3-05-638/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 13.märts 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-638 Haldusasi D.K. kaebus Ämari Vangla direktori 22.07.2005 käskkirja nr 33 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 02.märts 2006 Menetlusosalised D.K. ja Ämari Vangla direktori esindaja Aldi Alev RESOLUTSIOON Jätta D.K. kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD D.K. esitas 01.06.2005 Ämari Vangla direktorile avalduse tema vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamise kohtule esitamise otsustamiseks. Ämari Vangla direktor otsustas oma 22.07.2005 käskkirjaga nr 33 mitte esitada kohtule vastavasisulist esildist ja lõpetas menetluse D.K. tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamiseks. KAEBAJA SEISUKOHT Kaebaja leiab, et Ämari Vangla direktori 22.07.2005 käskkiri nr 33 on vastuolus KarS §75 ja 76 ja Põhiseaduse §14,18,22 ja

1. Kaebaja on oma 3.aastasest karistusest ära kandnud 2 aastat ja 5 kuud. Ta omab vabaduses elukohta ja peret ja et seaduses on kirjas, et vangla töötajad peavad aitama, et kinnipeetav läheks tagasi inimeste seltskonda ja oma pere juurde, kui ta on paranemise teel aga mitte vastupidi. Seadusega on selgelt kirjutatud, et kohus otsustab, kas vabastada kinnipeetav või mitte tingimisi enne tähtaega. Ei KarS-s ega VangS pole kirjas, et direktor võib keelduda. Direktor oleks pidanud esitama kaebaja avalduse kohtusse ja kohus otsustab, kas vabastada või mitte. Võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks avanes kaebajal 10.09.2004, kuid siiani otsib direktor seadusevastaseid põhjusi. Kaebaja palub kohut tühistada Ämari Vangla direktori 22.07.2005 käskkiri nr
2. VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. D.K. esitas 01.06.2005 avalduse tema vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamise kohtule esitamise otsustamiseks. Ämari Vangla viis asjas läbi eelmenetluse, see lõpetati direktori 22.07.2005 käskkirjaga nr 33 ja määrati uus kuupäev, millal kaebaja võib uuesti esitada taotluse. Ämari Vangla direktor otsustas keelduda kaebaja avalduse esitamisest kohtule tema tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamisest. Otsuse tegemisel juhindus direktor justiitsministri 29.11.2000 määrusest nr 56 ja VangS §-st
3. Määruse nr 56 §1 kohaselt omavad tähtsust kõik, sh ka varasemad kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod ja temale kohtu poolt mõistetud karistused. D.K.t on kriminaalkorras karistatud kohtu poolt kokku viiel korral ja käesoleval ajal kannab kaebaja 3 aastast vabadusekaotuslikku karistust KrK §107 lg 1 toimepandud kuriteo eest. Viimased karistused näitavad ilmekalt kaebaja ükskõikset suhtumist kehtivasse õiguskorda. Kinnipeetava sotsiaalne võrgustik väljaspool vanglat ei ole varem suutnud mõjutada kaebajat õiguskorda järgima. Justiitsministri 29.11.2000 määruse nr 56 §1 lg 1 kohaselt otsustab vangla direktor teha kohtule ettepanek vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, kui ta on jõudnud veendumusele, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. Pidades silmas kaebaja varasemat käitumist ja talle kohtu poolt mõistetud karistuste mittemõjusust, ei saa vangla direktor olla veendunud, et kaebaja on võimeline ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. Kinnipeetav viibis 02.12.-09.12.2004 lühiajalisel väljasõidul, kuid saabus Ämari Vanglasse tagasi alkoholijoobes, mistõttu algatati tema tegevuse suhtes KarS §330 tunnustel kriminaalasi. 10.11.2005 mõistis Harju Maakohus kaebaja süüdi KarS §330 järgi toimepandud kuriteos ja karistas teda rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses. Seega uue kuriteo sooritamise tõenäosus on olemas. KOHTU SEISUKOHT Kohus, ära kuulanud protsessiosalised ja uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt: Kaebaja väide, et Ämari Vangla direktoril lasus kohustus esitada kaebaja poolt 01.06.2005 esitatud avaldus vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamise kohta kohtule otsustamiseks, on väär. VangS §76 lg 1 kohaselt võib vangla direktor vastavalt KarS sätetele teha kohtule esildise kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Nimetatud säte ei ole imperatiivne ehk vangla direktor ei ole kohustatud tegema kohtule esildist kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Nimetatud sättes on vangla direktorile antud kaalutlusõigus. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise avalduse läbivaatamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 29.11.2000 määrusega nr 56 on kehtestatud kinnipeetava tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avalduse läbivaatamise kord. Korra §1 lg 1 kohaselt vangla direktor otsustab teha kohtule ettepaneku vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, kui ta on jõudnud järeldusele, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt selleks, et otsustada kinnipeetava enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamiseks esitamine, direktor võtab arvesse toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning varasemat karistatust, hindab, kuidas on kinnipeetav käitunud vanglas, hindab, kui tõhusalt valmistub kinnipeetav õiguskuulekaks elamiseks vabaduses ja võrdleb ühiskonna tegelikke võimalusi ja kinnipeetava isiklikku võimekust asuda vabaduses oma kavade kohaselt elama. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt direktor võib peale lõikes 2 loetletud asjaolude arvestada ka muid tegureid. Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et vangla direktor on diskretsiooni teostanud õiguspäraselt põhjendades, miks ei ole võimalik esitada kohtule esildist kaebaja tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamiseks. Käskkirjast nähtub, et kaebajat on varem kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral ja karistusteks on määratud nii rahatrahv, tingimisi katseaeg kui ka reaalne vabadusekaotus. Viimati karistati kaebajat Järva Maakohtu 10.03.2003 otsusega ja kaebaja mõisteti süüdi KrK §107 lg 1 järgi (üliraske kehavigastuse tekitamine tahtlikult). Kaebaja suhtes koostati 03.08.2004 individuaalne täitmiskava, kuid nagu nähtub käskkirjast, ei täitnud kaebaja täitmiskava täies mahus, mis direktori väidetel näitab, et kaebaja pole piisavalt tõsiselt suhtunud tema täitmiskavas planeeritud tegevusse. Samuti oli kaebaja suhtes algatatud kriminaalasi KarS §330 tunnustel ja seda menetles Põhja Ringkonnaprokuratuur. Kriminaalasi päädis kaebaja süüdimõistmisega (Harju Maakohtu 10.11.2005 otsusega mõisteti kaebaja süüdi KarS §330 järgi toimepandud kuriteos). Vangla direktor hinnates kaebaja taotlust ja selle juurde kogutud materjale, leidis õigesti, et kaebaja esitamine kohtule tema vabastamise otsustamiseks pole otstarbekas ja on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega. Kohus leiab, et vaidlustatud käskkiri on põhjalikult motiveeritud ja vangla direktor on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Vaidlustatud käskkiri on seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus. Marion Vakker Kohtunik