← Eesti

3-04-212/2

Obsah (10)§ 46§ 11§ 61§ 52§ 81§ 56§ 104§ 85§ 95§ 55

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 07. märts 2005. a Tallinn Haldusasja number 3-1959/2004 Haldusasi OÜ X kaebus Maksu- ja Tolli

§ 46

ning § 61 lg 1 alusel kohustati AS Aon Eesti Kindlustusmaakler andma kirjalikku teavet OÜ-ga X toimunud tehingute kohta. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti 17.10.2003.a. korraldusega nr 4.1-01.1/18653 ( tl 27) juhindudes

§ 46

ning § 61 lg 1 alusel kohustati AS-i Falck Eesti andma kirjalikku teavet OÜ-ga X toimunud tehingute kohta. Revisjoniakt väljastati äriühingu juriidilisel aadressil 27.04.2004.a. 10.05.2004.a. esitas OÜ X eriarvamuse , milles esitas vastuväiteid xxxxx elukohana kasutamise, üürihinna määramise ning zzzzzzz kontoriruumide ettevõtluse tarbeks kasutamise kohta. Maksuhaldur leidis, et eriarvamusele ei ole lisatud kontrollitavatele faktidele põhinevaid täiendavaid tõendeid, mis oleksid aluseks revisjoniaktis toodud asjaolude ning faktide kogumis hindamisel tuvastatud järelduste muutmiseks. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 30.06.2004.a. maksuotsusega nr 12-5/152 ( tl 925) kohustati OÜ-t X tasuma käibemaksu 61 318 krooni ja sellelt intresse 15 988 krooni, sotsiaalmaksu 156 101 krooni ja sellelt intresse 46 376 krooni ning tulumaksu 157 869 krooni (erisoodustustelt arvestatud tulumaks 122 990 krooni +ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaks 34 879 krooni ) ja tulumaksu intressi 44 329 krooni. Maksuhaldur saatis maksuotsuse äriühingu juriidilisel aadressil wwwwww, Tallinn, mille AS Eesti Post tagastas märkega “ei ela/asu aadressil”. Seejärel avaldati maksuotsuse resolutiivosa Ametlikes Teadaannetes . MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse väited Maksuotsus vaidlustatud osas ( kaebaja ei vaidlusta asjaolusid, mis seonduvad tehingutega OÜ-ga Milbur ja Brem Hooldus) on väär, sest põhineb ebaõigetel faktiliste asjaolude hindamisel. Revisjoniaktile esitatud eriarvamuses toodud asjaolusid TMA arvestanud ei ole. Kaebaja väitis eriarvamuses, et ta ei nõustu revisjoniaktis kirjeldatud asjaoludega.Maksuhaldur on käsitlenud ainult maksusummat suurendavaid asjaolusid ja on jätnud tähelepanuta asjaolud, mis maksusummat vähendaksid.Sellele väitele maksuotsuses tähelepanu pööratud ei ole. Põhiline vaidlus on selles, kas ja milleks kasutasid väidetavalt OÜ X juhatuse liikmed Harjumaal Harku vallas Tiskre külas Xxxxxx 8 ( Xxxxxx 8 A ja Xxxxxx 8 B paariselamu) kinnistut. Maksuotsuses on jõutud ebaõigele järeldusele, et nimetatud paariselamut kasutasid alates 2002.a. oktoobrist kuni 2003.a. juulini OÜ X juhatuse liikmed. Vastustaja ei ole veenvalt näidanud, kas nimetatud kinnistul asuvaid ruume kasutati elamiseks, kas oleks saanud ettevõtluses neid välja üürida, kas ruumides elati kogu aeg või osaliselt jne. M. P. ja S. O. on kõikides seletustes avaldanud, et neil oli sõlmitud üürileping A. O., kellelt on seletus jäänud võtmata.Seda ei ole tehtud ka maksuotsuse järgi, samas on maksuotsuses heidetud OÜ-le X OÜ ette, et M. P. ja S. O. ei ole tõendanud enda elamist yyyyyyy korteris sõlmitud üürilepingu alusel. Maksuhaldur ei selgitanud, et seda asjaolu võiks tõendada mingite dokumentide või muude andmetega ka maksumaksja. Sellega on rikutud

§ 11lg 1.

2 Maksuotsuse kohaselt mitme elukoha omamine ei välista Xxxxxx 8 A kasutamist M. P. ja S.O.a poolt.Maksuotsus ei vasta seetõttu haldusakti selguse ja põhjendatuse tunnustele. M.P.i selgituste kohaselt ei olnud kõnealune elamuboks ja kinnistu tervikuna valmis. Kasutusluba nimetatud paariselamu omanikule AS-le Hansa Liising väljastati alles 19.10.2003.a. ja nimetatud dokument oli lisatud eriarvamusele. Kasutusloa väljastamise ajast ja ehitusseaduse § 32 lg 1 järeldub, et nimetatud ajani ei vastanud Xxxxxx 8 elamu ehitisele esitatatavatele nõuetele. Kasutusloa puudumisel ei olnud võimalik eluruumi välja üürida või kasutada ettevõtluses. Rikutud on

§ 11

lg 1 tulenevaid kohustusi kõikide maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Maksuotsuses on asutud valele järeldusele nagu oleks tõendatud Xxxxxx 8 A kasutamine M.P.i ja S.O.a poolt nimetatud vara kindlustamisega, valveteenuse tellimisega, vee, telefoni ja elektri tarbimisega. Teenused on olnud vajalikud kinnistul paiknevate bokside lõpuniehitamiseks, et oleks võimalik saada kasutusluba. Erinevate teenusepakkujate arvete alusel tasutud Xxxxxx 8 kinnistuga seonduvad kulud ei viita elamu kasutamisele äriühingu juhatuse liikmete enda tarbeks. Väär on seisukoht, nagu ei takistaks vara väljaüürimist kasutusloa puudumine. Maksuotsuses ei ole arvestatud antud selgitustega, samuti ei ole esitatud motiive, miks maksumaksja poolt toodud põhjendusi peetakse ebaõigeks. Väär on maksuotsuse järeldus juhatuse liikme H.K. poolt antud selgituste osas, maksuhaldur ei ole tundnud huvi, kus nimetatud isikud tegelikut elasid ja on jätnud kindlaks määramata juhatuse liikmete elukoha. Rikkudes

§ 11

lg 1 ja lg 2 sätestatut on jõutud ebaõigetele seisukohtadele juhatuse liikmete poolt kõnealuse elamu kasutamise osas. Maksuhaldur tellis OÜ-lt Ober Haus Hindamisteenused arvamuse üürimäära kindlaksmääramiseks. Eriarvamuses leidis kaebaja, et ekspertarvamus on kõlbmatu, kuna põhineb ebaõigetel algandmetel. Kaebaja esitas 17.06.2004 Finantsplaneerimise OÜ eksperdi arvamuse, mille järgi pooleliolevatel eluruumidel puudub üüriturg. Maksuotsuses on nimetatu jäänud tähelepanuta. Maksuotsuse järeldused nagu ei oleks bürooruumide rendilepinguga kaasnenud kulud Pärnu mnt 158 B II korruse ruumidega 304 ja 305 rentimiseks seotud ettevõtlusega, on ekslikud. Põhjendamatult on omistatud õiguslik tähendus asjaolule, kellele esitatakse üüriarveid, arvestatud ei ole M.P.i 13.10.2003 selgitusega, et tegemist on kontoriga, mis renditi töötajate jaoks ning mis seoses projekti käivitumise ebaõbnnestumisega seisavad tühjana. AS-lt Aon Eesti Kindlustusmaakler saadud teave ja tõendid ( Xxxxxx 8 A kindlustuslepingu nimetusega „ESS kodukindlustus“ ( poliis nr 820608, periood 18.10.2002 – 17.10.2003)ja AS-lt Falck Eesti saadud failid Xxxxxx 8 objekti valvestamise kohta koguti maksumenetluse sätteid eirates, rikkudes

§ 61lg 2 .

Samuti on

§ 61lg 1 rikkudes kogutud teave G.P.i elukoha kohta.

Maksuotsuse kättetoimetamata jätmine on olnud õigusvastane. Kuigi AS Eesti Post on tagastanud maksuotsuse märkega „ ei ela/asu aadressil“, oli maksuhalduril õigus ja kohustus võtta ühendust kasvõi telefoni teel ükskõik millise juhatuse liikmega, eriti arvestades asjaolu, et kõik eelnevad korraldused olid samal aadressil kätte saadud. Vastustaja vastuväited Vaidlustatud maksuotsus ja korraldused on seaduslikud, samuti on Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse tegevus teabe kogumisel ja maksuotsuse edastamisel aset leidnud kooskõlas seaduses sätestatuga. Alusetu on kaebaja väide, et eriarvamuses toodut ei ole arvestatud. Eriarvamust on analüüsitud ning see on kajastatud maksuotsuse lehekülgedel 1,2,3,4,6,9 ja 11. 3 Maksuotsuses on järjepidevalt näidatud eluruumide kasutamist OÜ X juhatuse liikmete ja nende perekonnaliikmete poolt. Maksuotsuses toodud tõendite analüüsimisel on samuti kirjeldatud ja selgitatud, kuidas on seotud Xxxxxx 8 kasutamine juhatuse liikmete ning nende perekonnaliikmete poolt. Käibemaksuseaduse tähenduses on kinnistu kasutamine juhatuse liikme poolt maksustatav omatarbena, millisel juhul ei saa olla määravaks asjaolu, et isikutel on veel elukohti või et peaks omatarvet piiritlema kellaajaliselt.Maksuotsuses on tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja on andnud Xxxxxx 8 asuvaid ruume kasutada KMS § 3 lg 1 p 2 määratletud isikutele, kes ise ja kelle perekonnaliikmed on alaliselt elanud Xxxxxx 8 asuvas ehitises. Xxxxxx 8 asuvate ruumide kasutamist ei välistaks asjaolu, kui M.P.il oleks kehtiv üürileping, seega ei oma vaidluses tähendust väide, et M.P.il ja S.O.al on alaline elukoht Yyyyyyy1.Maksuhaldurile esitatud A.O.iga sõlmitud üürilepingu kohaselt lõpeb üürisuhe 31.12.2001a. Üürilepingu jätkumise kohta dokumente esitatud ei ole. Kasutusloata ehitise kasutamine juhatuse liikmete ja nende perekonnaliikmete poolt ei välista maksukohutuse tekkimist, kui on tegemist omatarbe ja erisoodustustega. Maksuhaldur ei ole rikkunud uurimispõhimõtet. Maksuotsuse lehekülgedel 3-6 on toodud asjaolud, mis tõendavad Xxxxxx 8 A kasutamist M.P.i ja S.O.a isiklikuks otstarbeks.Konkreetsed arved ja väljavõtted kinnitavad, et ehitist on kasutatud isiklikuks otstarbeks, maksumenetluse käigus on tõendatud, et ehitustegevus oli maksustataval perioodil lõpetatud. Ehitusettevõte on kohustatud pidama ehituspäevikut.Ehitusettevõtja vastutab ehitustööde päeviku pidamise ja sellesse tehtud sissekannete õigsuse, samuti koosolekute protokollimise ning protokollide õigeaegse koostamise eest. Maksuseaduste tähenduses omatarbe ja erisoodustuste sätte kohaldamisel ei ole oluline, kas ehitis on lõpetatud või mitte ning maksuhaldur on kogunud maksumenetluse käigus ja esitanud piisavalt tõendeid, mis näitavad, et Xxxxxx 8 asuvaid ruume kasutati isiklikuks otstarbeks, vaatamata sellele, et ehitis ei olnud valmis. Kaebaja esitatud fototabelist võib pigem järeldada, et seisuga 12.11.2002 olid eluruumid kasutatavad elamiseks. Väide, et osaliselt lõpetamata ehitustööd oleksid määravaks elamu kasutamisel või müümisel, on vastuolus asjas kogutud tõenditega . Väited selle kohta, et juhatuse liikme H.K. poolt 16.10.2003.a. antud selgituste osas on maksuotsuse järeldused väärad, on põhjendamatu. Maksuotsuses on analüüsitud Xxxxxx 8 B kasutamist, maksuhaldur on esitanud maksuotsuses tõendeid, mis kinnitavad ruumide kasutamist isikliku elukohana. Kuna Xxxxxx 8 asuvat kinnistut kasutati juhatuse liikmete ja nende perekonnaliikmete poolt elamiseks ja tegemist oli äriühingu poolt ettevõtluses kasutatava vara kasutamisega, on põhjendamatu rääkida võõrandamisest.Vastavalt KMS § 14 lg 5 arvutatakse välja turuhind, sama põhimõte tuleneb TuMS § 48 lg 7, kus on vajalik turuhinna arvutamine.Maksuhaldur on valinud Ober Haus Hindamisteenuste OÜ-lt tellitud eksperthinnangus toodud üürisummadest maksukohustuslasele soodsama ja arvestas turuhinnaks 18 000 krooni ühe paarismaja eest.Kaebaja esitas ekspertarvamuse, milles jõuti järeldusele, et paarismajadel puudub üüriturg ja üürimine oleks majanduslikult ebaotstarbekas. Vaidlustatud korraldused on õiguspärased. Kaebaja oli esitanud ainult arved ja puudusid nende juurde käivad lepingud, samas oli maksukohustuslane kohustatud esitama kõik dokumendid, mistõttu pöördus maksuhaldur põhjendatult kolmandate isikute poole. Maksuhaldur on pöördunud eelnevalt kaebaja poole ja küsinud, kas elamut kasutati isiklikult elamiseks ja on saanud ühe elamuboksi osas eitava vastuse. Tõendite kogumiseks oli maksuhaldur õigustatud ja kohustatud pöörduma kolmandate isikute poole vastavalt

