3-05-1361/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 29.12.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-859/05 Haldusasi O.G. kaebused Loksa Linnapea Karin Tammemäe vastuste alusel Loksa Linnavalitsuse vastu kohustamise nõudes vastata teabenõudele 14.05.05.a. (haldusasi nr 3-860/05) väljastada õigusabileping nr 06 ja 14.05.05.a. (haldusasi nr 3-859/05) väljastada õigusabileping nr 04 . Kaebuse esitaja – O.G., esindaja A.S. . Menetlusosalised Vastustaja- Loksa Linnavalitsus, esindaja Airi Öösalu Resolutsioon Lõpetada menetlus liidetud haldusasjas nr 3-859/05 ja välja mõista Loksa Linnavalitsuselt O.G.i kasuks kohtukulu summas 1630 krooni (üks tuhat kuussada kolmkümmend krooni). Riigilõiv summas 10.- krooni kuulub tagastamisele HKS § 84 lg 4 p 3 alusel. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määrusele on õigus esitada erikaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates selle avalikustamisest, s.o 29.12.05.a. 1 Kohus menetledes O.G.`i kaebusi liidetud menetluses Loksa Linnavalitsuse vastu (kaebus Loksa Linnapea Karin Tammemäe vastu kohustamise nõudes vastata teabenõudele 14.05.05.a. (haldusasi nr 3-860/05) väljastada õigusabileping nr 06 ja 14.05.05.a. (haldusasi nr 3-859/05) väljastada õigusabileping nr 4 ) tuvastas:
2. O.G. on esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks HKS § 24 lg 1 p 3 alusel ja taotleb HKS § 93 lg 2 alusel kohtukulude väljamõistmist summas 12 540 krooni. Kaebuse vormistas kaebaja volitatud esindaja ÕB Companion (reg nr 11053494) jurist A.S.. Kaebaja O.G. on tasunud riigilõivu kokku
3. krooni; 30.05.2005.a. internetipanga kaudu kontolt 4278603395403 10 kr, saaja kontole xxxxxxxxxxxx viitenumber xxxxxxx ja 17.07.05.a. panga viide 74320F, tehingu nr 4; kontolt O.G.xxxxxxxxx, summas 10 kr rahandusministeeriumile saaja konto 10220034796011, viitenumbriga 2900072673 Kaebustes leiti, et Loksa Linnavalitsus jättis väljastamata õigusabilepingud, mis pidid olema vastustaja juures, kuid vastustaja väljastas vastused, et tal neid lepinguid ei ole. Asja arutamisel selgitas O.G., et ta ise sõlmis kaks lepingut, millele juurdepääsupiirnaguid ei kehtestatud, ta pidi seotult valimistega lahkuma volikogu esimehe kohalt ning lepingud jäid registreerimata. Peale lepingutest tulenevate tööde kohta arvete saamist keeldus omavalitsus neid tasumast ja esitas avalduse kriminaalasja algatamiseks. O.G. soovis esitada lepingute koopiad uurijale ja sellest tema teabenõuded. Leidis, et uurija ei pea neid ise välja nõudma, vaid ta soovis need tõendina esitada uurijale, kuigi sellist nõuet talle ei esitatud. Asja kohtuliku arutamise tulemusel A.S. on esitanud 20.12.05.a. taotluse menetluse lõpetamiseks HKS § 24 lg 1 p 3 alusel ja palus välja mõista kohtukuluna õigusabitasu kokku summas 12 390 kr. Vastustaja esindaja nõustus menetluse lõpetamisega HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel, kuid leidis, et kohtukulu nõue on liialt suur ja õigusabitasu summat tuleb vähendada. Lisatud oli kohtukulude loetelu: haldusasja arutamisele sõiduks 15.12.05.a. O.G.i bensiinikulu 130 kr; tasutud riigilõiv 20.