) § 475 lg.1 p.8 kohaselt on hagita asjadeks muuhulgas ka hagita perekonnaasjad.
lg.1 p.5 kohaselt hagita menetluses lahendatakse isiku põlvnemise tuvastamist pärast isiku surma.
lg.1 kohaselt kohus lahendab põlvnemise tuvastamise isikust üksnes avalduse alusel.
lg.3 kohaselt avalduses märgitakse asjaolud, mille alusel võib vanemaks pidada isikut, kellest põlvnemine tuvastatakse.
1 kohaselt kohus kuulab ära surnud isiku vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed, samuti muud isikud, kelle ärakuulamist peab kohus vajalikuks.
kohaselt põlvnemise tuvastamise määruses märgitakse selle isiku nimi, kelle põlvnemine on tuvastaud ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, samuti selle isiku nimi ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, kellest põlvnemine on tuvastatud.
lg.3 kohaselt määrus, millega kohus lahendab põlvnemise tuvastamise, jõustub ja kuulub täitmisele määrusekaebuse esitamise tähtaja möödumisega.
kohaselt põlvnemise tuvastamise määruse või avalduse rahiuldamata jätmise määruse peale võivad esitada määruskaebuse avaldaja, surnu täisealised lapsed ning valla- või linnavalitsus.
lg.2 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaeg on 10 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. 2 Kohus leiab, et esitatud avaldus on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Asjaolu, millega tõendatakse põlvnemist, on avalduses märgitu kohaselt avaldaja vanemate ühine majapidamine. Ühine majapidamine on tõendatud avaldaja enda ja asjas ära kuulatud puudutatud isikute ütlustega, (milles kõik üksmeelselt kinnitavad, et H. oli nende kõigi ühine isa ja et vanemad elasid ühist pereelu), toimikus oleva koopiaga majaraamatust ja tunnistajate V. ja M. B. ütlustega. Tunnistajate ütluste kohaselt ei olnud neil kunagi kahtlust, et nii avaldaja kui ka puudutatud isikud on H. ja H. lapsed, kellega koos elati ühise perena. Mis asjaoludel menetlusosaliste vanemad ei olnud oma kooselu registreerinud või mis asjaoludel ei ole avaldaja, ja teiste laste. isadust tuvastatud H. K. eluajal, ei ole tunnistajatele teada. Avaldaja on lisaks menetluse alustamiseks esitatud kirjalikule avaldusele selgitanud, et vanemad on elanud küll mitmes elukohas, kuid alati koos ja alati ühist pereelu elades. Puudutatud isikute selgituste kohaselt oli isa alati teadlik nende kooliasjadest ja ka koolis teati, et H. on nende isa. Peres olid lisaks ühisele majapidamisele ka ühiseid traditsioone, samuti korraldati isa matused laste poolt ühiselt. Dokumentide korda ajamata jätmise põhjustena on nimetatud nii segaseid aegu, kui ka vanemate võimalikku vastumeelsust asjaajamiste suhtes, leiti, et ka niisama saab elada. Kohus on uurinud ka asjas olevate kirjalike tõenditena lisaks eelnimetatud majaraamatu koopiale ka H. K. ja H. P. surmatunnistuse koopiat, avaldaja sünniakti nr. 1, milles kanne isa kohta puudub, kuid sünnist teadaandjana on märgitud H. K. ja on märkuste lahtris, et ema soovib lapse isanimeks „H.“ . Kohus leiab, et nimetatuga leiab omakorda kinnitust, et H. K. oli lähedane suhe A. P. Avaldus on esitatud pärimismenetluse jätkamiseks. Ühelgi asjas puudutatud isikuna ära kuulatud isikul, avaldaja õdedel, ei ole vastuväiteid selle kohta, et H. K. jäänud pärandvara võtab vastu A. P. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Kohtunik M. Leimann Kohtumäärus jõustus 10.aprillil 2006.a Kohtunik M. Leimann 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.