§ 11

. 4 Maksumenetluse käigus on leitud, et bürooruume aadressil Pärnu mnt 158 b ei kasutata kaebaja ettevõtluses ning seega on alusetult arvestatud sisendkäibemaksu ja rendiarveid tuleb käsitleda ettevõtlusega mitteseotuks tulumaksu mõistes. AS Puumel esindaja seletuse kohaselt väljastatakse arveid kaebaja nimel, kuid edastatakse kolmandale isikule, kes ei ole OÜ X töötaja.Kaebaja on väitnud, et kulutused on tehtud seoses projektiga, mida ei õnnestunud käivitada.

§ 52lg 1 kohaselt võib maksuhaldur valida kättetoimetamisviiside vahel.

Kui maksuhaldur oli saanud tagasi äriühingu juriidilisel aadressil väljastatud maksuotsuse märkega “ ei ela/asu aadressil”, avaldati maksuotsuse resolutiivosa Ametlikes Teadaannetes. Maksuhalduri tegevuses puudub õigusvastasus, pigem on maksukohustuslane rikkunud hoolsuskohustust. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebuses on väidetud maksuotsuse õigusvastasust põhjusel, et maksuhaldur on uurimispõhimõtet ja kaalutlusõigust rikkudes ebaõigelt hinnanud faktilisi asjaolusid. Alljärgnevalt käsitleb kohus kaebuse väiteid maksuotsuse ebaõigsusest seoses maksuotsuse järeldustega OÜ X juhatuse liikmete poolt Xxxxxx 8 paariselamu elamiseks kasutamise kohta ( p.1); maksuotsuses üürimäära kindlaksmääramisega seonduvalt esitatut ( p.2); kaebuse väiteid Pärnu mnt 158 B III korruse ruumide 304 ja 305 ettevõtlusega mitteseotuse kohta ( p.3); Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti 07.10.2003.a. korralduse nr 4.1-01.1/17929 ja 17.10.2003.a. korralduse nr 4.1-01.1/18653 ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse tegevuse kohta teabe kogumisel esitatut ( p.4) ja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse tegevuse kohta vaidlustatud maksuotsuse edastamisel( p.5) . Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tunnistajate ütlused ja hinnanud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele.Oma seisukoha põhjenduseks tugineb kohus alljärgnevale: 1.

§ 11

lg 1 kohaselt on maksuhaldur kohustatud maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel arvestama kõiki antud asjas tähendust omavaid, sealjuures nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Toodust tulenevalt on maksuhalduril maksustamisel kohustus arvesse võtta ka neid maksukohustust vähendavaid tegureid, mis ta on kindlaks teinud omal initsiatiivil. Viidatud paragrahvi lg 2 sätestatud maksumenetluse uurimisprintsiibist tulenevalt ei ole maksuhaldur seotud ainult menetlusosalise esitatud tõendite ja taotlustega , vaid tal on õigus otsustada maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingu sooritamise vajadus, toimingu liik ja ulatus, samuti milliseid tõendeid peab maksuhaldur vajalikuks koguda. Seega tuleneb käsitletavast sättest maksuhalduri kohustus maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad asjaolud vajadusel ise välja selgitada. Selleks tuleb maksuhalduril koguda tõendeid, mitte aga piirduda menetlusosalise esitatud tõenditega. Maksumenetluses uurimisprintsiibi järgimise ja tõendite kogumis hindamise olulisust on Riigikohus rõhutanud mitmetes kohtulahendites (näit. 3-3-140-02, 3-3-1-26-02). Haldusmenetluse üldpõhimõtteks on õigus ärakuulamisele enne haldusakti andmist ,samuti enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi. Maksumenetluses täidab nimetatud põhimõtteid