- krooni; õigusabitasu kaebuste koostamises ja ettevalmistamises, kohtule vastamises kokku 12 390 krooni. Kokku kohtukulu 12 540 krooni. Haldusasjas nr 3-859/05 kulus konsultatsioonideks ja kaebuse ettevalmistamiseks 3 tundi, hinde alus 1 tund 1000 kr, summa kokku 3000 kr; vastus kohtumäärusle 1t, summas 1000 krooni; vastus Loksa Lv kirjalikule seletusele 3 tundi, kokku 3000 krooni. Haldusasja nr 3859/05 kuulus tasumisele 8 260 krooni ( summa kokku 7000 kr ja käibemaks 1260 kr). Esindaja esitas arve 14.12.05.a. nr 5/12/180JU (tlk 47) , tasumise kviitungi nr 200 15.12.05.a. (tlk 48). Haldusasjas nr 3-860/05 kulus õigusabile konsultatsioonide ja kaebuse ettevalmistamise eest 2 tundi, hinde alus 1 tund 1000 kr; summa kokku 2000 kr; vastus kohtumäärusele 0, 5 tundi, summas 500 kr; vastus kirjalikule seletusele 1 tund, kokku summas 1000 krooni. Üldsumma selle haldusasja eest õigusabitasus on 4130 kr ( 3500 kr lisandub käibemaks 530 krooni). Arve 14.12.05.a. nr 5/12/181JU (tlk 49) alusel tasus O.G. 15.12.05.a. , kviitung nr 201 (tlk 50). Kaebused on postitatud 27.06.05.a. , kuid vormistatud eraldi kaebustena. Kohus liitis kaebused ühte menetlusse. 2 Vastustaja Loksa Linnavalitsus on seisukohal, et O.G. on võimeline iseseisvalt koostama kaebusi ega vaja esindajat. Tegemist ei ole keeruka juhtumiga, mis vajaks spetsiaalset õigusabi tellimist. Ei ole põhjendatud kaebuste eraldi esitamine, sisu on identne ja esindaja on üle hinnanud vajaliku töö mahu ning alusetult paisutanud õigusabikulusid. Esindaja abiga oleks saanud vähema kuluga selgitada, miks kaebaja leidis, et lepingud on linnavalitsuses, mis oleks andnud vastustajale vajalikku teavet; võimalus oleks olnud pöörduda õigusbüroode poole vms. Kohtu seisukoht
4. Kohus tutvunud asja materjalidega leiab, et kaebuse esitaja väidet, et tal oli kohtusse pöördumiseks põhjus, ümber lükatud ei ole. Kaebaja taotlus menetluse lõpetamiseks on seotud asjaoluga, et tema rikutud õigused on taastatud ja ta sai lepingud kohtumenetluse käigus. Ei ole tõendatud, et lepingud linnavalitsusel puudusid, kuigi nad registreeriti alles 28.11.05.a. Vastustaja esklikult oli vastamisel teadmises, et O.G. pidi olema lepingutest ja asukohast teadlik ainuisikuliselt, kuna sõlmis need isiklikult ning ei vajanud vastustaja abi lepingute saamisel. Kohus leiab, et O.G. oli lepingute sisust teadlik, kuid teabenõue esitati põhjusel, et ta väidetavalt vajas koopiaid. Kohus nõustub, et kohtusse pöördumise tingis vastustaja tegevus, kuna vastustaja ei asunud selgitama lepingute asukohta, et väljastada koopiad, seejuures ei näinud takistusi nende väljastamiseks avaliku teabena.
5. Kaebaja ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil. Kaebaja on esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks HKS § 24 lg 1 p 3 alusel, kuna ta on eesmärgi saavutanud ja temale väljastati lepingute koopiad. HKS § 93 lg 2 alusel palub kohtukulude väljamõistmist summas 12 540 krooni.
6. Menetlus käesolevas haldusasjas kuulub lõpetamisele HKS § 24 lg 1 p 3 alusel. Vastavalt HKS § 24 lg 1 p 3 lõpetab halduskohus asja menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud või välja andmata jäetud haldusakt on välja antud või peatatud haldusakt täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse või protesti esitaja taotleb asja läbivaatamist. HKS § 93 lg 2 kohaselt mõistetakse kaebuse esitaja kasuks välja tema poolt kantud kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 24 lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel.
