3-05-1360/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 29.12.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-810/05 Haldusasi MTÜ X kaebus Loksa Linnavalitsuse vastu kohustamise nõudes esitama ametnike palgaandmed Kaebuse esitaja – MTÜ X, esindajad O. G ja A. S . Menetlusosalised Vastustaja- Loksa Linnavalitsus, esindaja Janno Kuusk Resolutsioon Lõpetada haldusasja menetlus HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel ja välja mõista Loksa Linnavalitsuselt MTÜ X kasuks kokku 1430 krooni. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määrusele on õigus esitada erikaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates selle avalikustamisest, s.o 29.12.05.a. Kaebuse esitaja esindajad taotlesid menetluse lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel,, kuna kohtuliku menetluse kestel on MTÜ X rikutud õigused taastatud ja vastustaja esitas nõutud teabe. Juhindudes HKMS § 93 lg 2 palub kaebuse esitaja hüvitada tekkinud kohtukulu ja välja mõista see vastustajalt järgmiselt. Sõidukulu 130 krooni, õigusabitsu 4720 kr ja tasutud riigilõiv 10 krooni. Esitas arved 19.12.05.a. nr 5/12/181JU , mille alusel tuli MTÜ-l X tasuda Companion OÜ-le 4000 krooni ja käibemaks 720 krooni, kokku 4720 kr. 1 Kviitung order nr 202 tõendab arve tasumist 20.12.05.a. summas 4720 kr. Bensiinikulu tõendab rahautomaadi arve 42752/0001, tasutud summas 200 kr 20.12.05 a. ( tlk 35). Vastustaja esindaja leiab, et kaebaja taotlus menetluse lõpetamiseks tuleb rahuldada, asja menetlus lõpetada ja palub välja mõista vastustaja kohtukulu summas 7080 kr , lisab arve nr 25218, koopia maksekorraldusest 08.08.05.a. sellest, et arve nr 25218 alusel on kohtukulu tasutud. HKMS § 93 lg 2 tulenevalt mõistetakse kaebuse esitaja kasuks tema kantud kohtukulu, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 24 lg 1 p 3 sätestatud alusel. Ühe protsessiosalise kohtukulude väljamõistmiseks teiselt peab olema seaduslik alus. Vastustaja kohtukulu hüvitamiseks menetluse lõpetamise korral HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel kohtukulude hüvitamist Loksa Linnavalitsusele seadus ette ei näe. Vastustaja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et antud juhul on menetluse lõpetamise aluseks HKMS § 24 lg 1 p
2. Kuna kaebuse esitaja taotleb asja menetluse lõpetamist, kaebuse esitaja õigused on taastatud ja ta on teabenõudele saanud ammendava vastuse, siis vastavalt HKMS § 24 lg 1 p 3 kuulub taotlus rahuldamisele ja asja menetlus lõpetamisele. HKMS § 93 lg 2 kohaselt, kui asja menetlus lõpetatakse HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel, siis kuulub hüvitamisele kaebuse esitaja kantud kohtukulu. Kaebuse esitaja on tasunud riigilõivu 10 krooni (tlk 6) 27.05.05.a. korraldusega nr 27 X kontolt xxxxxxxxxxx , maksja kood xxxxxxxx, saaja maksuamet, riigilõiv kaebuselt Tallinna Halduskohtule, viitenumber
3. Kaebaja O.G. tasus sõidukulu 130 krooni ja vastustaja leidis, et märgitud ulatuses sõidukulu on reaalne kulutus. Bensiinikulu tõendab rahautomaadi arve 42752/0001, tasutud summas 200 kr 20.12.05 a. ( tlk 35). Kohus leiab, et sõidukulu summas 130 krooni kuulub hüvitamisele ja väljamõistmisele vastustajalt HKMS § 85 p 6 alusel. Kaebaja tasus õigusabitasu 4720 kr ja esitas arved 19.12.05.a. nr 5/12/181JU , mille alusel tuli MTÜ-l X tasuda Companion OÜ-le 4000 krooni, käibemaksu 720 krooni, kokku 4720 kr. Kviitung order nr 202 tõendab arve tasumist 20.12.05.a. summas 4720 kr. Vastustaja leiab, et kaebajal puudus vajadus kohtusse pöördumiseks ja ta oleks ise saanud andmed vähema kulu ja vaevaga. O.G. on volikogu esimehena töötanud ja ka praegu valitud volikogu esimeheks, tal on piisavalt teadmisi, et esitada kaebus kohtule ja kaitsta oma õigusi. Õigusabitasu on liialt suur arvestades kaebuse mahtu ja töö keerukusastet. Palub õigusabitasu suurust vähendada, kui kohus leiab, et õigusabitasu kuulub hüvitamisele. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et isik saab oma õigusi realiseerida kohtusse pöördumisel ka rahalisi kulutusi õigusabile tegemata. Käesolev vaidlus ei ole sedavõrd keerukas, et kaebaja ei oleks saanud koostada kohtukaebust või et kaebuse esitaja 2 esindamiseks oli tungiv vajadus võtta esindaja. Samas leiab kohus, et õigusabi kasutamist võib põhjendada vajadus säästa oma aega. Õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on Riigikohus viidanud 24.04.01.a. haldusasjas nr 3-3-1-19-01 vajadusele hinnata, kas vaidluse iseloom ja keerukus ning vastaspoole tegevus tingisid vajaduse kasutada õigusabi. Kohus võib sõltuvalt asjaoludest vähendada kaebajale väljamõistetavaid õigusabikulusid või jätta need HKMS § 87 lg 2 alusel välja mõistmata. Kaebaja oli saanud kahele teabenõudele keelduvad vastused. Peale kohtukaebuse esitamist väljastati O.G. vastused, mida ta vajas ja missugusi andmeid ta ei olnud erinevatel põhjustel ise kätte saanud. O.G. ei teavitanud vastustajat väidetavast takistusest saada vastavat infot veebilehe kaudu, kuna Loksa omavalitusorgani kodulehekülg ei avanenud. Kaebaja ei soovinud vahetult pöörduda ka esindaja kaudu uuesti vastustaja poole, vaid eelistas tunduvalt kulukamat võimalust, s.o pöördumist kohtusse. Kaebaja pidi arvestama, et tal tekivad suuremad kulutused, kui ta pöördub kohtusse, ei koosta kaebust ise ja kasutab selleks esindaja abi. Selles mõttes oli kaebuse esitaja kulutuste vältimine võimalik või vähemasti vähendada tekkinud kulutusi. Sisulist arutelu asjas ei toimunud, kuna kaebuse esitaja oli esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks asja määratud arutamise ajaks. Vastustaja oli enne kohtuistungit esitanud andmed, mille esitamist kaebuse esitaja oli taotlenud. Kaebus on sisult mitte keerukas, esindaja koostatud tekst lihtne, puuduvad õiguslikud viited HKMS-i sätetele. Kuna kaebajat esindas jurist A.S., siis ei saanud kaebuse sisu ja selle nõuete vormistamine olla vaevanõudev ega seotud suure ajakuluga. A.S. on hulgaliselt koostanud samasisulisi nõudeid, vastused antud asjas on alla poolt trükilehekülge pikad, seega nõustamise alusmaterjal vähemahukas. Kohtupraktikas on 4000 kroonist nõustamist osutatud märksa keerulisemate ja ulatuslikuma mahuga vaidlustele. Kaebaja esindaja on märkinud, et ta kulutas kaebuse koostamiseks koos vastustega tutvumisele kulunud ajaga 4 tundi ja kuna tunnihinne on 1000 kr, siis kuulus tasumisele 4000 krooni. Kaebuse esitaja peab nõuet mõistlikuks, seda enam, et vastustaja esindaja kohtukulu nõue on eriti suur võrreldes kaebaja esitatud nõudega. Kohus nõustub selle märkusega, kuid et vastustaja nõuet kohus ei rahulda ja ei uuri selle nõude huvides tehtud töö sisu ja mahtu. Õigusabikulu hüvitamine on põhjendatud summas 1300 krooni, arvestades tegelikult vajalike tööde mahtu ja keerukusastet. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et taotlus õigusabikulus kuulub rahuldamisele summas 1300 krooni, sõidukulu 130 kr. Tasutud riigilõiv 10 krooni kuulub tagastamisele HKMS § 84 lg 4 p 3 alusel. Kokku kuulub Linnavalitsuselt. hüvitamisele 1430 krooni, mis tuleb välja mõista Loksa Lõpetada haldusasja menetlus HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel ja välja mõista Loksa Linnavalitsuselt MTÜ X kasuks kokku 1430 krooni. 3 Karin Kalmiste kohtunik 4