) § 36 lg 3 p-i 3 kohaselt riigiabi andmise loa taotluse kohta põhjusel, et oli alust kahelda riigiabi kokkusobivuses üldiste huvidega. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 11 lg 1 p-dele 1 ja 3 ning § 40 lg-le 1 saadeti rahandusministri käskkirja eelnõu Rahandusministeeriumi 08.12.2003 kirjaga nr XII1/8068 EAS-le ja AS-le X arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. EAS keelduva otsuse projekti osas seisukohta ei väljendanud ning käskkirja eelnõu osas vastuväiteid ei esitanud. 15.12.2003 esitas vastuväited AS X, kes asus seisukohale, et riigiabi andmise luba tuleks EAS-le anda. 10.03.2004 Ametlikes Teadaannetes teatavaks tehtud käskkirjaga lõpetas vastustaja täiendava menetluse EAS poolt 11.07.2003 rahandusministrile esitatud riigiabi andmise loa taotluse "Individuaalne abi AS-ile X ettevõtlusega seotud tehnilise infrastruktuuri toetuse programmist" kohta (punkt 3.1.) ning tunnistas riigiabi andmise EAS-i poolt AS-ile X ettevõtlusega seotud tehnilise infrastruktuuri toetamiseks summas 2 862 447 krooni
lg 3 p-ga 1 kooskõlas mitteolevaks ning keeldus riigiabi andmise loa andmisest (punkt 3.2.). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja taotleb 30.03.2004 esitatud kaebuses kaevatava haldusakti tühistamist. Kaebuse esitaja möönab, et tal ei ole otseselt õigust saada riigiabi soovitud ulatuses, kuid on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-115-01) õigus nõuda, et riigiabi andmine toimuks kooskõlas kehtiva õigusega ja PS §-dest 9 lg 1 ja 12 tulenev õigus mitte olla diskrimineeritud õigusvastase riigiabi andmiseks loa andmisest keeldumise otsusega. Kaebaja leiab, et kaevatav käskkiri ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, on kaalutlusvigadega, ei ole proportsionaalne, ei vasta hea haldustava ja õiguspäraste ootuste põhimõtetele. Vastavalt
lg 1 p-le 2 annab rahandusminister riigiabi andmise loa, kui taotluses esitatud riigiabi on kokkusobiv üldiste huvidega. Kaebaja leiab, et kaevatav otsus on diskretsiooniotsus ja peab vastama diskretsioonireeglitele. Määratlemata õigusmõistete sisustamine tuleb kohtu poolt täies ulatuses üle kontrollida.
lg 1 p 2 tulenevalt ei ole vastustajal õigust võtta riigiabi andmise loa andmisel arvesse riigiabi vastavust teistele
tingimustele peale
lg 2 ja 3 sätestatu ning vastavust
Vaidlustatava käskkirja andmisel on vastustaja aga olulises osas kaalunud just kaebuse esitaja taotluse alusel antava riigiabi vastavust
lg 6 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.12.2002 määruses nr 410 Regionaalabi andmise eritingimustele. Vastustaja poolt
lg 2 p-s 1 toodud määratlemata õigusmõiste - piirkond, kus elatustase on väga madal või kus tööpuudus on väga kõrge - sisustamine on vastuolus kehtiva õigusega. Vastavalt Euroopa Liidu ja Eesti vahelise assotsiatsiooninõukogu otsusele nr 3/2000 tuleb Eestit tervikuna käsitleda piirkonnana, kus on Euroopa Ühendusega võrreldes elatustase madal ning tööpuudus kõrge. Asjakohatud on seega käskkirja põhjendused osas, kus võrreldakse Rae valla majandusnäitajaid teiste kohaliku omavalitsuse üksuste majandusnäitajatega.
lg 3 p 1 määratlemata õigusmõiste taoline sisustamine ei ole kooskõlas eelpool nimetatud assotsiatsiooninõukogu otsusega. Vastustaja ei tunnista kaebust ja vaidleb sellele vastu. Tehnilise infrastruktuuri programmi kaudu toetatavad investeeringud (lubatavad kulud) on loetletud "Ettevõtlusega seotud tehnilise infrastruktuuri toetuse programmi korra" (kinnitatud 2 EAS-i juhatuse poolt 03.09.2002) lisas 4. EAS kavandas riigiabi andmist individuaalse riigiabina toetuse vormis.
lg-s 3 sätestatakse riigiabiga seotud oluline põhimõte: konkurentsiseadus ei anna õigust saada riigiabi, vaid sätestab riigiabi andja õiguse anda abi ettevõtjale juhul, kui järgitakse seaduses sätestatut. Seega isegi, kui järgitud on seaduses sätestatut, ei ole kohustust riigiabi anda. Riigiabi loa andmata jätmisega ei saa rikkuda kellegi põhiseaduslikke õigusi ega vabadusi, sellega ei ole rikutud ei omandi käsutamise, ettevõtlus- ega muid vabadusi, kuna puudub selline põhiõigus nagu õigus saada riigilt abi. Riigi vahenditest võib ettevõtjale anda soodustust üksnes väga põhjendatud juhul, kui abi andmine on kooskõlas üldiste huvidega ja vastab
Riigiabi, mis sobib kokku üldiste huvidega, on nimetatud § 31 lõikes
lõikes 3 mainitud teatud majanduspiirkondasid nimetatakse Euroopa Komisjoni riigiabialastes õigusaktides "c" piirkondadeks, sest riigiabi andmine nende piirkondade arengu soodustamiseks on sätestatud asutamislepingu artikli 87 punkti 3 alapunktis "c“ Selleks piirkonnaks võib olla piirkond, mis on ebasoodsas olukorras võrreldes liikmesriigi keskmise tasemega. Nimetatud piirkonnas antavale abile kohaldatakse asutamislepingu artikli 87 punkti 3 alapunkti "a" regioonidega võrreldes tunduvalt madalamaid riigiabi andmise osakaale lubatavatest kuludest. Eesti on "a" regioon regionaalabi andmise mõistes (võrdsustatud asutamislepingu artiklis 87 lõike 3 punktis "a" nimetatud ühenduse piirkondadega) ning seega konkurentsiseaduse § 31 lõike 3 punkt 3 regionaalabi andmise hindamisel ei ole kohaldatav. Riigiabi loa andja on abi üldiste huvidega kokkusobivuse hindamisel analüüsinud ja kaalunud erinevaid asjaolusid. Regionaalabi andmise korral on üldistes huvides eelkõige arendada vähemarenenud piirkondi, andes investeeringuabi ja luues sellega uusi töökohti, et saavutada tasakaalustatud regionaalne areng. Ka regionaalabi programmi puhul tuleb riigiabi andjal iga konkreetse abi taotleja puhul hinnata, milline on abi mõju regionaalsele arengule. Kindlasti ei ole ühelgi riigil piisavalt vahendeid riigiabiks, et rahuldada kõik abitaotlused. Kuni 01.05.2004 kehtinud Vabariigi Valitsuse määrused riigiabi andmise eritingimuste kohta olid kehtestatud vastavuses Euroopa Liidu vastava sekundaarõigusega. AS-le X riigiabi andmine oleks antud juhul kahjustanud üldisi huvisid, taotlejale andmata jäänud abisummat saab üldistes huvides kasutada otstarbekamalt. Rahandusministeerium on seisukohal, et käskkiri on õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED 09.05.2005 toimunud kohtuistungil esitas kaebaja täiendava taotluse, tuvastada kaevatava haldusakti õigusvastasus, kui kohus ei pea haldusakti tühistamist võimalikuks. Kaebaja põhjendatud huviks kaevatava haldusakti õigusvastasuse tuvastamisel on soov hiljem esitada kahjunõue (saamata jäänud tulu väljamõistmiseks, kohtuistungi protokoll tlk 134). Pooltel puudub vaidlus selles, et AS X toetamine oleks olnud käsitletav riigiabina
Samuti ei vaidle pooled selle üle, et rahandusministril oli pädevus riigiabi andmise loa kohta otsuse tegemiseks kaalutlusõiguse alusel ning taotluse kohta täiendava menetluse algatamiseks. Kaebaja põhimotiivideks kohtuistungil jäid, et vastustaja on riigiabi loa andmisest keeldunud õigusvastaselt, kuna abi oli üldiste huvidega kooskõlas ning jätnud oma keelduva otsuse piisavalt põhjendamata. Kaebuse kohaselt kaitseb kaebaja PS § 9 lg-st 1 ja §-st 12 ja § 31 lg-st 1 tulenevaid õigusi. Riigiabi andmist reguleerib konkurentsiseaduse 6.peatükk.
kohaselt on riigiabi riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt või nende vahenditest otseselt või kaudselt ükskõik missugusel kujul antav soodustus, mis soosib mõnda ettevõtjat või soodustab mingite kaupade tootmist või müüki ning mis moonutab või võib moonutada konkurentsi kahjustades kaubandust Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide või Eesti ja muude riikide vahel, kellega Eesti on sõlminud välislepingu, milles sisalduvad riigiabi käsitlevad sätted. Riigiabiks võib lugeda rahalist abi, maksuvõlgade tasumise ajatamist, võlgade kustutamist, laenude andmist soodsamatel tingimustel, kui tavaliselt teistele ettevõtjatele antakse, ja muus vormis antud abi. 4 Seega on riigiabi soodustus, mida võib ettevõtjale anda, kuid mille saamiseks puudub tal subjektiivne õigus.
Viidatud paragrahvi lõige 1 kohaselt võib anda ainult üldiste huvidega kokkusobivat riigiabi, mis vastab käesolevas seaduses sätestatud ja käesoleva paragrahvi lg 6 alusel kehtestatud eritingimustele. Seega võib eeltoodud sättest tulenevalt anda riigiabi, kui see vastab nii üld- kui eritingimustele. Kui haldusorgan leiab, et riigiabi andmine ei vasta üldtingimustele, puudub vajadus kaaluda eritingimustele vastavust.
lg-st 1 ja § 36 lg 1 p-st 2 (rahandusminister annab riigiabi andmise loa kui riigiabi on kokkusobiv üldiste huvidega) tuleneb üheselt, et riigiabi andmine peab olema kokkusobiv üldiste huvidega.
lg 2 kohaselt sobib üldiste huvidega kokku järgmist tüüpi riigiabi: 1) sotsiaalse iseloomuga riigiabi tingimusel, et sellise riigiabi andmisega ei kaasne toodete päritolul põhinevat diskrimineerimist; 2) riigiabi loodusõnnetuste ja muude erakorraliste sündmuste tõttu tekkinud kahjude heastamiseks. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule võib üldiste huvidega kokkusobivaks pidada riigiabi: 1) majandusliku arengu edendamiseks piirkondades, kus elatustase on väga madal või kus tööpuudus on väga kõrge; 2) üleeuroopalist huvi pakkuva projekti elluviimiseks või tõsise majandushäire kõrvaldamiseks Eestis; 3) teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui selline abi ei mõju majandustingimustele negatiivselt ulatuses, mis on vastuolus üldiste huvidega; 4) kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks; 5) avalikule ettevõtjale või üldist huvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale üldist huvi pakkuva teenuse osutamise eest. Kaebaja taotles toetust EAS regionaalarengu agentuuri ettevõtlusega seotud tehnilise infrastruktuuri arendamise programmi alusel (tlk 98, taotlus). EAS kavandas riigiabi andmist individuaalse riigiabina toetuse vormis Ettevõtlusega seotud tehnilise infrastruktuuri toetuse programmi korra (kinnitatud EAS-i juhatuse poolt 03.09.2002) alusel. Kaevatavas haldusaktis (p 2.2) on põhjendatud, et regionaalabi on mõeldud vähemsoodustatud regioonide arendamiseks investeeringute toetamise ja töökohtade loomise toetamise teel säästva arengu kontekstis ning abi täidab oma eesmärki, kui seda kasutatakse mõõdukalt ning see jääb kontsentreerituks kõige vähem soodustatud regioonidele. Seega tuli haldusorganil kaaluda lähtudes regionaalabi andmise eesmärgist, kas taotletav toetus edendab majanduslikku arengut piirkonnas, kuhu AS X planeeris tootmise üle viia ehk teisisõnu, kas regionaalabi (individuaalse abina) andmine soodustab regiooni arengut ning kas sellest tulenevalt võib abi andmist lugeda kokkusobivaks üldiste huvidega. Ka
lg-st 4, mis sätestab, et riigiabi antakse kindlaksmääratud perioodiks ja ulatuses, mis on vajalik käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud eesmärgi saavutamiseks ning riigiabi andmine tuleb lõpetada, kui see ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud üldtingimusele või lõike 6 alusel kehtestatud eritingimustele, võib järeldada, et riigiabi saab lugeda üldiste huvidega kokkusobivaks kui see on eesmärgipärane (antud juhul regiooni majanduslikku arengut edendav). Vastustaja on kaevatava haldusakti kohaselt keeldunud riigiabi loa andmisest põhjusel, et see ei too kaasa piisavalt positiivset mõju regionaalarengule. Hinnangu andmisel on tuginetud peamiselt poliitikauuringute keskuse Praxis uurimise aruandele (tlk 66-97), milles leitakse, et puudub kohene mõju Rae valla tööhõivele, kuid on pikaajaliselt olemas potentsiaal täiendavate töökohtade loomiseks. Nähtuvalt aruande tabelist nr 4 (tlk 95 pöördel) ei ole valla positsioonist lähtuvalt AS-i X tulekust otsest kasu, kuna kohene mõju tööhõivele puudub. Aruande kohaselt ei kaasne AS X ümberpaiknemisega uue infrastruktuuri rajamist ega valla 5 tulubaasi olulist tõusu. Aruandest nähtub kokkuvõtvalt, et kasu (kulude vähenemine) tootmise ümberpaigutamisest tekib vaid AS-le X. Kaebaja ei vaidlustanud asjaolu, et tootmise ümberkolimine oleks toimunud ja reaalselt ka toimus ilma toetuseta. Kohus nõustub vastustajaga selles, et tulenevalt regionaalabi olemusest ei saa vaid ettevõtjale tekkiv kasu olla põhjuseks regionaalabi andmisel. Kaebaja esindaja ei soovinud kohtuistungil esitada tõendeid selle kohta, et AS X kommivabriku üleviimine Rae valda oleks kaasa toonud regioonis märkimisväärse arengu (kohtuistungi protokoll, tlk 136), mistõttu on paljasõnaline kaebaja väide, et kaevatav haldusakt on sisuliselt õigusvastane. Samuti ei toonud kaebaja esindaja välja, milliste konkreetsete samal kaubaturul tegutsevate ettevõtjatega on AS-i X ebavõrdselt koheldud. Kaebaja viitas Euroopa Liidu ja Eesti vahelise assotsiatsiooninõukogu poolt tehtud otsusele nr 3/2000 (avaldatud RT II, 2001, 19, 104 ja EÜT C 74, 10.03.1998, lk 9), millega pikendatakse viie aasta võrra ajavahemikku, mille jooksul võetakse igasuguse Eesti antava riigiabi hindamisel arvesse asjaolu, et Eestit käsitletakse piirkonnana, mis on samasugune kui Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a kirjeldatud ühenduse piirkonnad (art 1). Eelviidatud akt ilmselgelt ei pane pädevale haldusorganile kohustust regionaalse suunitlusega riigiabi igaljuhul anda. Vastupidisele seisukohale asumisel muutuks rahandusministri poolt läbiviidav menetlus formaalseks dokumentide kontrolliks. Kuigi kaevatavast haldusaktist nähtub, et mõju elatustasemele ja tööpuuduse leevendamisele on hinnatud peamiselt Rae valla suhtes, on üheselt arusaadav, et juhul kui AS X tootmise ümberkolimisega ei kaasne olulist
lg 3 p-s 1 toodud mõju Rae vallale, ei ole võimalik sellise mõju kaasnemine Eestile tervikuna. Kaebuse esitaja seisukoht, et rahandusminister on käskkirja andmisel kaalunud lubamatult antava riigiabi vastavust konkurentsiseaduse § 31 lõike 6 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.12.2002 määrusele nr 410 Regionaalabi andmise eritingimused, on õige selles mõttes, et rahandusministril ei olnud vajadust kaaluda, kas kaebaja taotletav abi vastab riigiabi andmise eritingimustele, kui leiti, et abi andmine ei vasta üldtingimustele. Rahandusminister leidis kaevatavas haldusaktis (p 2.3), et investeeringute lubatavad kulud on kooskõlas eelnimetatud määruses sätestatuga ning p-s 2.2 on viidatud määrusele sellest aspektist, et selgitada regionaalabi eesmärki. Kaebaja suhtes negatiivne otsus on tehtud aga
lg 3 p-le 1 (üldtingimus) tuginedes, mistõttu ei saa eeltoodud motivatsiooniviga mõjutada haldusakti õiguspärasust. Kohus leiab, et haldusorgan on abi üldiste huvidega kokkusobivuse hindamisel analüüsinud ja kaalunud asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja põhjendatud huve ning teostanud kaalutlusõigust kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega. Kaevatav haldusakt on õiguspärane, mistõttu jääb HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel kaebus täies ulatuses rahuldamata. HKMS § 93 lg 1 kohaselt mõistetakse kohtukulud välja vaid poolele kelle kasuks kohtulahend tehti, mistõttu jääb rahuldamata kaebaja taotlus kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 10 krooni väljamõistmiseks. Kristina Maimann kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.