) §413 lg 4 alusel liiklusalaste nõuete rikkumise eest
Otsuse kohaselt taastub M.S.i juhtimisõigus 24.02.2006. 2 Kaebuse motiivid ja nõue Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsus on ebaseaduslik, kuna kaebaja ei ole
lg 4 subjektiks.
lg 4 näeb ette juhtimisõiguse peatamise isikul, keda on karistatud kolmandat korda
lg 2 rikkumise eest, kui eelmise rikkumise eest ei ole karistusandmed karistusregistri seaduse järgi kustunud. Kaebajat karistati kolmandat korda nimetatud sätete rikkumise eest 2004.aastal, käesolev juhtimisõiguse peatamise aluseks olnud rikkumine oli neljas.
Kuna kaebaja ei ole nimetatud sättes kirjeldatud tunnustele vastav isik, siis on juhtimisõiguse peatamise otsus ebaseaduslik ja kuulub tühistamisele. ARK-l puudub alus kohaldada
sätet, mis otseselt ei kohaldu olemasolevatele faktilistele asjaoludele. Arvestades
lg 10 sätestatut, puudub vastustajal pädevus uue otsuse tegemiseks, kuna juhtimisõiguse peatamise vormistamiseks on kehtestatud 3-päevane tähtaeg jõustunud karistusotsuse saamisest. Kaebaja palub ARK Harju büroo Rapla osakonna peaspetsialisti A.Ots’a 02.09.2005 otsus nr 7868 tühistada ja mõista vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja tema poolt kantud kohtukulud summas 3314 krooni (sh riigilõiv 10 krooni ja õigusabikulu 3304 krooni vastavalt Gaudium OÜ Liiklusõiguse Büroo poolt esitatud kohtukulude nimekirjale ja kuludokumentidele). Vastustaja seisukoht Vastustaja kaebusega ei nõustu ning vaidleb sellele vastu. Kohtuistungil jäi ARK esindaja seisukohale, et M.S.i juhtimisõiguse peatamine on põhjendatud, kuid nõustus sellega, et vaidlustatava otsuse tegemisel on rakendatud ebaõiget normi. Kuna kaebajal oli neli kehtivat rikkumist, tulnuks kohaldada
Otsust muudetud ei ole, kuna see oleks kaebaja olukorda halvendanud. ARK-l puudub
Olemasolevas kohtupraktikas on seoses
lg 8 rakendamisega väljendatud seisukohti, et käesoleva juhtumiga analoogsetel juhtudel (st kui on neli kehtivat rikkumist) ongi õige rakendada
Seega on kaevatav otsus sisuliselt õige. Vastustaja palub jätta M.S.i kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja enese kanda. Kohtu põhjendused ja otsus Vaidlustatava otsuse tegemise ajal kehtinud
lg 3 p 5 nägi ette, et juhtimisõigus peatatakse, kui juhi suhtes on jõustunud karistamisotsus väärteomenetluses, mille eest on vastavalt liiklusseaduse §-le 413 ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Vastavalt
lõikele 4 peatab juhiloa väljaandnud asutus juhtimisõiguse kuueks kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud
lg 2 või 3 rikkumise eest ja selle kohta on 3 jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta nimetatud rikkumiste eest ei ole karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise korral, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, peatab juhiloa väljaandnud asutus juhtimisõiguse
Haldusasja materjalidega on tõendatud, et kaebajal oli 02.09.2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 7868 tegemise ajal neli kehtivat karistust
Sellest tulenevalt kuulus tema juhtimisõiguse peatamise õigusliku alusena kohaldamisele
lõige 8, mitte lõige 4.
lõike 4 alusel oli kaebuse esitaja juhtimisõigus peatatud 2004.a., kui tal oli kolm kehtivat karistust
lg 2 rikkumise eest, ning kaebaja on tema suhtes kohaldatud karistusliku iseloomuga mõjutusvahendi ära kandnud. Nelja rikkumise olemasolu korral puudus ARK-il õigus peatada juhtimisõigus teistkordselt samal õiguslikul alusel. Liiklusseadus kuni 01.10.2005 kehtinud redaktsioonis ei näinud ette ARK-i kaalutlusõigust juhtimisõiguse peatamise otsuste tegemisel
§-s 413 lõigetes 2-8 ettenähtud alustel. Seega ei olnud ARK-il võimalik kaaluda, millist sätet rikkumise toimepannud isiku suhtes rakendada, vaid juhtimisõigus kuulus peatamisele selle sätte alusel, mille koosseisulistele tunnustele subjekt otsuse tegemise ajal vastas. Kohus leiab, et ARK on vaidlustatava otsuse tegemisel rakendanud ebaõiget normi, mis ei vasta asjas tuvastatud faktilistele asjaoludele. ARK otsuse näol on tegemist haldusaktiga, mis peab olema antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja olema sellega kooskõlas. Käesoleval juhul on haldusakt antud vääral õiguslikul alusel, mistõttu see on õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Vastustaja viited kohtupraktikale seoses
lg 8 rakendamisega ei ole asjassepuutuvad, kuna nimetatud sätet ei ole antud juhul kohaldatud. Arvestades eeltoodut on M.S.i kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt HKMS § 93 lg 1 mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt kantud kohtukulud. Seoses kõnealuse vaidlusega on kaebuse esitaja kandnud kohtukulusid kokku summas 3314 (kolm tuhat kolmsada neliteist) krooni, mida kohus peab põhjendatud ja vajalikuks kohtukuluks, ning mis kuulub kaebuse esitaja kasuks väljamõistmisele vastustajalt - Eesti Riiklikult Autoregistrikeskuselt. Sirje Tromp kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.