ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungite toimumise aeg Kohtuistungitel osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane
- aprill 2006, Jõhvi 3-06-64 X kaebus Ida-Viru maavanema poolt tekitatud kahju hüvitamiseks
- märts 2006 X ning Ida-Viru maavanema esindajad Milvi Tooming, Anne Võsu ja Ly Nõlvak RESOLUTSIOON 1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. 3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest kirjalikult teatada kohtunikule. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Sellest tähtajast hiljem võib apellatsioonkaebuse esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 10.01.2006 esitas X Ida-Viru maavanema peale Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 23) ning palus, et kohus tuvastataks tema ema Maria Sabbe pensioni õigusvastase väljamaksmise AA Hooldekodu direktor Ilmar Köögile, hüvitaks tekitatud 43 528 krooni suuruse varalise kahju ja 100 000 krooni suuruse moraalse kahju. Sotsiaalhoolekandeseaduse § 5 lg. 4, 5 ja § 9 tuginedes märkis kaebaja, et Aa Hooldekodu on riiklik asutus ja maavanem vastutab kõikide toimingute eest. Ta väitis, et Aa Hooldekodu on saanud alates oktoobrist 1999 kuni aprillini 2002 pensioni teovõimetu Maria Sabbe eest, kuigi eestkostjaks oli määratud tema. 03.02.2006 täienduses (t.l. 14) lisas kaebaja, et rikutud on tema perekonnaseaduse § 91 tulenevaid õigusi, sest eestkostjana oli tal õigus kasutada ja käsutada eestkostetava vara. Ida-Viru maavanema kirjalikus vastuses (t.l. 49-51) paluti kaebus rahuldamata jätta. Seejuures märgiti, et alates aastast 1999 on Aa hooldekodu kohamaksumuseks 3 500 krooni ning viidati Tallinna Sotsiaal- ja tervishoiuameti poolt Aa hooldekodule 10.09.1999 saadetud kirjale, mille kohaselt tasub sotsiaal- ja tervishoiuamet Maria Sabbe ülalpidamiskulude katteks kuni 1800 krooni, kui hoolealune ise katab vähemalt 85% pensioni või muu sissetuleku arvel. Veel märgiti, et alates 01.04.2002 ei laekunud 85% pensionist enam hooldekodu arvele, vaid selle sai täies ulatuses kätte X, kes jättis Maria Sabbele osutatud teenuse eest tasumata. Kohtuistungil jäi X kaebuse väidete ja nõude juurde ning esitas 255,60 krooni suuruse kohtukulu hüvitamise nõude. Ta väitis, et talle pole esitatud tõendeid selle kohta, kes sai kätte Maria Sabbe pensioni ja, et raha kulutati tema ülalpidamiseks ning leidis, et selle on omandanud Aa Hooldekodu ametnikud, sest ema oli riiklikul ülalpidamisel ja Tallinna linna poolt makstud 1800 krooni oli kohamaksu eest tasumiseks piisav. Veel väitis kaebaja, et Maria Sabbe teovõimetuks tunnistamisel läksid kõik tema õigused üle eestkostjale ning viitas ka sellele, et on oma ema pärija. Mittevaralise kahju väitis ta olevat tekkinud Aa Hooldekodu poolsest pettusest, piinamisest ja algatatud kohtuprotsessidest, pensioni omastamise läbi tema eraellu sekkumisest ning tema hea nime ja au süstemaatilises alandamisest maavanema juures sellega, et Lüganuse Vallavalitsus algatas kohtuprotsessi. Ida-Viru maavanema esindajad jäid samuti kirjalikult väidetu juurde ning kinnitasid, et pensionide väljamaksmine ei kuulu maavanema pädevusse, ta üksnes korraldab ja kontrollib hoolekande teenuse osutamist. Pensioni kasutamist Maria Sabbe ülalpidamiseks pidasid nad tõendatuks püsikorralduslepingu, Aa Hooldekodu kinnituse ja pretensioonide puudumisega. KOHTU PÕHJENDUSED Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses. Nimetatud seaduse § 7 lg. 1 ja 3 kohaselt võib isik, kelle seadusest tulenevaid õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus rikkunud, nõuda otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamist. X väidab, et Ida-Viru maavanem on