) § 7419 järgi rahatrahviga 9000 kr selle eest, et tema 4.02.2005.a. kell 20.15 Tallinnas Peterburi tee 92 juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus liikluseeskirja(LE) § 76 p 1 nõudeid. 19.04.2005.a. Tallinna Linnakohtu otsusega väärteoasjas nr 4-578/05 vähendati Õ.S.i karistust ning karistati teda rahatrahviga 4500 kr. Nimetatud otsuste alusel peatati 13.05. 2005.a. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse(ARK)otsusega nr 3761
§-st 41 lg 2 lähtudes ja vastavuses
§-ga 413 lg 1 Õ.S.i mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuuks. 23.02.2005.a. Põhja Politseiprefektuuri otsusega nr 2314,05,002747 karistati Õ.S.it
kell 21.50 Tallinnas Wismari tn 15 juhtis mootorsõidukit ilmsete joobe tunnustega ja keeldus joobeekspertiisist, millega rikkus LE § 76 p 1 nõudeid. 19.04.2005.a. Tallinna Linnakohtu otsusega väärteoasjas nr 4-577/04 vähendati Õ.S.i karistust ning karistati teda rahatrahviga 1800 kr. 13.05.2005.a. otsusega nr 3764 peatas ARK-i Tallinna büroo peaspetsialist Enno Keel Põhja Politseiprefektuuri 9.02.2005.a. otsuse ja Tallinna Linnakohtu 19.04.2005.a. otsuse alusel
§-st 41 lg 2 lähtudes ja vastavuses
§-ga 413 lg 1 Õ.S.i mootorsõiduki juhtimisõiguse kolmeks kuuks.
peatamisotsusega nr 3761 määratud juhtimisõiguse peatamise tähtaja kandmata osa kolm kuud. Juhtimisõiguse peatamise tähtaja lõpuks märgiti 12.11.2005.a. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub tühistada ARK-i otsus nr 3764, sest on karistuse juba kandnud, makstes ära kohtu poolt määratud trahvi. Peale selle on ARK-i otsusega nr 3761 kaebaja mootorsõiduki juhtimisõigus sama juhtumi eest juba peatatud. Rikkumine, mille alusel on vaidlustatud otsus tehtud, pole liiklusega seotud. Kaebaja pole viimase 5 aasta jooksul tekitanud mootorsõidukiga mitte ühtegi liiklusohtlikku olukorda ning pole seega liiklusele ohtlik. Kaebaja kohtuistungile ei ilmunud, ei teatanud ilmumise võimatusest ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist, mistõttu kohus arutas asja ilma kaebaja osavõtuta. ARK palub asja arutada ilma tema esindaja osavõtuta. Kirjalikult esitatud seletuses palub ARK jätta kaebus rahuldamata. Juhtimisõiguse peatamine on haldustõkend, millel on mittekaristuslik iseloom. ARK on teinud otsuse
alusel, mis ei anna vastustajale õigust otsustada juhtimisõiguse peatamise üle või peatamise ajalise kestuse üle. Kaebaja juhtimisõigus peatati otsusega nr 3761 kolmeks kuuks ning otsusega nr 3764 samuti kolmeks kuuks, vastavalt
§-le 413 lg 9 liidetakse juhtimisõiguse peatamise uus tähtaeg eelmise tähtaja kandmata osaga. KOHTU PÕHJENDUSED Alates 1.10.2005.a. kehtiva
redaktsiooni kohaselt on juhtimisõiguse peatamine lisakaristus, mille kohaldamise otsustab kohus või väärteo kohtuväline menetleja. Kuni 30.09.2005.a. kehtinud
kohaselt peatas juhtimisõiguse juhiloa väljaandnud asutus, kui isiku suhtes oli väärteoasjas jõustunud karistamisotsus(ed). Nii varasema kui ka praegu kehtiva
redaktsioonis on väärtegudena fikseeritud mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis(
) ja isiku kõrvalehoidumine joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest(
). Vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud
lg 1 sätestas, et juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse kolmeks kuuks, kui isiku suhtes on väärteoasjas jõustunud karistamisotsus
§-de 7419 või 7420 rikkumises. 25.10.2004.a. otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-10-04 on Riigikohtu üldkogu asunud seisukohale, et juhtimisõiguse peatamine
Juhtimisõiguse peatamisel ARK-s sisulist menetlust ei toimu, vaid asutuse roll seisneb üksnes juhtimisõiguse peatamise vormistamises. Seega haldusorgan ei hinda juhtimisõiguse peatamisel isikust lähtuvat liiklusohtu. Ainsaks rikkumise hindajaks on väärteoasja menetleja, kes süüteoasja arutamisel hindab aga üksnes isiku süüd, mistõttu tuleb juhtimisõiguse peatamise aluseks lugeda seda, et isik on süüdi liiklusalase rikkumise toimepanemises. Riigikohtu üldkogu osundas, et samasugusele seisukohale on jõudnud Euroopa Inimõiguste Kohus 23.09.1998.a. otsuses asjas Malige v France, leides, et haldusorgani kehtestatud juhtimiskeeldu, mis on kehtestatud süüteomenetluse tulemusel ja kontekstis, tuleb vaadelda isiku süüdimõistmise automaatse järelmina("an automatic consequence of the conviction"). Vastavalt
§-le 28 lg 3 on juhtimisõiguse saamise eelduseks, et liikluses osaleja peab tundma liiklusalaste õigusaktide nõudeid. Sellest tulenevalt ei ole isikule, keda karistatakse liiklusalase väärteo eest, ootamatu, et karistamisotsuse jõustumisele järgneb ka tema juhtimisõiguse peatamine, sest sellise meetme kohaldamine on üheselt ja siduvalt ette nähtud
Ülaltoodust nähtuvalt puudus ARK-il kaalutlusõigus ning ta oli kohustatud peatama kaebaja juhtimisõiguse kolmeks kuuks mõlemas väärteoasjas Põhja Politseiprefektuuri ja Tallinna Linnakohtu jõustunud süüdimõistvate otsuste alusel. ARK-i poolt vaidlustatud otsusega kaebaja juhtimisõiguse peatamine kolmeks kuuks on seaduslik. Tegemist ei ole sama juhtumiga, mille eest peatati juhtimisõigus otsusega nr 3761 – seal oli aluseks karistamisotsused joobeseisundis juhtimise eest, mis leidis aset 4.02.2005.a. kell 20.15 Tallinnas Peterburi teel. Vaidlustatud otsuse aluseks olid aga karistamisotsused joobeekspertiisist keeldumise eest, mis leidis aset 4.02.2005.a. kell 21.50 Tallinnas Wismari tn 15 raviasutuses. Väär on kaebaja väide, et vaidlustatud otsuse aluseks olnud rikkumine pole liiklusega seotud – vastutus selle väärteo eest on ette nähtud
§-s 7420. Küll on aga otsus nr 3764 õigusvastane otsusega nr 3761 määratud juhtimisõiguse peatamise tähtaja liitmise osas. Riigikohtu halduskolleegium on 23.02.2004.a. otsuses nr 3-3-1-1-04 märki- nud, et ei
§-st 413 lg 1 ega ka
teistest sätetest tulene sõnaselgelt, kas juhul, kui isik on toime pannud mitu osundatud lõikes märgitud rikkumist ning nende osas on jõustunud karistusotsused, tuleb juhtimisõigus peatada iga sellise rikkumise eest eraldi ja vastavad peatamise tähtajad summeeritakse või tuleb juhtimisõigust peataval haldusorganil ka rikkumiste kogumi korral juhtimisõigus peatada
§-s 413 lg 1 sätestatud sanktsiooni piires, s.o kokku kolmeks kuuks. Riigikohus asus seisukohale, et sarnastel juhtudel tuleb lähtuda üldpõhimõttest, mis välistab haldussanktsiooni ettenägeva ebaselge normi tõlgendamise isiku kahjuks. Sõltumata sellest, kas isik on toime pannud ideaal- või reaalkogumisse kuuluvad väärteod, puudub juhtimisõiguse peatamist
lg 1 alusel otsustaval haldusorganil võimalus juhtimisõigus peatada iga sellise väärteo tõttu ning vastavad tähtajad summeerida. See aga tähendab, et ka juhul, kui isiku suhtes on tehtud
§-ga 413 lg 1 hõlmatud rikkumiste osas mitu erinevat karistusotsust, tuleb juhtimisõigus peatada vastavalt eelnimetatud normile kolmeks kuuks. Riigikohtu lahendist lähtudes ei saa otsusega nr 3764 määratud juhtimisõiguse peatamise tähtajale liita otsusega nr 3761 määratud juhtimisõiguse peatamise tähtaega, mis tähendab, et ka otsuse nr 3764 järgi pidanuks kaebaja juhtimisõiguse peatamise tähtaeg lõppema 12.08.2005.a. Kohtunik: D.Maastik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.