§ 81

lg 2 sätestatud maksukohustuslase õigus revisjoniaktis toodud asjaoludega mittenõustumisel nõuda revisjoniaktile eriarvamuse lisamist. Õigus ärakuulamisele on ühest küljest suunatud ( lisaks revisjoni käigus toimuvale) maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse realiseerimise tagamisele - revisjonile kaasa aitamine maksukohustuslase poolt eeldab, et talle on teada, mis vajab väljaselgitamist või mis 5 on välja selgitatud, vastasel korral ei ole tal võimalik esitada tõendeid ja anda seletusi kindlaks tehtud asjaolude kohta ja maksuhalduri järelduste vastu , teisest küljest on aga maksuhalduril kohustus esitatud tõenditega arvestada või need ümber lükata. Ärakuulamisõiguse eesmärgiks on tagada maksukohustuslase õigus esitada tõendeid ja anda ütlusi kõigi revisjoni käigus avastatud asjaolude kohta ja maksuhalduri järelduste vastu. Seega on see suunatud maksustamisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisele ja edaspidi maksusumma määramisel õige otsuse tegemisele. Maksuhalduri ülalnimetatud uurimispõhimõtte järgimise kohustusele ja maksukohustuslasele kui menetlusosalisele kuuluvate õigustega seondub maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus, mida kõike tuleb maksuhalduri tegevusele maksumenetluses hinnangu andmisel kogumis arvestada. Maksuhaldur on väljastanud nähtuvalt maksuotsusest saatnud juba 12.03.2004.a.A.O.ile korralduse suulise teabe andmiseks Põhja maksukeskusesse ilmumiseks, mida korralduse adressaat ei täitnud. Kaebuse esitaja on tuginenud tõendamaks M.P.i ja S.O.a elamist Harkujärvel Yyyyyyy-1 M.P.i ja A.O.i vahel 27.10.2000 sõlmitud üürilepingule, mis lisati eriarvamusele. Maksuotsuses on piisava põhjalikkusega analüüsitud nimetatud üürilepingut, maksuhaldur on asunud põhjendatult seisukohale, et ainuüksi nimetatud üürilepinguga, arvestades muu hulgas asjaoluga, et lepingu kehtivusajaks oli kokku lepitud 31.12.2001.a. ning üürisuhte jätkumise kohta pärast nimetatud tähtaega maksuhaldurile tõendeid ei esitatud, ei ole asjas kogutud tõenditele ja tuvastatud asjaoludele tuginevalt tehtud järeldust elamu Xxxxxx 8 kasutamisest isiklikuks otstarbeks ümber lükatud. Seetõttu on maksuhaldur leidnud, et ka kehtiva üürilepingu olemasolu korral ei saaks asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates teha järeldust , et M.P. ei kasutanud xxxx 8 asuvaid ruume isiklikuks otstarbeks. Lähtuvalt

§ 11

on maksuhaldur leidnud, et A.O.ilt kui M.P.ile ja S.O.ale Yyyyyyy-1 asuva korteri väidetavalt üürile andnud isikult seletuse võtmine tuvastamaks, kas üürileping on kehtiv või mitte, ei ole asjas tähtsust omavaks asjaoluks. Kohtu arvates ei saa seletuse võtmata jätmist hinnata käesolevas asjas maksukohustust mõjutava asjaolu välja selgitamata jätmisena ja maksumenetluses uurimisprintsiibi järgimise rikkumisena. Maksuhaldur on andnud maksuotsuses selgituse selle kohta, millistest kaalutlustest lähtudes ei pidanud ta seda vajalikuks -ka kehtiva üürilepingu olemasolu ei tõendaks automaatselt, et M.P. ei kasutanud Paju 8 asuvaid ruume isiklikuks otstarbeks, sest isikul võib olla mitu elukohta .Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur põhjendatult otsustanud tõendite kogumise üle arvestades ka muude maksuasjas tuvastatud asjaoludega ning kogutud tõenditega. Siinjuures kohus märgib, et kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud A.O.i ütlused maksuhalduri järeldusi ümber ei lükka ja kaebuse väidet sel põhjusel maksuotsuse õigusvastasusest ei kinnita. Tunnistaja väitel elas M.P. korteris kolm aastat arvates üürilepingu sõlmimisest. Sellise seisukoha esitamisel tugineb tunnistaja väidetavale arvete eest tasumiseks M.P.i poolt raha jätmisega esikukapile.Tunnistaja kinnitusel elas ta ise sel ajal Viljandis, Yyyyyyy-1 käis ta oma võtmega . Tunnistaja ütluste põhjal ei saa väita M.P.i elamist vaid Järvekaldal asunud korteris, muu hulgas on tunnistaja seletanud, et M.P.iga tunnistaja ka neil kordadel kui ta käis Yyyyyyy-1 ,ei kohtunudki. Kohus ei pea usaldusväärseks esitatud üürilepingut, mille sõlmimise ja vormistamise kohta andis A.O. vastuolulisi ütlusi, kinnitades esialgu kohtule, et ta ei tea sellest lepingust midagi , hiljem aga väitis, et lepingule kirjutas ta kodus alla, kuid ei osanud seletada, miks lepingul on Ober Hausi pitsat ( ist.prot.lk 2). Vastuolulised on üürilepingu sõlmimise osas tunnistaja ja M.P.i seletused – näiteks märkis tunnistaja, et korterit üürida tal Ober Hausi kaudu ei õnnestunud , samas M.P.i väitel pakuti temale üürimiseks korterit Ober Hausi vahendusel . Kaebuse kohaselt ei selgitanud maksuhaldur kaebuse esitajale, et M.P.i ja S.O.a elamist Yyyyyyy-1 korteris võiks tõendada mingite dokumentide või muude andmetega, samuti üürileandja seletustega ka maksumaksja. Selliseid seletusi või tõendeid, mis lükkaksid ümber 6 maksuotsuse järeldused Xxxxxx 8 A kasutamisest alaliseks elamiseks M.P.i ja S.O.a poolt ning seega kinnitaksid vaid Yyyyyyy-1 korteri kasutamist elamiseks ( sealhulgas kehtiva üürilepingu alusel) ei esitatud ka kohtuistungil. Käesoleval juhul puudub alus väita, et menetlusnormi rikkumata jätmisel oleks võinud tulemus olla teistsugune, seega ei mõjuta vastav teavitamata jätmine ka haldusakti õiguspärasust käsitletavas osas. Põhjendamatu on väide nagu ei oleks maksuhaldur maksuotsuses olnud järjekindel ning maksuotsusest ei selgu, kas kinnistul asuvaid ruume kasutati elamiseks, kas seal elati kogu aeg või osaliselt jne. Kohus nõustub vastustaja vastuväidetes toodud seisukohaga koos viidetega maksuotsuse lehekülgedele, et maksuhaldur on maksuotsuses arusaadavalt näidanud ja kirjeldanud , sealhulgas tõendite analüüsimisel, OÜ X juhatuse liikmete ja nende perekonnaliikmete alalist elamist Xxxxxx

  1. Toodust järelduvalt on alusetu väide, et maksuhaldur ei ole selgitanud välja, kus oli äriühingu juhatuse liikmete elukoht. Kaebuse viide TsÜs sätestatud elukoha mõistele on antud juhul ekslik seetõttu, et juhatuse liikmete poolt kinnistu omatarbena kasutamise maksustamist ei muuda asjaolu, kui samal ajal on neil isikutel ka teine elukoht. KMS § 3 lg 1 p 2 kohaselt on käive kauba andmine või teenuse osutamine maksukohustuslase enda poolt oma töötajatele, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele ning teenuse ja ettevõtluses kasutatava vara hulka kuuluva kauba kasutamine maksukohustuslase või tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt ettevõtlusega mitteseotud otstarbel, kui maksukohustuslane on selle kauba või teenuse sisendkäibemaksu käibemaksuseaduse § 20 kohaselt oma käibemaksust maha arvanud. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ SIgmar Invest on andnud Xxxxxx 8 asuvaid ruume kasutada KMS § 3 lg 1 p 2 määratletud isikutele ning on kooskõlas seadusega kinnistu kasutamise juhatuse liikmete poolt maksustanud . H.K. poolt kohtuistungil tunnistajana antud ütlused, millega ta muudab 16.10.2003.a. suuliste seletuste protokollis öeldut, põhjendades seda maksuhalduri poolt H.K. öeldu vääriti mõistmisega , ei ole kohtu arvates usaldusväärsed. Protokollis fikseeritu ei ole mitmeti tõlgendav, tunnistaja on andnud allkirja antud ütluste tegelikkusele vastavuse kohta ning hilisem taganemine varemöeldust ei tingi kohtu arvates maksuotsuse järelduste vastuolu asjas kogutud tõenditega kogumis. Eriarvamusele lisas kaebaja Xxxxxx 8 paariselamu omanikule 19.10.2003.a. väljastatud kasutusloa. Kohus on eespool märkinud, et uurimisprintsiibist lähtuvalt kogub maksuhaldur täiendavaid tõendeid ning hindab tõendeid kogumis. Maksuotsuse lehekülgedel 3-6 on toodud asjaolud, mida hinnates ja analüüsides on maksuhaldur jõudnud järeldusele Xxxxxx 8 kasutamisest M.P.i ja S.O.a poolt isiklikuks otstarbeks. Maksuhaldur on tuginenud kindlustuslepingutele, valveteenuse lepingule koos AS Falck Eesti poolt edastatud väljavõttega Xxxxxx 8 A valvestamise kohta, telefoni- ,elektri- ja andmesidearvetele, samuti mööbli ostmist 2002.a. oktoobris kinnitavatele tõenditele ning ka S.O.a enda poolt oma elukohana Xxxxxx 8 märkimist temale kuuluva sõiduauto kindlustuspoliisi sõlmimisel, samuti õppeasutusele G.P.i koduse aadressina Xxxxxx 8 avaldamisele. Nimetatud tõendites sisalduvat informatsiooni analüüsides tehtud järeldust elamu alaliseks elamiseks kasutamisest ei saa pidada ühekülgsetele tõenditele rajanevaks. Ainuüksi kasutusloa väljastamisest elamule 2003.a.oktoobris ei saa teha järeldust, et elamu valmidusaste ei olnud maksuotsuses käsitletud ajavahemikul selline, mis võimaldanuks seda kasutada elukohana. Eriarvamusele lisatud ja kohtuotoimikus asuvad fotod tõendamaks väidet lõpetamata töödest maksuhalduri järeldusi eluruumide elamiseks kasutamise kohta ümber ei lükka. Osaliselt lõpetamata ehitustöid ( lõpetamata maja välisbassein, lõpetamata maja ümbruse korrastamine ja ehitamata piirded, samuti olid paika panemata tualettruumi piirdeliistud ja plaadid ning katusealuse lae viimistlus) on maksuhaldur hinnanud kogumis teiste tõenditega ja põhjendatult leidnud, et nende tööde osaliselt lõpule viimata jätmine ei tähenda elamu kasutuskõlbmatust elamiseks. 7 Seda, et nimetatud pooleliolevad tööd ei olnud takistuseks ka elamu müümisel, kinnitavad H.K. 16.10.2003.a. maksuhaldurile antud seletused . Maksuhalduri järeldused Xxxxxx 8 kinnistu kasutamisega seonduvalt vastavad asjas kogutud tõenditele ning maksu määramisel on välja selgitatud kõik maksustamise seisukohalt olulised asjaolud. Maksuotsuse järeldus, et Harjumaal Harku vallas Tiskre külas Xxxxxx 8 paariselamut kasutasid alates 2002.a. oktoobrist kuni 2003.a. juulini OÜ X juhatuse liikmed, on kooskõlas asjas kogutud tõenditele kogumis antud hinnanguga tuvastatud asjaoludega. Kaebuse esitaja ei ole maksumenetluses ega ka halduskohtumenetluses esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuhalduri järeldused, seega ei ole kaebaja tõendanud, et faktiliste asjaolude väära hindamise tõttu on maksu määramine olnud ebaõige 2.Kuna OÜ X ei olnud maksustamisperioodidel