Murru Vangla põhimäärus ega ka Murru Vangla kodukord ei kohusta Murru Vangla ametnikke sõnaselgelt kinnipeetava õigusi puudutavaid eestikeelseid haldusakte suuliselt vene keelde tõlkima, saab vastava kohustuse tuletada siiski nii HMS § 61 lõikest 1, mille kohaselt on haldusakti kehtivuse eelduseks selle adressaadile teatavaks tegemine kui ka VangS § 64 lõikest 4, mille kohaselt tuleb distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kinnipeetavale allkirja vastu tutvustada. Riigikohtu lahenditest järeldab kohus, et kinnipeetava suhtes saab õiguslikke tagajärgi luua ning täitmiseks kohustuslik olla vaid selline haldusakt, mis on kinnipeetavale teatavaks tehtud sellise täpsusega, et kinnipeetav on võimeline otsustama, kas haldusaktiga tema õigusi rikutakse või mitte. Vaieldamatult riivab Murru Vangla direktori
17. oktoobri 2005 käskkiri nr. 1303-dm intensiivselt kinnipeetava õigusi, kuna sellega karistatakse kinnipeetavat 10 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kohus on seisukohal, et haldusakti resolutsiooni suulist ettekandmist ei saa lugeda teatavakstegemiseks, mis võimaldab kinnipeetaval otsustada haldusakti seaduslikkuse üle. Vaidlus puudub selle üle, et haldusakti andmise õiguslikke aluseid kaebuse esitajale vene keelde ei tõlgitud, mistõttu kaebuse esitaja ei saanud haldusakti andmise motiivide ja õiguslike alustega tutvuda. Seetõttu tuleb haldusakt lugeda kaebuse esitajale mitteteatavakstehtuks. Haldusakti teatavaks tegemata jätmine võib kohtu arvates oluliselt piirata kinnipeetava õigust haldusakti kohtus või vaidemenetluse korras vaidlustada. Seega tuleb pidada Murru Vangla tegevusetust kaebuse esitajale haldusakti suulisel tõlkimisel õigusvastaseks. Kohus ei saa nõustuda Murru Vangla esindajaga selles, nagu õigustaks haldusakti mittetõlkimist asjaolu, et kinnipeetaval on võimalik kontrollida haldusakti seaduslikkust kohtus. Sellisele seisukohale asumine tähendaks ühtlasi seda, et kinnipeetav peaks tema õigusi puudutavate haldusaktide sisu ning õigusliku alusega tutvumise eesmärgil automaatselt vaidlustama kohtus kõik talle adresseeritud haldusaktid. Kohtu arvates saab ka isiku sunnitud kohtusse pöördumist seoses teadmatusega oma õiguste ja vabaduste rikkumisest pidada isiku kaebeõiguse piiranguks ning on seega vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga
18. Haldusaktide sisu tõlkimata jätmine, millega sunnitakse kinnipeetavat haldusaktidega tutvumiseks kohtus vaidlustama ka neid haldusakte, mis tema õigusi ei riku, on kohtu arvates lisaks eeltoodule ka ebamõistlik, kuna see koormab nii kohtute kui ka vangla ressursse oluliselt enam kui haldusaktide suuline tõlkimine. Samas on kohus ka seisukohal, et haldusakti suulist tõlkimist kinnipeetavale saab õigustada ainult olukord, kus kinnipeetav eesti keelt ei oska ning tal puudub võimalus tõlget mõistliku 4 aja jooksul mujalt hankida. Käesolevas haldusasjas vabastas kohus kaebuse esitaja riigilõivu tasumisest seoses maksejõuetusega. Seega tuleb eeldada, et kaebuse esitajal puudub võimalus haldusakti tõlke eest tasumiseks. Samuti tuleb üldjuhul eeldada, et kinnipeetava võimalused haldusakti tõlkimise organiseerimiseks ka rahaliste vahendite olemasolul väljaspool vanglat asuvas tõlkebüroos on piiratud ning isegi kui kinnipeetav saavutaks mõne tõlkebürooga kokkuleppe haldusakti tõlkimiseks, ei pruugi selline posti teel tõlkimise korraldamine tagada haldusakti vaidlustamise võimalust selleks ettenähtud tähtajal. Kohus ei nõustu ühtlasi kaebuse esitajaga selles, nagu oleks tal võimalik haldusaktiga tutvuda ja selle sisu mõista vaid kirjaliku tõlke kaudu. Haldusakti teatavakstegemine eesti keelt mitteoskavale kinnipeetavale ei tohi muutuda ka Murru Vanglale ülemääraselt koormavaks. Kuna seadused ei sätesta vanglale kohustust haldusakte kirjalikult vene keelde tõlkida, saab haldusaktide teatavakstegemine olla õigustatud vaid vanglat võimalikult vähe koormaval viisil. Suulise tõlke esitamisel on kaebuse esitajal vajadusel võimalik teha endale haldusakti sisu ja õiguslike aluste kohta märkmeid. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebus osaliselt rahuldada, tunnistada õigusvastaseks Murru Vangla tegevusetus kaebuse esitajale Murru Vangla direktori 07.10.2005 käskkirja nr. 1303-dm suuliselt vene keelde tõlkimisel ning kohustada Murru Vanglat tõlkima suuliselt Murru Vangla direktori
19. oktoobri 2005 käskkirja nr. 1303-dm kaebuse esitajale vene keelde.
20. Murru Vangla kohustamine edaspidi kaebuse esitaja õigusi puudutavate haldusaktide tõlkimiseks vene keelde

§ 6

lg 2 p 2 kohaselt võib kaebusega taotleda muuhulgas sooritamata toimingu sooritamist. Kohus on seisukohal, et

-i mõtte kohaselt peetakse nimetatud sätte all silmas konkreetset toimingut, mida vastustaja oleks pidanud sooritama, kuid ei sooritanud. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr. 3-2-1-2-01 leidnud järgmist: „Vastavalt

§ 6lg.

2 p-le 2 võib kaebusega nõuda sooritamata toimingu sooritamist. Kohus peab sellise kaebuse rahuldama, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: vastustaja on kohustatud sooritama toimingu; kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt; toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud; ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud.“ Kohus on seisukohal, et kohtul puudub

§ 6

lg 2 p 2 alusel pädevus kohustada vastustajat tõlkima vene keelde kaebuse esitaja poolt konkretiseerimata haldusakte, mida ei ole veel antud. Sel põhjusel tuleb vastav taotlus jätta rahuldamata. Tiina Pappel kohtunik 5