3-03-81/1

3-03-81 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 06.04.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-03-81 (endised nr 3-375/204 ja 3-1699/2003) Haldusasi J.P. kaebus Rae Vallavalitsuse 14.05.1998.a korralduse nr 781 „Ehitisele kasutusloa andmine“, 27.08.1998.a korralduse nr 1156 „Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine“, 10.09.1998.a korralduse nr 1185 „Maa ostueesõigusega erastamine“, 14.01.1999.a korralduse nr 46 „Maa ostueesõigusega erastamine“, 27.01.2000.a korralduse nr 96 „Rae Vallavalitsuse 14.01.1999.a korralduse nr 46 täiendamine ja korteriomandi seadmine“ ja 19.08.2003.a korralduse nr 933 „Papisaare tee 8 maa ostueesõigusega erastamine“ õigusvastaseks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 22.03.2006.a Menetlusosalised Kaebuse esitaja J.P., esindaja Ülo Kivi Vastustaja Rae Vallavalitsus, esindaja adv Uno Feldschmidt Kaasatud isik Harju maavanem, esindaja Priit Kiigemägi RESOLUTSIOON Jätta J.P. kaebus rahuldamata Jätta kohtukulud poolte kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. I ASJAOLUD
2. Rae Vallavalitsuse 14.05.1998.a korraldusega nr 781 „Ehitisele kasutusloa andmine“ anti kasutusluba S. R.le ¼, K. N. ¼ ja L. L. 2/4 mõttelises osas garaazile ja keldrile aadressil Papisaare tee 3, Vaskjala küla (tl 86, 104, 115, 118, 124).
3. Rae Vallavalitsuse 27.08.1998.a korraldusega nr 1156 „Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine“, lõpetati Rae valla haldusas oleva endise Jüri sohvoosi maakasutusõigus 2622 m2, suurusel maa-alal ning tagastati see õigusjärgluse aluse võrdsetes mõttelistes osades kaasomandisse ½ T. S.ja ½ T. S.Harju maakonnas, Rae vallas, Vaskjala külas Sillapiiga tee 8 maaüksusena sihtotsterbega elamumaa (tl 147, 156).
4. Rae Vallavalitsuse 10.09.1998.a korraldusega nr 1185 „Maa ostueesõigusega erastamine“, lõpetati endise Jüri Sohvoosi maakasutusõigus 0,5199 ha ja moodustati katastriüksus Sillapiiga tee 10, suurusega 5199 m2, Harju Maakonnas Rae vallas Vaskjala külas ning võimaldati maa ostueesõigusega erastamist T. R. maksumushinnaga 26 421 krooni (tl 48, 171).
5. Rae Vallavalitsuse 14.01.1999.a korraldusega nr 46 „Maa ostueesõigusega erastamine“, lõpetati endise Jüri sohvoosi maaksasutusõigus 0,3795 ha ja moodustada maakatastriüksus Papisaare tee 4, suurusega 3795 m2, Harju maakonnas, Rae vallas, Vaskjala külas ning võimaldada ostueesõigusega erastamist S. R., K. N. ja L. Lle maksumushinnaga 24 998 krooni (tl 50, 97, 108).
6. Rae Vallavalitsuse 27.01.2000.a korraldusega nr 96 „Rae Vallavalitsuse 14.01.1999.a korralduse nr 46 täiendamine ja korteriomandi seadmine“, täiendati Rae Vallavalitsuse 14.01.1999.a korraldust nr 46 seoses Harju Maavalitsuse juhendiga 17.11.1999.a. lõpetada Rae valla halduses oleva endise Jüri sohvoosi maakasutusõigus 0,3795 ha ning moodustada katastriüksus Papisaare tee 4, suurusega 3795 m2, asukohaga Harjumaa, Rae vald, Vaskjala küla, sihtotstarve elamumaa (tl 49, 96, 107).