oktoober 2002 kuni juuli 2003 esitanud arveid aadressil Xxxxxx 8 asuva kinnisvaraobjekti väljarentimise kohta, tellis maksuhaldur OÜ-lt Ober Haus Hindamisteenused arvamuse üürimäära kindlaksmääramiseks. OÜ Ober Haus Hindamisteenused arvamuse alusel arvestas maksuhaldur käibemaksu ning erisoodustuse tulu ja sotsiaalmaksu. Käsitletavas arvamuses ( tl 145-146) on lähtutud eramute üüriturust ja ühe majaboksi üürimääraks hinnatud 18 000-23 000 krooni. Maksuhaldur, arvestades ehituse valmidusastme kohta maksuotsuses viidatud dokumentide puudumist kaebajal ja ehitustööde lõpetatuse astme kohta tehtud järeldusi ning eriarvamusele lisatud fotodelt nähtuvat elamu valmidusastme kohta on võtnud maksu määramisel aluseks OÜ Ober Haus Hindamisteenuste arvamuses esitatud ühe majapoole madalaima rendihinna 18 000 krooni kuus. Kaebaja esitatud Finantsplaneerimise OÜ eksperdi arvamus, mille järgi pooleliolevatel eluruumidel puudub üüriturg, ei ole maksuotsuses jäänud tähelepanuta ning maksuhaldur, analüüsides kogutud tõendeid ( maksuotsuse lk 6, tl 14) on põhjendatult leidnud, et elamu valmidusaste 2002.a. oktoobriks ei anna alust lähtuda pooleliolevate eramute või paarismajade üürituru osas Finantsplaneerimise OÜ eksperdi esitatud arvamusest, sest Xxxxxx 8 elamut sai kasutada ning ehitustööd elamus olid 2002.a. oktoobris lõpetatud. Eriarvamuses üürihinna kohta esitatud seisukoha kinnituseks kaebaja ekspertarvamust, kalkulatsioone või muid dokumente ei esitanud, Finantsplaneerimise OÜ eksperdi arvamuse ( tl 161-166) seisukoht, et eramu üürimine Eesti praeguses finantskeskkonnas on majanduslikult ebaotstarbekas, ei kummuta maksuotsuse järeldusi ning maksuhaldur on põhjendatult lähtunud maksukohustuslasele soodsamast turuhinnast. 3.Maksuotsuse järeldused selle kohta, et Pärnu mnt 158 B ruume 304 ja 305 ei kasutata kaebaja ettevõtluses, on kooskõlas asjas kogutud tõenditega ja nende alusel tuvastatud asjaoludega ning maksuhalduri seisukohta, et seega on alusetult arvestatud sisendkäibemaksu ja rendiarveid tuleb käsitleda ettevõtlusega mitteseotuks tulumaksu mõistes, ei ole kaebuse esitaja ümber lükanud. Maksuotsusest nähtuvalt kajastatakse OÜ X raamatupidamises kulutusi, mis on muu hulgas tehtud kontoriruumidele wwwww. Kuigi arveid väljastatakse kaebaja nimel, edastatakse need AS Puumel esindaja seletuse kohaselt kolmandale isikule, kes ei ole OÜ X töötaja .Viimatinimetatu osas kaebaja vastuväiteid esitanud ei ole. Maksumenetluse käigus on leitud, et bürooruume aadressil wwwwww ei kasutata kaebaja ettevõtluses ( tl 16-18) ning M.P.i 13.10.2003 selgitused, et tegemist on kontoriga, mis renditi töötajate jaoks ning mis seoses projekti käivitumise ebaõnnestumisega seisavad tühjana,millega kaebuse kohaselt on arvestamata jäetud, ei lükka maksuotsuse järeldusi ümber, vaid kinnitab, et kõnealused kulutused on tehtud seoses projektiga, mida ei õnnestunud käivitada. Seega ei ole kaebuse esitaja esitanud tõendeid ruumide ettevõtluses kasutamise kohta. Maksuhaldur on arvestanud 8 ka asjaoluga, et ruumide rendileandja sõnul kasutatakse neid ruume igapäevaselt, kuid mitte kaebuse esitaja poolt, samuti on maksuhaldur arvestanud, et H. M. seletuste kohaselt on ruumid sisustatud ja paigaldatud ka arvutid, kaebuse esitaja tasub igakuuliselt ka andmesideteenuste eest. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et teenust kasutatakse maksustatava käibe tekkimiseks, mis on oluline sisendkäibemaksu arvutamisel. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ja peab asjakohaseks viidet Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile 3-3-1-62-00, mille kohaselt on lubamatu olukord, kus nõutakse ettevõtluseks soetatud kaupade ja teenuste hinnas sisalduva käibemaksusumma tagastamist või mahaarvamist, ettevõtluses aga uute kaupade või teenuste võõrandamist ei toimu või ei tasuta nende väärtuselt võõrandamisel käibemaksu.
  2. Kaebuse kohaselt koguti AS-lt Aon Eesti Kindlustusmaakler saadud teave ja tõendid ( Xxxxxx 8 A kindlustuslepingu nimetusega „ESS kodukindlustus“ ( poliis nr 820608, periood 18.10.2002 – 17.10.2003)ja AS-lt Falck Eesti saadud failid Xxxxxx 8 objekti valvestamise kohtamaksumenetluse sätteid eirates, rikkudes

§ 61

lg 2 .

§ 61

lg 1 sätestab maksuhalduri õiguse maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist. Eespooltoodust järelduvalt on maksuhalduril kohustus vastava teabe saamiseks pöörduda ennekõike selle isiku poole, kelle maksuasjas teavet kogutakse. Osundatud nõue seostub teiste maksumenetlust ja haldusmenetlust üldiselt iseloomustavate põhiprintsiipidega- ärakuulamisõigus, isiku kaasamine menetlusse jne. Kaebuse kohaselt ei ole kaebuse esitajalt konkreetset teavet nimetatud asjaolude kohta ( ei ole küsitud kindlustuslepinguid, valveteenuse lepinguid jms) küsitud. Kaebuse esitaja ei ole esitanud vastuväiteid maksuhalduri seletusele selle kohta, et kaebajale oli tehtud kohustuseks esitada revidentidele tutvumiseks asjasse puutuvaid dokumente ja vajadusel anda selgitusi ning et esitatud raamatupidamise dokumentides olid AS Aon Eesti Kindlustusmaakler ja AS-i Falck Eesti arved. Nähtuvalt asjas esitatud suuliste selgituste protokollidest oli kaebuse esitaja eitanud kinnistu kasumist elamiseks ühe elamuboksi osas. Samuti järeldub eespooltoodust , et kaebuse esitajale pidi olema teada ja vastupidist ei ole ka kaebaja väitnud, milliseid asjaolusid on vaja käesoleval juhul tõendada. Ehkki konkreetset dokumenti kaebaja käest küsitud ei olnud, lasus kaebajal lisaks eespoolmärgitud kohustusele dokumentide esitamiseks ka kaasaaitamiskohustus, mida kaebaja nimetatud osas täitnud ei ole. Kohus on eespool viidanud maksuhalduri uurimisprintsiibist tulenevale kohustusele vajadusel ise koguda tõendeid, mitte aga piirduda menetlusosalise esitatud tõenditega.

§ 56

tuleneb maksukohustuslase kohustus teatada maksuhaldurile kõik talle teadaolevad maksustamise seisukohast tähendust omavad asjaolud, pidada maksuarvestust, esitada ja säilitada tõendeid. Maksukohustuslasele oli antud maksuhalduri poolt võimalus vajaliku teabe andmiseks, maksumenetluses kaasaaitamiskohustuse nõuetekohaselt täitmata jätmine ei vabasta maksuhaldurit kohustusest järgida uurimispõhimõtet. Neil kaalutlustel leiab kohus, et tegemist ei ole

§ 61lg 2 sätestatut rikkudes antud korraldustega.

Kohus on eespool märkinud, et uurimisprintsiibist lähtuvalt kogub maksuhaldur täiendavaid tõendeid ning hindab tõendeid kogumis. Maksuotsusega tuvastatud asjaolusid ei tõenda mitte ainult .Juriidiliste Isikute Maksuameti 07.10.2003.a. korralduse nr 4.1-01.1/17929 ( tl 26) alusel AS-lt Aon Eesti Kindlustusmaakler ja 17.10.2003.a. korraldusega nr 4.1-01.1/18653 ( tl 27) AS-lt Falck Eesti saadud kirjalik teave OÜ-ga X toimunud tehingute kohta, vaid ka muudest tõendiallikatest saadud andmed, isikute ütlused jne, millele kohus on eespool 9 viidanud ja mida maksuhaldur on märkinud ära maksuotsuses. Seega on maksuhaldur tuvastanud maksustamise seisukohal tähtsust omavad asjaolud tõenditele kogumis hinnangu andmisega ja ka juhul, kui eeldada maksuhalduri ebaseaduslikkust viidatud tõendite kogumisel, ei mõjuta sel viisil kogutud tõendid asja sisulist otsustamist. Kaebaja taotleb korralduste õigusvastaseks tunnistamist, leides, et õigusvastaste korralduste alusel saadud teavet kasutada ei tohi. Kaebusest järelduvalt on kaebaja huvi korralduste õigusvastaseks tunnistamiseks suunatud sellele, et saavutada maksuotsuse õigusvastaseks tunnistamine ja tühistamine. Kohus märgib, et tõendite kogumine seadust väidetavalt rikkudes on menetluse valdkonda puutuv küsimus ning nimetatud rikkumine ei saa kaasa tuua maksuotsuse tühistamist, kui maksukohustuse tekkimise aluseks olevad õiguslikud ja faktilised asjaolud tegelikult aset leidsid ning menetlusnõuete rikkumine ei ole olnud nii tõsine, et menetlusnõudeid järgides oleks olnud tulemus teistsugune. Riigikohtu halduskolleegium on 16.01.2003.a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-2-03 asunud seisukohale:“Kohus peab kontrollima, kas tõendi kogumisel tehtud väidetav viga võis mõjutada sisulist otsustamist. Viga tõendi kogumisel mõjutab sisulist otsustamist eeskätt siis, kui seadust rikkumata ei oleks saanud haldusakti andmisel olulist tõendit koguda ja vastavat asjaolu ei ole võimalik tõendada mõne teise, seaduslikult kogutud tõendiga.”. Haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt omab menetlus- ja vorminõuete rikkumine haldusakti kehtivuse suhtes tähendust juhtudel, kui õigusnormide õigel rakendamisel täiendavalt väljaselgitatavad või kohtu poolt välja selgitatud asjaolud viitavad teistsuguse otsuse tegemise võimalusele.