talle tekitanud 43 528 krooni suuruse varalise kahju, sest tema vastutusel olev Aa Hooldekodu on omastanud ajavahemikul oktoober 1999 kuni aprill 2002 teovõimetu eestkostetava Maria Sabbe pensioni. Ta on määratud nimetatud isiku eestkostjaks (t.l. 4) ning on arvamusel, et kõik teovõimetu isiku õigused lähevad üle eestkostjale, kellel tekkib õigus eestkostetava kogu vara kasutada, käsutada ja endale saada. Need kaebaja seisukohad ei ole õiged. Füüsilise isiku õigusvõime ehk võime omada õigusi ja kohustusi algab inimese sünniga ja lõpeb surmaga. Kui isikule on määratud eestkostja, tähendab see seda, et ta ei suuda iseseisvalt oma õigusi realiseerida ja kohustusi täita ning vajab oma piiratud teovõime tõttu esindajat. Perekonnaseaduse § 92 lg. 4 ja § 98 lg. 1 ja 2 on sõnaselgelt sätestatud, et eestkoste seatakse piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks, eestkostja on üksnes eestkostetava esindajaks, tal on kohustus hoolitseda eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ja lähtuda oma tegevuses eestkostetava huvidest. Praegu kehtiva riikliku pensionikindlustuse seaduse § 2 kohaselt on pension solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline hüvitis, mida makstakse riiklikest sotsiaalkindlustuse vahenditest vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral. Täpselt sama sisu oli pensioni mõistel ka seaduse varem kehtinud redaktsioonis. Seega on seaduseandja näinud pensioni ette sellise isiku abistamiseks, kes ei suuda endale ise elatist teenida. Kuna kummastki seadustest ja kuni 01.04.2000 kehtinud riiklike elatusrahade seadusest ei tulene võimalust toetada riiklike vahendite arvelt piiratud teovõimega isiku eestkostjat, pole eestkostjal ka mingit õigust oma eestkostetava pensioni endale nõuda. Kehtiva riikliku pensionikindlustuse seaduse § 45 lg. 3 p. 2 kohaselt võib eestkostja saada kätte üksnes pensionäri surma tõttu saamata jäänud pensioni. Sotsiaalkindlustusameti kinnituste kohaselt on Maria Sabbe pension kogu kaebusega vaidlustatud perioodi osas talle endale välja makstud (t.l. 5 48 ja 76), mistõttu pole Lidia Lanbergil saanud tekkida mingit õigust selle saamiseks. Kaebuses ja kohtuistungil on ta küll süüdistanud Ida-Viru maavanemat selles, et Aa Hooldekodu on tema ema pensioni omastanud, kuid ei ole suutnud kohtule selgitada ega tõendada, kuidas sai see asjaolu põhjustada varalist kahju talle endale (t.l. 92). Kahju hüvitamise nõude lahendamisel peab kohus välja selgitama, kas kaebajale üldse on põhjustatud hüvitamisele kuuluvat kahju ning alles seejärel saab ta kontrollida, kas kahju põhjuseks oli avaliku võimu kandja õigusvastane ja süüline tegevus. Kui kohtulikul arutamisel ei ole kahju tekkimine kinnitust leidnud, tuleb nõue halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel rahuldamata jätta ning kohtul pole vajadust kontrollida kaebaja poolt kahju tekkimise põhjusena märgitud haldusakti või toimingu õiguspärasust ega käsitleda süü ja põhjusliku seose küsimusi. Veel on kaebaja väitnud, et Ida-Viru maavanema poolt tekitati talle 100 000 krooni suurune mittevaraline kahju, mis seisnes tema petmises Aa Hooldekodu poolt, takistuste tegemises emaga suhtlemisel, tema eestkostja õiguste äravõtmise algatamises, tema tervise kahjustamises, eestkostja pensioni omandamisega tema eraellu sekkumises ning hea nime ja au alandamises (t.l. 93). Riigivastutuse seaduse § 9 lg. 1 sätestatu annab isikule küll võimaluse mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõudmiseks, kuid ainult väärikuse süülise alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja poolt loetletust saab seega arutlusele tulla vaid tervise kahjustamine, eraelu puutumatuse