Obsah (7)

§ 93§ 231§ 3§ 163§ 164§ 171§ 91

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2006 Tallinn Tsiviilasja number 2-05-1703 Tsiv

§ 93

kohaselt saab konstruktsiooni iseärasuse või ehitusvea olemasolu tõendada vaid paikvaatluse või eksperdi arvamusega. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks neid esitanud. Kohus rikkus

§ 231

lg 4, jättes näitamata, miks on kostja vastuväited kaalukamad, kui hageja väited. Hageja vastuväite, et elamu konstruktsiooni iseärasus või ehitusvigade olemasolu on tõendamata, jättis kohus tähelepanuta. Antud juhul on tegemist vananemise ja kulumisega, mille eest vastutab korteriühistu tema moodustamise hetkest. Konstruktsiooni iseärasuse või ehitusvigade tõttu olnuks läbijooksude esinemine leidnud aset ka varasematel aastatel.

1. Kohtuotsus põhineb üksnes kostja väidetel, et ühistu üldkoosolek kinnitas 2005.a. majanduskavasse vahendeid renoveerimiseks ja remonditööd on väidetavalt tehtud. Tegelikult korteriühistu eelarves remondiks ettenähtud vahendid ja remonttööd ei olnud seotud lekkimise kõrvaldamisega ning vihmavee läbijooksud jätkusid. Vastus apellatsioonkaebusele
2. KÜ Õ. palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et linnakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. 9. Asja linnakohtus menetlemise ajal kehtinud

§ 3

järgi oli tsiviilkohtumenetluse ülesanne tsiviilasi õigesti ja võimalikult kiiresti läbi vaadata ning lahendada.

§ 163

lg 1 kohaselt toimus pärast avalduse menetlusse võtmist kohtus eelmenetlus, milles kohus pidi valmistama asja ette niisuguse põhjalikkusega, et seda saaks katkestamatult lahendada ühel kohtuistungil.

§ 164sätestas eelmenetluse ülesanded.

Eelmenetluses oli kohtu kohustus selgitada välja muu hulgas hageja nõuded ja kostja vastuväited ning nende põhjendused, tõendid, mis protsessiosalistel on esitada oma väidete põhjendamiseks, samuti, mida iga tõendiga tahetakse tõendada. Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võis kohus nõuda protsessiosalistelt kirjalikke selgitusi, küsitleda pooli ja määrata eelistungeid.

§ 171

lg 1 järgi pidi kohus tagama kohtuistungil protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse. Samad põhimõtted on sätestatud alates 01.01.2006 kehtiva

§-des 2 ja

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et linnakohus ei ole eeltoodut järginud. 4
2. Kohus jättis hagi rahuldamata põhjendusega, et hageja ei tõendanud oma nõuet ega kostja vastutuse alust. On õige, et asjas puuduvad tõendeid 29.07.2004 toimunud vihmavee läbijooksu ja sellega hagejale tekkinud kahju kohta. Samas nähtub tsiviilasja materjalist, et kohus ei ole pooltele selgitanud

§ 91

lg 1 sisu, mille kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ega teinud pooltele ettepanekut vastavate tõendite esitamiseks. Kohus on käesolevas asjas määranud ebaõigesti ka tõendamiskoormise. Ebaõige on kohtu seisukoht, nagu oleks hageja pidanud tõendama, et kostja ei ole täitnud katuse remondikohustust. Vastupidi, kostja kohustus on tõendada, et ta on oma kohustuse täitnud ja kõrvaldanud vee läbijooksu põhjused. Kuna kohus käesoleva otsuse p-s 9 nimetatud protsessinorme ei järginud, võisid asja lahendamiseks olulised asjaolud jääda välja selgitamata ja see võis viia ebaõige kohtulahendi tegemiseni.

1. Nõustuda ei saa linnakohtu seisukohaga, nagu oleks hageja pidanud tõendama ka kostja vastutuse õiguslikku alust. Kohtu mittenõustumine hageja poolt vaidlusele antud õigusliku hinnanguga ei anna alust hagi rahuldamata jätmisele, kuna kohus ei ole seotud kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Kohus kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud.
2. Seaduse kohaldamisel tuleb asja uuesti läbivaataval kohtul juhinduda alljärgnevast: Vastavalt KOS § 1 lg-le 1 on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimuses kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. Seega kohaldataks korteriomandile eelkõige korteriomandiseaduse sätteid. KOS § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduses või korteriomanike kokkuleppes ei ole ette nähtud teisiti. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis sama seaduse § 8 lg 1 teise lause kohaselt valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Sel juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes korteriomandiseadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Kuna korteriomanikud on asutanud korteriühistu, tuleb kaasomandi eseme valitsemise küsimuses kohaldada eelkõige korteriühistuseaduse sätted.
3. KÜS § 1 lg 1 sätestab korteriühistu õigusliku seisundi. Korteriühistu eesmärk on sätestatud KÜS §-s
4. Selle paragrahvi
5. lõike kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistul on seega kaks eesmärgipärast ülesannet, s.o korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. Mõtteliste osade ühine majandamine tähendab KÜS § 15 ja § 15 1 järgi nii majandustegevuse kava, aruandeid kui ka majandamiskulusid. Majandamiskulud on korterühistuseaduse tähenduses vastavalt KÜS §151 lg-le 1 korteriühistu vajalikud kulutused eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Sama paragrahvi
6. lõike järgi loetakse eluruumi hoolduseks korteriühistu seaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi 5 remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Seega on nii elamu katuse kui ka vuukide ja tuulutusavade või nende osade asendamine või ennistamine remont, mis on eelnimetatud seaduse tähenduses korteriühistu majandustegevusest tulenev ühistu kohustus.
7. Apellatsioonimenetluses ei ole ringkonnakohtul võimalik käesoleva otsuse p-s 9 märgitud eelmenetluse ülesandeid täita.

seda ei võimalda. Sellest tulenevalt tuleb asi saata linnakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist. Asja uuel läbivaatamisel tuleb esimese astme kohtul välja selgitada tõendid, mis pooltel on esitada oma väidete põhjendamiseks ja mida iga tõendiga tahetakse tõendada. Seadusele vastava eelmenetluse läbiviimine tagab seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemise võimaluse ning pooltele seadusest tuleneva apellatsiooni korras edasikaebeõiguse teostamise. Kohtukulude jaotamine otsustatakse asja uuel läbivaatamisel. Ü. Jänes T. Kollom A. Tänav