3-05-70/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-70 Haldusasi G.K.`i kaebus Tallinna linnalt G.K.`i eluaseme erastamisel teostatud õigusrikkumiste läbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 07.veebruar 2006 Menetlusosalised G.K. ja Tallinna Linnavalitsuse esindaja Kristel TähheKaljulaid RESOLUTSIOON Jätta G.K.`i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 18.09.1995 otsusega nr 6061 tunnistati Tallinnas, Nafta t 14 hoone ½ mõttelise osa suhtes õigustatud subjektiks M.T. ja Tallinna Linnavalitsuse 19.01.1996 korraldusega nr 105-k tagastati kõnealune vara M.T.`ile. 05.02.1996 pöördus kaebaja linnakomisjoni poole selgitades, et M.T. ei kuulu õigustatud subjektide ringi ja et tehtud otsus on vale. Tallinna Linnavaraameti 15.02.1996 kirjaga teatati kaebajale, et otsuse nr 6061 uuesti läbivaatamist ei peeta vajalikuks. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 11.10.1999 otsusega nr 10996 jäeti aga M.T.i taotlus tema õigustatud subjektiks tunnistamise kohta rahuldamata põhjusel, et ta ei kuulu ORAS §8 märgitud 1 õigustatud subjektide ringi. Tallinna Halduskohtu 22.11.2001 otsusega jäeti nimetatud otsus muutmata. Alles 8.11.2002 teavitati kaebajat, et kogu Nafta t 14 hoone kuulub linnale ning eluruumid kuuluvad erastamisele. Kaebaja erastas Nafta 14-3 eluruumi 08.07.2003 sõlmitud ostumüügilepinguga. Tallinna Linnavalitsuse 21.01.2004 korraldusega nr 80-k kinnitati Nafta t 14 maatüki maksustamishinna akt, millega määrati maatüki maksustamishinnaks 1 638 000 krooni. KAEBAJA SEISUKOHT Kaebajal ei olnud võimalik kuni 01.01.2002 esitada maa erastamise avaldust, kuna ta ei olnud enne seda tähtaega veel korteri omanik. Korteri erastamise ajaks oli möödunud MRS sätestatud tähtaeg, millise ajani esitatud avalduste alusel oli võimalik maad erastada lähtudes maa hindamisel 1993.a. maa maksustamishindadest. Kaebajal tuleks erastatud korteri juurde maa erastamiseks maksta vastavalt oma osale 367 925 krooni, mis on mitmeid kordi rohkem võrreldes 1993.a. maa maksustamishinnaga ja mida kaebaja enam väidetavalt kasutada ei saa, kuna ta ei esitanud maa erastamise avaldust tähtaegselt. Selline teade saabus kaebajale 26.03.2004 Tallinna Linnavolikogu kirjaga nr F3-2.1.2/
2. Kaebaja jäi ilma õigusest erastada maa soodushinnaga. Tallinna Linnavalitsus, kes oli ½ hoone omanik, ei kuulutanud välja isegi selle osa erastamist, mille tulemusel oleks vähemalt osa üürnikest jõudnud erastada korterid enne 01.01.2002 ja esitada avaldused maa erastamise kohta. Samuti ei esitanud Tallinna Linnavalitsus ka ise ½ osa omanikuna tähtaegselt maa erastamise avaldust. Seda võimalust ei kasutatud ka koheselt pärast Tallinna Halduskohtu otsuse langetamist 22.11.
3. Selle tulemusena tundis kaebaja, et teda on Tallinna Linnavalitsuse ametnike tegematajätmiste ja seaduserikkumistega vastu võetud otsuste tõttu ilma jäetud ühest põhilisest seaduslikust õigusest, mis võimaldaks tal tagada oma kodu puutumatus. Kaebaja õiguste realiseerimine oli takistatud, millega ta oli seatud ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste seaduse ees samu õigusi omavate isikutega. Kõikide nende ebameeldivuste tulemusena tekkis kaebajal 19.09.2004 tõsine terviserikestenokardiahoog, mille tõttu ta erakorraliselt hospidaliseeriti ja tehti südameoperatsioon, mille tulemusena on ta siiani osaliselt töövõimetu. Kaebaja leiab, et sellega on talle tekitatud mittevaralist kahju Tallinna Linnavalitsuse ametnike poolt Nafta t 14 hoone erastamise käigus sooritatud õigusrikkumistega. Tallinna Linn on varaliselt vastutav kaebajale tekitatud kahju eest. Mittevaralise kahju suuruse, 300 000 krooni hindamisel on kaebaja arvesse võtnud oma elukvaliteedi languse seoses tervise halvenemise ja töövõime langusega, mis tingib vajaduse rakendada täiendavaid materiaalseid vahendeid tervise taastamisse ja stabiliseerimisse. Kaebaja on sunnitud tegema ravivõimlemist ja massaazi. Arstid soovitavad kaebajal mõneks ajaks sõita puhkama ja ühtlasi võtta raviprotseduure, väga soovitav on arstide sõnul vahetada keskkonda ja sõita mõneks ajaks väljaspoole Eestit. Sellised võimalused kaebajal käesoleval ajal puuduvad, kuna ta on kaotanud suure osa oma töövõimest. Kaebaja on töötanud tegevjuristina, milline töö on seotud inimestega suhtlemisega ja on äärmiselt pingeline. Kaebaja on sunnitud oma töömahtu vähendama, et oma tervist säästa. Lisaks sellele on kaebaja pidevalt häiritud ja stressis muretsedes selle pärast, kas tal õnnestub üldse maa erastamiseks vajalikku summat kokku saada või on ta sunnitud oma senisest eluasemest loobuma seades sellega oma perekonna märgatavalt halvematesse elamistingimustesse. Kaebaja väidetel sai ta Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt 08.11.2002 saadetud kirjast teada, et talle oli tekitatud mittevaraline kahju ja Tallinna Linnavalitsuse 19.11.1996 korraldus nr 105-k oli see haldusakt, mis tekitas talle mittevaralise kahju. Kaebaja väidetel on ta 10 aastat Tallinna linna pärast stressis olnud. 2 Kaebaja palub kohut välja mõista Tallinna Linnalt talle tekitatud mittevaraline kahju summas 300 000 krooni. VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. Kuni ei olnud vara omandiõigus üle läinud vastustajale, ei olnud võimalik menetleda Nafta t 14 korterite erastamist. Kaebaja on järjepidevalt jälginud antud varaga seotud küsimusi, tutvunud vara tagastamise toimikuga, olnud kirjavahetuses nii vastustaja kui muude haldusorganitega ja seetõttu on ebaõige kaebaja kaebuses nimetatud väide, et ta sai oma õigusi rikkuvatest haldusaktidest teada alles Tallinna Maa-ameti 31.03.2004 kirjast. Kaebaja ajab pidevalt segi mittevaralise ja varalise kahju. Kui kaebaja soovib saada mittevaralist kahju, siis ei saanud see alata mitte kuidagi 08.11.2002, millal talle Kesklinna Valitsus teatas, et Nafta t 14 eluruumid kuuluvad erastamisele. Kaebaja leiab, et tal tekkis 19.09.2004 terviserike seoses vastustaja tegevusega. Kaebajale on eluruum erastatud reaalosana 08.07.
4. Maa ostueesõigusega erastamise avaldus on kaebaja poolt esitatud 06.10.
5. Kuivõrd eluruum kuulub kaebajale reaalosana, ei olnud vastustajal võimalik menetleda esitatud avaldust. Korteriomandi seadmise avaldus on korteriühistu poolt esitatud 09.05.
6. Vastustaja leiab, et puudub loogiline seos kaebajal tekkinud terviserikke ja vastustaja tegevuse vahel. Antud seisukohta tõendab ka kaebaja enda selgitus tema suure töökoormuse tõttu. Kaebaja ei olnud Nafta 14-3 omanik enne 08.07.
7. Tulenevalt sellest saaks kodu puutumatuse põhimõttest PS-st tulenevalt kaebaja suhtes rääkida alates 08.07.
8. Kuni selle ajani on kodu puutumatuse PS kaitse subjektiks olnud kas M.T. (E.V.) või Tallinna linn Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu, kellel tekkis omandiõigus antud pinnale 22.03.2002, mil Tallinna Linn ja E. V. saavutasid kohtuvälise kokkuleppe Nafta t 14 asuva elamu omandiõiguse tunnustamiseks. Vastavalt sellele on kaebaja väide talle kahju tekitamise kohta kodu puutumatuse põhimõttest kohatu. Tulenevalt eeltoodust ei ole täidetud RVS §9 lg 1 koosseis ning puudub igasugune kahju tekitamine vastustaja poolt. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 1.Avalike ülesannete täitmisel tekitatud moraalse kahju hüvitamise alused on sätestatud RVSga, mis jõustus 01.01.
9. Selle seaduse kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au- või hea nime teotamise korral, RVS §7 tuleneb, et kahju hüvitamise aluseks pole mitte igasugune avalike ülesannete täitmine, vaid üksnes õigusvastane akt või toiming. Kahju hüvitamise kohustus tekib ainult juhul, kui on täidetud neli tingimust, milleks on kahju tekkimine, teo õigusvastasus, põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju põhjustanud isiku süü. Kasvõi ühe aluse puudumisel taotlus kahju hüvitamiseks rahuldamisele ei kuulu ning kohus võib juhul, kui on ühe seaduses sätestatud aluse puudumise tuvastanud, ülejäänud aluste esinemist üldse mitte kontrollida. Kohus leiab, et kaebajale kahju tekitamine Tallinna linna poolt ei ole aset leidnud. 2.Kaebaja väidab, et tal tekkis 19.09.2004 terviserike seoses vastustaja tegevusega ja et ta on 10 aastat Tallinna linna pärast stressis olnud ja et pikaajaline stress päädis 19.09.2004 terviserikkega. Mittevaraline kahju seisneb isiku hingelistes või füüsilistes kannatustes, mida on talle tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu. Mittevaralise kahju tekkimist peab tõendama kaebaja. 3 Kaebaja väidetel tekitas talle mittevaralise kahju Tallinna Linnavalitsuse 19.01.1996 korraldus nr 105-k, millega tagastati Nafta 14 hoonest ½ osa M.T.`ile. Kuna käesolevas asjas on tõendatud, et kaebaja oli nimetatud otsusest teadlik juba 21.10.1996, siis tuli kaebajal väidetavalt selle korraldusega tekitatud kahju hüvitamiseks kaebus halduskohtule esitada hiljemalt 01.01.
10. Kuna kaebus on esitatud 27.01.2005, siis jätab kohus õigusliku hinnangu sellele korraldusele ja ühe alusena väidetavalt selle korraldusega tekitatud mittevaralisele kahjule, andmata. Kaebaja tõi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes esile veel vastustaja poolse tegevuse, mis seisnes Tallinna Maa-ameti 31.03.2004 kirjas nr 5-9/1181 väljendatud seisukohas, et tal puudub õigus maa ostueesõigusega erastamiseks soodushinnaga ja et seetõttu on ta pidevas stressis muretsedes selle pärast, kas tal õnnestub maa erastamiseks vajalikku summat kokku saada või on ta sunnitud oma eluasemest loobuma. Kohus märgib siinkohal, et kaebajale on eluruum erastatud reaalosana 08.07.
11. Kuivõrd eluruum on kaebajale erastatud reaalosana, ei olnud vastustajal ka võimalik menetleda kaebaja 06.10.2003 esitatud avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks. Nafta t 14 korteriühistu on vastavalt EES esitanud 09.05.2005 vastustajale avalduse korteriomandi seadmiseks. Kaebaja ei esitanud kohtule tõendit, millest nähtuks, et seoses korteriomandi seadmisega nõuab vastustaja temalt 367 925 krooni. Seega ei ole ka kõnealuse kirjaga põhjustatud kaebajale selliseid kannatusi, mis on käsitletavad mittevaralise kahjuna. Kaebaja põhjendab mittevaralise kahju tekkimist veel ka vastustaja tegevusega, mis seisnevat tema kodu puutumatuse kaitse rikkumises. Vastav printsiip on sätestatud PS §-s
12. Samas kaebaja ei esitanud ühtki tõendit selle kohta, et vastustaja oleks tunginud kaebaja eluruumi. Seetõttu on kohatu kaebaja väide talle kahju tekitamise kohta kodu puutumatuse põhimõttest tulenevalt. 3.Kohus leiab, et kaebajale väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks puudub alus, kuna tegemist ei ole süüliselt kaebaja tervise kahjustamisega. Käesolevas asjas puudub põhjuslik seos kaebajal 19.09.2004 tekkinud terviserikke ja vastustaja tegevuse vahel. Kaebaja terviserikke põhjuseks võis olla kaebaja enda suur töökoormus. Nimelt märgib kaebaja ise kaebuses, et ta töötas tegevjuristina ja et see töö on seotud inimestega suhtlemises ja on äärmiselt pingeline. Samuti on paljasõnalised kaebaja väited, et vastustaja tegevuse tulemusena saadud terviserikke tõttu on ta käesoleva ajani osaliselt töövõimetu. Kaebaja tervis on tal võimaldanud lõpetada Akadeemia Nord õigusteaduskonna ja sooritada 2005.a. advokaadieksami (kaebaja on alates 06.09.2005 advokatuuri liige). Kui kaebaja oleks vastustaja väidetavalt 10 aastat kestnud õigusvastase tegevuse tõttu olnud pidevalt stressis, ei oleks kaebajal olnud võimalik omandada kõrgharidust ja ennast ette valmistada advokaadi professiooniks. Kaebaja kohtuistungil esitatud väidete kohaselt ei valmistanud talle õppimine ega advokaadieksamiks valmistumine mingeid raskusi. Kuna käesolevas asjas ei ole kaebaja tõendanud mittevaralise kahju olemasolu, siis tuleb kaebus jätta rahuldamata. Marion Vakker Kohtunik 4