§ 104

lg 4 kohaselt kohaldatakse menetlus-või vorminõuete rikkumisele, mis ei võinud mõjutada maksuotsuse sisu, HMS §-s 58 sätestatut. Kohus annab maksuotsusele hinnangu, arvestades ka menetluse käigus täiendavalt esitatud tõendeid. Lisaks revisjoniaktiga kindlaks tehtud asjaoludele võib maksuhaldur maksu määramisel arvestada ka teiste menetlustoimingutega kogutud tõenditega. Maksumenetluses hinnatakse tõendeid kogumis , kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette määratud jõudu. Maksuhaldur on tuginedes asjas kogutud tõenditele ning kaebuse esitaja poolt esitatule ja nende kogumis hindamisel tehtud järeldustele tõendanud, et puudub konkreetne võimalus teistsuguse otsustuse tegemiseks. Siinjuures kohus märgib, pidades muu hulgas silmas ka kaebuse väiteid seoses

§ 85

sätestatuga ja ühe või teise tõendi arvestamata jätmisest, et kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. Maksuhaldur ei ole lähtuvalt uurimisprintsiibist seotud ainult menetlusosalise esitatud tõendite ja taotlustega. Ülaltoodud põhjendused esitab kohus ka seoses kaebuse väitega G.P.i elukoha kohta teabe kogumise õigusvastasusega. 5.Maksumenetluses dokumentide kättetoimetamist reguleerib

4.peatükk.

§ 52

lg 1 tuleneb, et maksuhalduri haldusaktid antakse kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes.

§ 95lg 5 kohaselt toimetatakse maksuotsus maksukohustuslasele kätte.

Seega sisaldub osundatud sättes haldusmenetluse põhimõte, mille kohaselt koormav haldusakt tuleb menetlusosalisele teatavaks teha kättetoimetamise teel. HMS § 26 lg 3 kohaselt loetakse postiga saatmisel haldusakt juriidilisele isikule kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud tema asukoha aadressil või kui see on talle postiasutuses üle antud. Riigikohtu halduskolleegium leidis

  1. mai
  2. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-37-03, et juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest või, kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest . Maksuhaldur saatis maksuotsuse äriühingu juriidilisel aadressil zzzzzzz, Tallinn, mille AS Eesti Post tagastas märkega “ei ela/asu aadressil”.

§ 55

juhinduvalt avaldati maksuotsuse resolutiivosa Ametlikes Teadaannetes.

§ 55

sätestab:“ Kui menetlusosalise aadressi kohta puuduvad andmed või kui menetlusosaline ei ela ega asu registrisse kantud või 10 maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib maksuhaldur dokumendi resolutiivosa avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või üleriigilise levikuga päevalehes. Dokumendi resolutiivosa avaldatakse vähemalt kahel korral ja vähemalt kahenädalase vahega. Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks esmakordse avaldamise päevale järgneval päeval.“. Vaidlust ei ole selles, et

§ 52

lg 1 tulenevalt on maksuhalduril õigus kättetoimetamisviiside vahel valiku tegemiseks, menetlusosalised ei ole eriarvamusel ka selles, et kättetoimetamisviisi valikul tuleb arvestada üldiseid haldusmenetluse printsiipe, nagu proportsionaalsus, eesmärgipärasus, menetluse ökonoomsus ja halduse adressaadi õiguste kaitse. Vaieldamatult on üheks asjaoluks millega tuleb kättetoimetamisviisi valikul arvestada, ka avalik huvi selles, et tasumata jäetud maksusumma määrataks ja sisse nõutaks ning et makse makstaks kohaselt ja ühetaoliselt. Perioodilise väljaande kaudu kättetoimetamise viisi kasutamiseks valiku tegemiseks peab esinema selle rakendamiseks sätestatud alus - kui dokumenti ei ole võimalik muul viisil kätte toimetad. Viidatud sätte kohaselt saab sellise järelduse teha juhul, kui menetlusosalise aadressi kohta puuduvad andmed , menetlusosaline ei ela ega asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada. Kohus leiab, et maksuhaldur on asjas tõendanud, et tal puudus võimalus kaebuse esitajale dokumenti muul viisil teatavaks teha, seega maksuhalduri toiming, mis seisnes Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 30.06.2004.a.maksuotsuse kättetoimetamises ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise kaudu, õiguspärane. Kaebuse väide maksuhalduri poolt maksuotsuse kättetoimetamisel seadusesätete rikkumisest seeläbi, et ta ei võtnud ühendust ükskõik millise juhatuse liikmega, eriti arvestades asjaolu, et eelnevad korraldused olid samal aadressil kätte saadud, on põhjendamatu ja ei ole kooskõlas maksuotsuse kättetoimetamist reguleerivate normidega. Muu hulgas märgib kohus, et väidetavatele rikutud seadusesätetele ei osanud viidata ka kaebuse esitaja. Asjaolu, et nimetatud aadressil olid varasemad maksuhalduri poolt saadetud dokumendid kätte saadud, ei oma käesoleval juhul, arvestades tagastatud maksuotsusel olevas märkuses sisalduva informatsiooniga, tähendust. Maksuhalduri väljastatud maksuotsus tagastati põhjusel, et adressaat sellel aadressil ei asu. Kaebaja ei ole väinud ega esitanud tõendeid, mille kohaselt maksuhalduril pidi tekkima kahtlus nimetatud informatsiooni tõelevastavuses. Menetlusosalisel on kohustus teavitada haldusorganit menetluse kestel oma asukoha muutusest. Maksuhalduri poolt toimitud viisil maksuotsuse teatavaks tegemine antud juhul oli õiguspärane ja ei rikkunud kaebaja õigusi. Lea Kuuse kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.