7. Kohus leiab, et kaebuse esitaja kohta esitatud arvamus, et ta on ise suuteline kaebust koostama ja end esindama, on õige, kuid ei tähenda, et isik ei tohiks teostada õiguste kaitset esindaja vahendusel. Isiku esindus võib olla vajalik hõivatuse tõttu jms põhjustel ja kaebaja ei pea esinduse vajalikkust eraldi tõendama. A.S. on kaebuse vormistanud formaalselt kooskõlas HKS § 10 nõuetega, kuid kaebusele ei ole esitatud lisamaterjale, mis viitaksid, et tehtud töö oleks mahukas. Kohtukulude loetelus 3 on märgitud, et koguti tõendeid, samas nähtub kaebusest, et kohtule ei esitatud kaebuse lisadena tõendeid, mille kogumine oleks võtnud aega. Kaebusele olid lisatud teabenõude koopiad, vastuskirjad vastustajalt, volitus, riigilõivu tasumise kviitungid, millest ühe puhul kohus tegi täiendava päringu ja kaebaja seejärel esitas kviitungi. Kaebaja esindaja ei suutnud üheselt määratleda vastamisel, missuguse numbriga lepingud on kaebuste alusel soovitud saada, need numbrid tuli kohtul täpsustada. Asja arutamise käigus jättis kaebaja esindaja teatamata kohtule uue aadressi, et teda saaks kutsuda kohtusse ja kutse väljastati kaebuses märgitud aadressil ning kutse saabus kohtule tagasi ilma, et kutse oleks esindajani jõudnud. Seega on haldusasjas nr 3-859/05, mis ajaliselt on esindaja poolt dateeritud varasema kuupäevaga (30.05.05) esitatud ilma tõendeid kogumata. Sama kehtib teisena esitatud haldusasja nr 3-860/05 kohta. Sõidukuluna esitatud nõuet summas 130 krooni vastustaja tunnustab, ja kohus leiab, et see kuulub väljamõistmisele HKMS § 85 p 6 alusel summas 130 kr. Kaebused on sisult samased ja ilma õiguslike viideteta HKMS-i sätetele. Kaebuste suhtes esitatud vastused kohtule olid ebatäpsed ja segamini lepingute numbrid, kaebuses ei ole kirjeldatud asjaolusid, mis võinuks selgitada tekkinud olukorda ja need asjaolud esitati alles asja kohtulikul arutamisel. Kohus ei nõstu kaebaja esindaja väitega, et üks kaebustest on tunduvalt keerukam ja vajas palju tööd. Kohus ei nõustu vastustaga selles, et samasisuliste kaebuste puhul tuleks jätta õigusabi tasu välja mõistmata. Kohus leiab, et kuigi kaebused vormistati näiliselt erinevatel aegadel, on kaebajat esindanud üks ja sama õigusnõustaja ja tehtud töö ei ole selle tõttu mahukam või keerulisem, et kaebaja vormistas kaks kaebust. Antud juhul tuleb õigusabikulusid vähendada. Vastustaja seisukoht, et kaebaja oleks saanud ise esitada kaebused kohtule, ei anna alust jätta välja mõistmata õigusabitasu, kuna protsessiosaline võib HKMS § 14 lg 5 tulenevalt ajada asju isiklikult või esindaja kaudu. Kohus leiab, et kaebuste koostamine ei olnud esindaja jaoks vaevanõudev, kahe kaebuse vahe seisneb seejuures üksnes mõnes faktilises erinevuses, kaebuse maht on väike ja selle sisu ei ole keerukas. Kohtule täiendavate vastuste esitamise tingisid kaebuse andmete nappus. Vastulause või seisukohtade ettevalmistamisele liidetud menetluses kulus kokku 3 t + 1 t , mis on mitteusaldusväärne ja põhjendamatu. Kaebuse esitaja ei esitanud kohtumäärusele vastusena tõendit selle kohta, millal ta sai kätte vastused, mis põhjustasid kohtusse pöördumise. Järelikult ei ole kaebaja või tema eisndaja kogunud kaebuse esitamisel mingeid tõendeid. Kaebuse menetlemise ajal esitas kaebaja Loksa linnavolikogu protokolli, mis saadud interneti vahendusel ja olid esitatud kohtule kinnitamata kujul ( tlk 51) 1 lehel, mille hankimiseks seejuures ei näinud vaeva õigusnõustaja, vaid selle otsis välja O.G.. Kohus on ise välja printinud linnavolikogu protokolli täies mahus ja see on kättesaadav ilma täiendavaid nõudeid tegemata ( tlk 52-56). Seega ei ole kohtule esitatud dokumente, mis võiksid viidata, et tehtud töö oli vaevanõudev; või et kaebuse materjal on mahukas; või et töö oli keerukas. Esindaja ei märgi, missugused konsultatsioonid olid vajalikud ja milles konsultatsioonid seisnesid. Asja arutamisel Smelov märkis, et ta juhendas O.G.it, kuid ei täpsustanud väidet muus osas, kui et O.G. otsis tema nõustamisel välja lisatud protokolli. Kohus jääb seisukohale, et isegi juhul, kui O.G. ise ei oleks osanud leida interneti vahendusel märgitud dokumenti, ei ole esindaja selle tõttu teostanud märkimisväärselt suuremahulist ja vaevanõudvat tööd. Seletuse võtmine nn tunnistajalt ei ole asjakohane, kuna tõendina saanuks kohus tunnistaja üle kuulata, kui oleks esitatud vastav taotlus või kaebuses märgitud andmed, mis oleksid viidanud, et O.G. on kellegi konkreetse isiku kätte andnud lepingu, mille väljanõudmisele ta asus. Vastustajale vastava teabe andmisel oleks saadud kontrollida vahetult kohapeal, kas lepingud võisid liikuda mingisse konkreetsesse kausta. 4 Hinnates kaebaja esindajate tehtud tööd ja kvaliteeti peab kohus vajalikuks HKS § 87 lg 2 alusel õigusabikulu vähendada, kuna esitatud nõue on põhjendamatult suur. Kohtupraktikas on kaebuse koostamisel ja kaebuste toetamisel või menetluse lõpetamisel hinnatud töö keerukusastet ja tehtud tööde mahtu. Antud juhul on kaebuse sisu arvestades tegemist mitte keerulise probleemiga, kaebuse koostamiseks ei olnud vaja koguda täiendavat materjali ja selle kogumine ei olegi tõendatud, kaebuse materjal kinnitab, et esindaja ei ole kohtule esitanud või viidanud materjalile, millega tutvumiseks oleks kulunud rohkelt aega. Õigusabitasu summas 12 390 krooni ei ole põhjendatud, on alusetult suur ja kohtupraktikas mõistetakse märgitud suuruses õigusabitasu välja keskmise raskusega vaidlusküsimustes, seejuures on materjali maht oluliselt suurem. Kuna kaebaja ja vastustaja vahel on erimeelsuste tõttu tekkinud sügavad lahkehelid, mis põhjustavad pidevaid vaidlusi ning kohtuskäimisi, siis sama liiki kaebuse teksti koostamine ja õiguslike aluste otsimine või viitamine, ei saanud samale esindajale põhjustada märkimisväärset ajakulu. Kaebaja, soovides lahendust kohtusse pöördumisega, pidi arvestama, et see on tunduvalt kulukam, kui vahetult selgitada vastustajale, missugustel põhjustel ja kelle juurest võiks otsida lepinguid. O.G. oli ise jätnud esitamata lepingud registreerimiseks, mistõttu peale tema lahkumist dokumentatsiooni üleandmist teostamata, ei olnud vastustaja saanud vajalikku selgust dokumentide liikumises. Isegi kui suhtlemine on väidetavate lahkehelide tõttu raskendatud, oli võimalus vältida kohtusse pöördumist. O.G. valides kohtutee pidi arvestama, et kohus võib seadusest tulenevalt vähendada õigusabitasu ja selliselt võib jääda osa tehtud kulutusi kaebaja kanda. Kohus vähendab vastustajalt väljamõistetavat õigusabitasu ja peab õiglaseks ja põhjendatud kulutuseks tasu summas kokku 1500 krooni. Lisaks kuulub väljamõistmisele sõidukulu 130 krooni. Riigilõiv summas 10.- krooni kuulub tagastamisele HKS § 84 lg 4 p 3 alusel. Juhindudes HKS §-dest 24 lg 1 p 3, 84 lg 4 p 3 ja 93 lg 2 kohus MÄÄRAB: Lõpetada menetlus liidetud haldusasjas nr 3-859/05 ja välja mõista Loksa Linnavalitsuselt O.G.i kasuks kohtukulu summas 1630 krooni (üks tuhat kuussada kolmkümmend krooni). Määrusele on õigus esitada erikaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates selle avalikustamisest, s.o 29.12.05.a. Karin Kalmiste kohtunik 5