3-03-91/2

JÕHVI HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Jõhvi Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 25.november

1. a Jõhvi Haldusasja number 3-237/ 2003 Haldusasi T.V kaebus Alajõe Vallavalitsuse 17.10.2000.a korralduse nr 349 punkti 6 õigusvastaseks tunnistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 16.
2. 2005 Menetlusosalised Kaebuse esitaja T.V ja tema esindaja A.S Vastustaja Alajõe Vallavalitsuse esindaja I.A RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Välja mõista kaebuse esitaja T.V-lt kohtukulu 10 krooni Alajõe Vallavalitsuse kasuks, ülejäänud kohtukulud summas 7592.80 jääb vastustaja Alajõe Vallavalitsuse enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Jõhvi Halduskohtu kaudu, teatades kirjalikult 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse teatavaks tegemisest kaebuse esitamisest ja esitades 30 jooksul samast päevast arvates põhjendatud apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Alajõe Vallavalitsuse 17.10.2000.a korralduse nr 349 punktis 6 on märgitud: “Tagastataval maaüksusel maatükil nr 5 asuvad ilma seadusliku aluseta püstitatud hooned (kohtuotsus haldusasi nr 3-3/96 22.03.1996)” - ( T.lk.6,12). T.V kaebus Alajõe Vallavalitsuse 17.10.2000.a korralduse nr 349 punkti 6 õigusvastaseks tunnistamiseks on Jõhvi Halduskohtule esitatud tähtaegselt. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS 3-237/03 Kaebuses halduskohtule palub kaebuse esitaja tunnistada õigusvastaseks Alajõe Vallavalitsuse 17.10.2000.a korralduse nr 349 punkti
3. Kaebaja leiab, et nimetatud maatükil asuvad hooned on püstitatud ehitusloa alusel ning tema andmed on kantud Ida-Viru Hooneregistrisse. Vaidlustatud korralduse punkt 6 on õigusvastane: T. V-le on Alajõe Vallavolikogu 26.03.1993 otsusega eraldatud elamu ehitamiseks xxxxx külas 0,071 ha suuruse maatükk ; Ehitusluba nr 1458 anti T. V-le 28.07.1993 maja ehitamiseks; Ehitusloa alusel alustas kaebaja maja ehitamist; Ida-Viru Maakohtu halduskohtuniku jõustunud kohtuotsusega 22.03.1996 on täielikult seadusevastaseks tunnistatud Alajõe Vallavolikogu 26.03.1993 otsus, millega T. V-le eraldati elamu ehitamiseks xxxxx külas 0,071 ha suuruse maatükk ; Tuginedes 22.03.1996 kohtuotsusele haldusasjas nr 3-3/96, millega tunnistati maatüki eraldamine T. V-le täielikult seadusevastaseks, on vallavalitsus õigusvastaselt võõrandatud maa tagastanud õigustatud subjektidele. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud korralduse p 6 temale kuuluvate hoonete osas küsimuse lahendamine on vastutustundetu ja õigusvastane. Vallavalitsus ei ole korralduses märkinud, kuidas lahendada maatükiga nr 5 kaasnevat olukorda. Kaebaja ei nõustu sellega, et ta peab õigustatud subjektidelt maa välja ostma. Kaebaja märgib, et kui temale oleks 1993 a elumaja ehitama asudes olnud teada asjaolu, et väljastatud ehitusloaga kaasneb hiljem hoonealuse maa välja ostmise kohustus eraisikult, siis ei oleks ta hoonet püstitama asunud. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde ning palus selle rahuldamist. Kohtukulude väljamõistmise kohta kaebajalt märkis ta, et on töövõimetuspensionär, kes saab pensioni. Viimane kulub rohtude peale ja elamiseks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja leiab, et kaebaja kaebus ei ole põhjendatud. Vaidlustatud korralduse p 6 ei rikkunud ega saanudki rikkuda kaebaja õigusi, kuivõrd konstanteering ” Tagastataval maaüksusel maatükil nr 5 asuvad ilma seadusliku aluseta püstitatud hooned (kohtuotsus haldusasi nr 3-3/96 22.03.1996)” ei tekitanud, muutnud ega lõpetanud T. V õigusi. Tähendust omab see, et T. V-le elamu ehitamiseks xxxxx külas 0,071 ha suuruse maatüki eraldamise kohta Alajõe Vallavolikogu poolt 26.03.1993 vastu võetud otsus on Ida-Viru Maakohtu halduskohtuniku jõustunud kohtuotsusega 22.03.1996 täielikult seadusevastaseks tunnistatud ning kaebaja ei ole seda vaidlustanud. Vastustaja leiab, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, piisavalt motiveeritud, selles on välja toodud haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus koos vastavate põhjendustega. Kaebaja ei ole haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise nõuet tõendanud kahju hüvitamise nõudega, seetõttu puudub tal põhjendatud huvi. Seetõttu tuleb kaebaja kaebus jätta rahuldamata ning välja mõista kantud kohtukulu summas 7602.80 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED 2 3-237/03 Esitatud kaebus on lubatud, kuid on põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus tugineb toimikute 3-237/2003 materjalidele ja kohtuistungi protokollile. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud tuvastamiskaebuse. Käesolevas asjas on T.V vaidlustanud Alajõe Vallavalitsuse 17.10.2000.a korralduse nr 349 punkti 6, milles on märgitud: “Tagastataval maaüksusel maatükil nr 5 asuvad ilma seadusliku aluseta püstitatud hooned (kohtuotsus haldusasi nr 3-3/96 22.03.1996)”, ( T.lk.6,12). Asja materjalidest nähtuvalt on Alajõe Vallavalitsus oma 17.10.
4. a korraldusega nr 349 tagastanud omandireformi õigustatud subjektidele kogu xxxxx maaüksuse, s.h maa, millel asusid sel ajal T. V-le kuulunud xxxxx küla xxxxx hooned. Nimetatud vallavalitsuse korraldus on haldusaktina kehtiv, ükski nimetatud korralduse adressaatidest ei esitanud selle peale seaduses ettenähtud tähtajal tühistamiskaebust. Vastavalt Ida-Viru Maakonna Hooneregistri tõendile kuulus T. V-le majandusblokiga elamu hoonealuse pinnaga 189,2 m2 asukohaga xxxxx, Alajõe. Alajõe Vallavolikogu oma 26.03.1993 otsusega eraldas T. V-le 0,071 ha maad individuaalelumaja ehitamiseks. Maa eraldati õigusvastaselt võõrandatud maast. Sellega eksis vallavolikogu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 17.10.1991 otsuse "Eesti Vabariigi maareformi seaduse kehtestamise kohta" punkt 3 vastu, mille alusel lõpetati pärast 17.10.1991 maa tähtajata kasutamiseks andmine. Ida Viru Maakohtu halduskohtuniku 22.03.1996 jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 33/96 tunnistati maa eraldamine T. V-le täielikult seadusevastaseks. Vastustaja Alajõe Vallavalitsus on õigusvastaselt võõrandatud maa tagastanud õigustatud subjektidele, kuna Endise xxxxx (xxxxx) xxxxx talumaa tagastamise õigustatud subjektid olid esitanud taotlused maa tagastamiseks ning sellel maal xxxxx asuvatele ehitistele pole enne 17.10.1991, mil jõustus Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 17.10.1991 otsus "Eesti Vabariigi Maareformi seaduse kehtestamise kohta", antud ehitusluba. Ehitusluba nr 1458 anti T. V-le 28.07.1993, millega rikuti Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 17.10.1991 otsuse punktis 9 kehtestatud korda, mistõttu ei saa nimetatud ehitusluba või selle alusel püstitatud ehitiste olemasolu olla õigusvastaselt võõrandatud maa MaaRS § 6 lg 2 p 3 alusel mittetagastamise põhjenduseks. T. V-le elamu ehitamiseks xxxxx külas 0,071 ha suuruse maatüki eraldamine Alajõe Vallavolikogu 26.03.1993 otsusega on Ida-Viru Maakohtu halduskohtuniku jõustunud kohtuotsusega 22.03.1996 täielikult seadusevastaseks tunnistatud, siis on vaidlusalused hooned püstitatud lisaks veel ka ilma maakasutusõiguseta. Vaidlusalune maa on kinnistatud õigustatud subjektide nimele. AÕRS § 14 lg 1 ja 3 sätestatu kohaselt on maaga püsivas ühenduses olev maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis või selle osa maatüki oluline osa ning sellise ehitise olemasolu ei saa olla aluseks selle maa suhtes MaaRS § 6 lg 2 p 3 sätete kohaldamisele. HKMS § 17 kohaselt asjaolud, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega tsiviil- või kriminaal- või haldus- või haldusõigusrikkumise asjas, ei vaja tõendamist halduskohtumenetluse asjas, kui sellest võtavad osa samad protsessiosalised. 3 3-237/03 Kaebuse esitaja poolt vaidlustatud haldusakti andmise aluseks oli Ida –Viru Maakohtu 22.03.1996 jõustunud kohtuotsus 3-3/
5. Vallavalitsuse viide vaidlustatud korralduse punktis 6 Ida-Viru Maakohtu halduskohtuniku 22.03.1996 jõustunud otsusele haldusasjas nr 3-3/96, millega tunnistati maatüki eraldamine T. V-le täielikult seadusevastaseks, on informatiivne, selgitamaks xxxxx küla xxxxx hoonete aluse maa õigustatud subjektidele tagastamise asjaolusid. Kaebaja väited, mis puudutavad T. V poolt hoonete püstitamise õiguspärasust, ei ole käesoleval juhul asjakohased. Halduskohus ei saa käesolevas asjas hinnata Alajõe Vallavalitsuse 17.10.
6. a korralduse nr 349 p 6 aluseks oleva Ida Viru Maakohtu halduskohtuniku 22.03.1996 jõustunud kohtuotsuse haldusasjas nr 3-3/96 õiguspärasust, millega tunnistati maa eraldamine T. V-le täielikult seadusevastaseks. Asjas pole vaidlust, et kaebaja on xxxxx küla xxxxx hoonete omanik. Kaebaja märgib kaebuses, et tuvastamiskaebuse esitamiseks on T.V-l põhjendatud huvi, kuna ta soovib talle põhjustatud kahju hüvitamist. Kaebuse esitaja ei ole aga kohtule esitanud kahju hüvitamise kaebust. Kaebaja saaks käesoleval juhul teostada oma õigusi sel viisil, et ta taotleb maaomanikelt tema kasuks hoonestusõiguse seadmist või lepitakse kokku hoonete maaomanikele võõrandamises. Vaidlustatud korraldus on õiguspärane, piisavalt motiveeritud, selles on välja toodud haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus koos vastavate põhjendustega. Kohtukulud HKMS § 92 lg. 1 sätestab, et kohtukulud kannab pool, kelle kahjuks tehti kohtuotsus. Paragrahv 93 lg. 1 järgi mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt kantud kohtukulud. Paragrahvide 83 p. 2 ja 85 p. 3 järgi on kohtukuludeks ka õigusabikulud. Paragrahv 87 lg. 1 loeb õigusabikuludeks asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulud. Lõige 2 sätestab, et kohus võib asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Seega sätestab HKMS selgesõnaliselt kohtu õiguse ka omal algatusel vähendada põhjendamatult suuri õigusabikulusid. Samuti tuleb kaebajalt kohtukulude väljamõistmisel arvestada proportsionaalsuse põhimõttega. Riigikohtu Halduskolleegiumi
7. detsembri
8. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-75-03 leiti, et kaebajalt kohtukulude väljamõistmise proportsionaalsus sõltub muuhulgas ka sellest, kas kaebuse esitaja nägi ette või pidi ette nägema, et kaebus on põhjendamatu, aga samuti ka kaebuse esitaja majanduslikust olukorrast. Neid põhimõtteid on halduskolleegium uuesti rõhutanud
9. detsembri
10. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-78-
11. Seega on halduskolleegium pidanud haldusorgani poolt lepingulise õigusabi kasutamist võimalikuks, kuid piiranud haldusorgani kasuks õigusabikulude väljamõistmist eeltoodud seisukohtadega. Haldusasja materjalidest ilmneb, et kaebuse esitaja on invaliidsuspensionär ning ta oli sunnitud pöörduma kohtu poole asjaoludel, mis ei ole sõltunud kuidagi kaebaja tegemistest või tegemata jätmistest . Olukorras, kus kaebaja on tasunud riigilõivu 10 krooni ning sealjuures on tuvastamata protsessiosalise pahatahtlikkus oma kaebeõiguse kasutamisel, ei ole halduskohtu arvates 4 3-237/03 kaebajalt vastustaja kasuks kogu kohtukulude väljamõistmine põhjendatud. summas 7602.80 krooni Eelmainitud põhjustel tuleb vastustaja taotlus T. V-lt haldusasjas kantud 7602.80 krooni suuruse õigusabikulu väljamõistmiseks rahuldada osaliselt ning kohus vähendab kohtukulusid. Kaebuse esitajalt kuulub välja mõistmisele riigilõiv summas 10 krooni vastustaja kasuks. Kohus kohaldas HKMS § 25, § 26 lg 1 p 6 , 28 lg 1, 31 lg 1, lg 4, lg 5, 87 lg 2, 92 lg 1 Ülle Polluks Kohtunik Kohtuotsus jõustus 20.04.2006 Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2006 otsusega nr 3-03-91, millega jäeti Jõhvi Halduskohtu 25.11.2005 otsus muutmata. Ülle Polluks Kohtunik 5