ja 52 nõudeid, mille kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused ning lapsest lahus oleval vanemal on õigus lapsega suhelda. Samas ei täida hageja ise lapse ülalpidamiskohustus, kui ei ole 3. aasta jooksul suutnud leida töökohta. 2005.a. jooksul on kostjal õnnestnud lapsega koos olla vaid neljal korral. Kuna hageja keeldus last põhjusteta kaasa andmast kostja töökoha poolt korraldatud laste jõulupeole, siis teatas kostja, et ta detsembris raha ei saa, mille peale hageja omakorda teatas, et tal ei olegi seda raha vaja. Kostja ei ole nõus ka hagis esitatud kalkulatsioonidega. Kostja juures käies on laps alati olnud ühtede ja samade katkiste ja kulunud riietega ja ilmastikule mittevastavate jalanõudega. Kostja vaidlustab ka hageja kommunaalkulude arvestuse, kuna hagejaga koos elavad veel kaks täiskasvanud. Kostjale on tulnud ka teateid, et lastel ei ole kodus midagi süüa ja hageja juures toimuvad pidevalt peod, mille käigus ka hageja ise ohtralt alkoholi tarbibja lapsed on hooletuses. Kostja on nõus ka edaspidi täitma korrektselt ülalpidamiskohustust, tingimusel, et ta saab kasutada oma õigusi lapsega suhtlemisel. Kostja palub ka arvestada, et tema täielikul ülapidamisel on 8.a laps esimesest abielust. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele.
kohaselt on vanem kohustatud ülalpidama oma alaealist last.
kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud isiku kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Menetluse käigus hageja suurendas haginõuet ja soovis elatisena välja mõista 2000 krooni, kuivõrd kostja esitatud palgatõend andis piisavalt põhjusi leida, et kostja varanduslik seisund võimaldab tasuda elatise katteks rohkem kui seaduses ettenähtud elatusmiinimum. Vastuseks sellele teatas kostja, et on töösuhte lõpetanud ning esitas istungil ka dokumendi, mille kohaselt on ta arvel alates 14.02.2006 tööotsijana. Hageja möönis, et tekkinud olukord ei võimalda nõuda elatist rohkem, kui seaduses ettenähtud miinimumsuurus. Kohus on selgitanud kostjale
§-s 61 lg.6 nimetatud aluseid, mis võimaldaks elatist välja mõista alla seaduses ettenähtud miinimumi ning kostja nõustus, et ühtegi alust käesoleval juhul ei esine. Kohus leiab, et keskmiselt kõrgemalt tasustatava töösuhte lõpetamine ajal, mil pooleli on kohtumenetlus elatise väljamõistmiseks, ei ole hea käitumistava kohane ja ei ole ka mõjuv põhjus elatise väljamõistmata jätmiseks või väljamõistmiseks alla ettenähtud miinimumsuurust. Hageja on on piisavalt põhjendanud elatise suuruse ja lapse vajaduse seost. Kostja väiteid, et elatise maksmise kohustuse täitmine tema poolt sõltub lapsega suhtlemise võimaldamisest, ei ole asjakohased. Kui pooltel on vaidlust või erimeelsust selle üle, kuidas määäratleda lapsega suhtlemise kord, siis seda reguleerib
Kuni kostja ei ole vastava taotlusega pöördunud eestkosteasutuse poole või ei ole kohtumenetlusse esitanud vastavat nõuet, ei saa kohus neid asjaolusid arvestada. Oma väidet eelmisest abielust laste ülapidamise kohustuse kohta pole kumbki pool tõendanud, aga selle üle ei ole ka vaidlust. Hagi on tõendatud poolte seletusega, lapse sünnitunnistuse ärakirjaga, hageja ja kostja tõendiga, kostja töötuks olemist tõendava tööotsimiskavaga. töötasu Hagihinda arvestades kuulub väljamõistmisele riigituludesse. kostjalt tasumisele riigilõivuna Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Kohtunik M. Leimann Kohtuotsus jõustus 10.aprillil 2006.a Kohtunik M. Leimann 1000 krooni, mis kuulub
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.