rikkumine ning au või hea nime teotamine. Põhiseaduse § 17 sätestatud õigust aule ja heale nimele saab kahjustada isikule teadlikult pahauskse hinnangu andmisega, õigustatud kriitika piiri teadliku ja tarbetu ületamisega, talle või tema kohta öelduga, tema panemisega au riivavatesse, alandavatesse või teotavatesse oludesse või muude tegudega, mille eesmärk on inimese au ja väärikustunde riivamine, tema alandamine, kahjustamine või teotamine ning isiku maine kahjustamisega avaliku arvamuse mõjutamise kaudu. Seega on kahju hüvitamise nõude puhul oluline tuvastada see, et isikule üldse on vaidlustatava tegevusega kahju põhjustatud ning, et kahju põhjustanud tegevus oli teadlik, pahatahtlik, eesmärgipärane ja just sellele isikule suunatud. Käesolevas asjas ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et Ida-Viru maavanem ise või keegi tema alluvatest oleks mistahes viisil kaebaja head nime või mainet teiste isikute silmis kahjustanud, tema au teotanud, väärikust alandanud või mainet rikkunud, et anti talle häbistav, alavääristav või naeruvääristav hinnang ning, et talle või tema kohta öeldi midagi teotavat või alandavat. Põhiseaduse § 26 sätestatud õigus eraelu puutumatusele tähendab isiku õigust elada omaenda elu minimaalse sekkumisega. Eespool juba esitatud kohtu põhjenduste kohaselt ei saa eestkostetavale isikule määratud pensioni väljamaksmisega talle endale riivata eestkostja õigusi ja kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et Ida-Viru maavanem või tema alluvad on tema eraellu mistahes muul viisil sekkunud. Samuti ei ole ta esitanud ühtegi väidet ja tõendit selle kohta, et tema tervislik seisund on ka tegelikkuses kahjustatud ning, et see toimus just Ida-Viru maavanema tegevuse tagajärjel. Kõigist eelnimetatud asjaoludest tulenevalt ei ole X poolt mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud nõudel alust ning ka see tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt rahuldamata jätta. Lisaks kahju hüvitamise nõuetele on kaebaja esitanud ka tuvastamisnõude. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg. 1 kohaselt saab sellise nõude esitada isik, kellel on vastava kohtulahendi saamiseks põhjendatud huvi. Sama seadustiku § 26 lg. 1 p. 3 sätestatu võimaldab tuvastamisnõude rahuldamist üksnes juhul, kui kohus on kaebaja huvi põhjendatuse tuvastanud. Seetõttu tuleb halduskohtul tuvastamisnõude puhul välja selgitada, kas kaebaja huvi haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks saab lugeda põhjendatuks ja alles seejärel võib ta asuda kontrollima vaidlustatu õiguspärasust. Juhul, kui kohus kaebaja huvi põhjendatust ei tuvasta, puudub tal vajadus hinnata vaidlustatud haldusakti või toimingu õiguspärasust käsitlevaid väiteid ja vastuväiteid. Antud juhul ei ole X nimetanud ühtegi arvestatavat asjaolu, millest võiks peale samas kaebuses juba esitatud kahju hüvitamise nõude tuleneda tema huvi Maria Sabbe pensioni väljamaksmisega seotud küsimuste või Ida-Viru maavanema ja tema alluvate poolt sooritatud mistahes toimingute õigusvastaseks tunnistamisel. Kohus ei ole talle esitatud dokumentaalsetest tõenditest ja seletustest ka ise leidnud midagi sellist, millest võiks kaebaja huvi põhjendatus tuleneda. Seetõttu puuduvad alused tuvastamisnõude rahuldamiseks ning see taotlus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel samuti täies ulatuses rahuldamata jätta. Kohtuistungil ei esitanud Ida-Viru maavanema esindajad kohtukulude hüvitamise taotlust (t.l. 94), seetõttu jäävad poolte võimalikud kohtukulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 7 kohaselt nende endi kanda jätta. /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik