ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane
- aprill 2006, Jõhvi 3-06-293 X kaebus Narva Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks
- märts 2006 X ja tema esindaja Aleksandr Gamazin RESOLUTSIOON 1.Rahuldada kaebus osaliselt. 2.Teha Narva Linnavalitsusele ettekirjutus vaadata Narva linnas Jõesuu 24a asuva elamu korterite omanike poolt 14.11.2005 esitatud avaldus läbi ja anda sellele hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest vastus X aadressil. 3.Mõista Narva Linnavalitsuselt X kasuks kohtukuludena välja 2210 (kaks tuhat kakssada kümme) krooni. 4.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest kirjalikult teatada kohtunikule. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Sellest tähtajast hiljem võib apellatsioonkaebuse esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 13.11.2005 toimus Narva linnas Jõesuu 24a tänava majas korteriomanike üldkoosolek kus arutati maa erastamise küsimust (t.l. 4-5). 14.11.2005 saatsid korteriomanikud Narva linnapeale avalduse (t.l. 6), esitasid selles oma seisukohad maa erastamise küsimuses ja palusid, et arvestataks nende protokollitud otsusega. 12.01.2006 saatsid korteriomanikud linnapeale uue avalduse (t.l. 7), märkisid selles, et pole eelmisele vastust veel saanud, palusid avaldust linnavalitsuse komisjoni istungil arutada ja istungi aeg neile teatada. 09.02.2006 esitas X Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 2) ning palus, et kohus teeks Narva Linnavalitsusele ettekirjutuse teatada komisjoni istungi kuupäev 14.11.2005 esitatud avalduse läbivaatamises ja anda vastus tulemuste kohta. Kaebaja märkis, et on üks Jõesuu 24a korteriomanikest ja vastamata jätmisega rikutakse tema õigust saada kohaliku omavalitsuse organilt informatsiooni. Narva Linnavalitsuse kirjalikus vastuses (t.l. 17) teatati, et enne kaebuse esitamist ei toimunud ehitus- ja arhitektuurikomisjoni istungit, mille päevakorras oleks olnud Jõesuu 24a puudutavat küsimust, kuid 23.03.2006 see toimus ja kaebaja võttis sellest osa. Vastusele lisas linnavalitsus istungi protokolli väljavõtte (t.l. 18), millest nähtuvalt arutati Narva Linnavalitsuse ehitus- ja arhitektuurikomisjoni istungil tõepoolest Jõesuu 24a maa erastamisega seonduvat, X kuulati ära ja otsustati ühehäälselt, et elanikel tuleks moodustada juriidiliselt toimiv vorm ja esitada avaldus maatüki suurendamiseks, kuid võib esitada ka kõigi korteriomanike ühisavalduse. Kohtuistungil nõustusid X ja tema esindaja Aleksandr Gamazin, et linnavalitsuse ehitus- ja arhitektuurikomisjoni istung on toimunud ja kaebaja on saanud sellel osaleda ega soovinud enam ettekirjutuse tegemist komisjoni istungit puudutavas osas. Muus osas jäid nad kirjaliku kaebuse väidete ja nõude juurde ning esitasid ka kokku 2210 krooni suuruse kohtukulu hüvitamise taotluse. X ei pidanud istungi protokolli saamist piisavaks ja väitis, et komisjon avaldust sisuliselt ei arutatud ja kirjalikku vastust pole sellele antud. Aleksandr Gamazin viitas haldusmenetluse seaduse § 5 lg. 2 ja 4 ning kohaliku omavalitsuse seaduse § 3 p. 2 rikkumisele. Narva Linnavalitsus oma esindajat kohtuistungile ei saatnud, selle toimumise aeg ja koht olid talle ettenähtud korra kohaselt teatavaks tehtud ning teda oli hoiatatud ka sellest, et mitteilmumine ei takista asja läbivaatamist (t.l. 13 ja 16). KOHTU PÕHJENDUSED Narva Linnavalitsuse ehitus- ja arhitektuurikomisjoni istung on toimunud, Narvas Jõesuu 24a asuva elamu omandiprobleemid olid selle päevakorras, X kutsuti istungile ja tal võimaldati ka sõna võtta (t.l. 18-19 ja 24). Seega on kaebuse nõue, milles soovitakse Narva Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemist komisjoni istungi kuupäeva teatamiseks juba täidetud. Kuna kaebaja ei nõua selle küsimuse sisulist läbivaatamist (t.l. 32-33), tuleb menetlus nimetatud nõude osas eraldi määrusega lõpetada ning kohtuotsuses pole enam vaja käsitleda komisjoni istungile kutsumise kohta esitatud väiteid ja taotlust. Veel on kaebaja väitnud, et Narva linnapea nimele 14.11.2005 saadetud avaldus on seni läbi vaatamata ja vastama. Selles avalduses soovisid kuus Narvas Jõesuu 24a asuva elamu korteri omanikku, et elamu juurde erastataks maa 1983 aasta katastriüksuse plaani järgi ning jäetaks tähelepanuta katastriüksuse plaan, mis koostati elanike teadmata 1999 aastal. Seega puudutab nende avaldus eluruumi juurde kuuluva maa ostueesõigusega erastamist. Sellise maa ostueesõigusega erastamine on reguleeritud korteriomandiseaduses, maareformi seaduses ning selle alusel Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr. 267 kinnitatud “Maa ostueesõigusega erastamise korras”. Kuna ükski neist õigusaktidest ei sisalda avaldustele vastamise korda puudutavaid sätteid, tuleb lähtuda märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses kehtestatust. Selle seaduse § 5 lg. 1 ja § 6 kohaselt on adressaadil kohustus vastata viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksula avalduse registreerimisest arvates. Üksnes erilise vajaduse korral võib vastamise tähtaega kuni kahe kuuni pikendada, kuid isikut tuleb sellest teavitada. Narva Linnavalitsus on Jõesuu 24a elanike poolt esitatud avalduse registreerinud 14.11.2005, kuid pole kohtule väitnud ega tõendanud, et on sellele vastanud. Teiste hulgas oli avalduses ära märgitud ka X nimi, avaldusele lisatud üldkoosoleku protokolli kohaselt oli ta kinnitatud maa erastamise probleemidega tegelevaks isikuks ja avaldajad olid soovinud saada vastust just tema aadressil (t.l. 4-6). Seega rikub avaldusele seaduses sätestatud tähtaja jooksul vastamata jätmine ka X isiklikke subjektiivseid õigusi ning annab aluse kaebuse nõude halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 2 kohaseks rahuldamiseks. Nõude põhjendatusest tulenevalt kuulub halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 1 kohaselt rahuldamisele kaebaja poolt riigilõivu (t.l. 3) ja õigusabi (t.l. 8 ja 25) eest tasumisega kantud kohtukulude hüvitamise nõue. Kuna sama seadustiku § 93 lg. 2 kohaselt mõistetakse kohtukulud kaebajale välja ka menetluse lõpetamisel halduskohtumenetluse seadustiku § 24 lg. 1 p. 3 sätestatud alusel, on otstarbekas käsitleda kogu kokku 2210 krooni suurust kohtukulu tervikuna ning mõista hüvitis välja kohtuotsusega. /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik