Hageja nõuded Hagiavalduse ja hageja seletuse kohaselt on poolte vahel sõlmitud 01.11.2004 Kliendikaardi leping nr. 2547, mille alusel hageja müüs ja kostja ostis 01.08-30.09.2005 kütust ja muud kaupa hageja tanklates kliendikaardi vahendusel. Lepingu p.8 kohaselt müüdi kaupu tehingu sooritamise päeval hageja teenindusjaamades kehtiva jaehinnaga, saadud kauba eest pidi kostja tasuma esitatud arve alusel. Kostjale esitati kaks arvet 31.08.2005 ja 30.09.2005, millede katteks kostja on tasunud 1477.92 krooni ja jätnud tasumata 1899.08 krooni. 06.10.2005 saatis hageja kostjale tähitud kirjaga võlanõude nr. 5393/L, millele kostja ei reageerinud. Vastavalt lepingule on hagejal õigus tasumata arvetelt arvestada viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest. Kostja võlgnevus viivise osas on 550.90 krooni. Kogu VÕS § 76, 100, 101 alusel esitatud haginõue on 2450 krooni. Kostja vastuväited Kirjalikku vastust kostjad esitanud ei ole, istungile ilmunud ei ole. Kohtukutse on isiklikult käes. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele sisulise otsusega puuduva pooleta. VÕS § 8 lg.2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg.1 p.1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 108 lg.1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 sätestab, et rahalise kohustuse täitimisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.
lg.1 kohaselt kui üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus asja lahendada sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Hageja on piisavalt põhjendanud ja tõendanud oma nõude alust. Kostjad ei ole sisuliselt hagile vastu vaielnud ja ei ole ka tõendanud, et on nende esitatud nõude täitnud õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas. Hagi on tõendatud hageja seletustega, hagile lisatud kirjalike tõenditega: leping, arvete koopiad, võlanõude koopia.
kohaselt kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu..
lg.2 p.1 kohaselt maakohtu otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud.
lg.1 ja § 633 lg.1 kohaselt apellatsioonkaebuse võib esitada kohtualluvuse järgsele ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisel seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
kui 31.12.2005 kehtinud redaktsiooni § 61 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Antud asjas on hageja põhjendatud ja vajalikeks kohtukuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 280 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Kohtunik M. Leimann Kohtuotsus jõustus 13.aprillil 2006.a Kohtunik M. Leimann
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.