7. Rae Vallavalitsuse 19.08.2003.a korraldusega nr 933 „Papisaare tee 8 maa ostueesõigusega erastamine“, lõpetati endise Jüri sohvoosi maakasutusõigus 5747 m2 suuruse maa-alal ja moodustati katastriüksus Papisaare tee 8 suurusega 5747 m2 Harju maakonnas, Rae vallas, Vaskjala külas ning võimaldati maa ostueesõigusega erastamist J.P.le maksumushinnaga 26 000 krooni (tl 8-9). II MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8. Kaebuse esitaja taotleb Rae Vallavalitsuse 14.05.1998.a korralduse nr 781 „Ehitisele kasutusloa andmine“, 27.08.1998.a korralduse nr 1156 „Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine“, 10.09.1998.a korralduse nr 1185 „Maa ostueesõigusega erastamine“, 14.01.1999.a korraldus nr 46 „Maa ostueesõigusega erastamine“, 27.01.2000.a korralduse nr 96 „Rae Vallavalitsuse 14.01.1999.a korralduse nr 46 täiendamine ja korteriomandi seadmine“ ja 19.08.2003.a korralduse nr 933 „Papisaare tee 8 maa ostueesõigusega erastamine“ õigusvastaseks tunnistamist ja nende korraldustega tekitatud kahju 266 042 krooni ja 90 senti Rae vallalt väljamõistmist (tl 75-78). Kaebuse kohaselt asub kaebajale kuuluv elamu endise Kure talu maadel, mis maareformi seaduse (MRS) kohaselt kuulub õigustatud subjektidele tagastamisele või kompenseerimisele seaduses sätestatud piirangutega. MRS § 6 lõikes 2 punktist 3 ja § 23 lõikest 2 tulenevalt tuleb maa ostueesõigusega erastamise küsimus lahendada enne maa tagastamist. Vallavalitsus alustas aga maa tagastamist õigustatud subjektidele enne kui kaebaja avaldus maa ostueesõigusega 2 erastamiseks oli lahendatud. Sellega rikkus vastustaja seadust ja kaebaja seadusega kaistud õigusi maa ostueesõiguse teostamisel maale. Endise Kure talu keldritele ei saanud S. r., K. N. ja L. L.l tekkida omandõigust, kuna omandireformi aluste seaduse § 18 lõike 1 kohaselt olid keelatud igasugused tehingud õigusvastaselt võõrandatud varaga. Seda keeldu rikkuvad tehingud on seaduse järgi tühised. Kure talu vundamendile ehitatud garaazihoone on ebaseaduslik ehitis, kuna see on ehitatud ilma maakasutusõiguseta ja ehitusloata. Kaebuse esitaja leiab, et ebaseaduslikult tagastatud ja kolmandatele isikutele õigusvastaselt erastatud maa hind (273 350 krooni), millest on maha arvestatud maa erastamisega tekkivad kulud (7 307 krooni ja 10 senti) on talle tekkitatud kahju.
9. Vastustaja leiab, et kaebus on nii sisuliselt kui õiguslikult põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et planeeringust ja tegelikult kujunenud hoonestusest lähtuvalt ei olnud kaebajale võimalik erastada maad enam, kui talle 19.08.2003.a korraldusega nr 933 erastati. Kaebaja on ise 27.06.2003.a nõustunud temale erastatud Papisaare tee 8 katastriüksuse piiride looduses kättenäitamisega, mis väljendub tema poolt allkirjastatud piiriprotokollis. Materjalidest nähtuvalt oli kaebajale teada maade erastamine naabritele juba varem. Riigivastutuse seaduse (RVS) § 7 lõikes 1 on kahju hüvitamise põhimõtted, milleks on põhjusliku seoses nõue teo ja sellega tekitatud akhju vahel ning tingimus, et kahju ei olnud võimalik vältida kaebajapoolsete meetmetega. Kaebaja ei ole alates 1998.a kuni 2004.a teinud ühtegi omapoolset üritust olukorra muutmiseks iga üksiku erastamise korral.
10. Kaasatud isik leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja avalduse alusel viis kaasatud isik läbi järelevalvemenetluse. Kaasatud isik leidis, et asjaolu, et kaebaja on teinud taotluse maa erastamiseks rohkem kui 2 ha, ei muuda kohaliku omavalitsuse otsust kaebajale erastatava maa suuruse kohta seadusevastaseks. Vastustaja on antud juhul käitunud seaduslikult, sest piiride määramisel on lähtutud õigusaktide nõuetest ja teiste erastajate õigustest ning on leitud igati seaduslik lahendus. Lahustükina maa erastamine ei ole seadustega kooskõlas. III KOHTU PÕHJENDUSED
11. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. RVS § 7 lõige 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandaja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVS §-des 3 (haldusakti tühistamise nõue), 4 (toimingu lõpetamise nõue) ja 6 (haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue) sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kuigi kaebuse esitaja väidetav kahju tekkis enne RVS jõustumist (01.01.2002.a), on RVS § 7 lõikes 1 sisalduv põhimõte kohaldatav ka käesoleva vaidluse lahendamisel. Riigikohtu halduskolleegium on 19.03.2002.a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-11-02 asunud seisukohale, et „RVS § 7 lõike 1 kohaselt ei teki hüvitusnõuet, kui kahju on või oli võimalik kõrvaldada või vältida, nõudes haldusakt tühistamist“ ning 03.04.2002.a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-14-02 märkinud, et „rahalist hüvitust halduse poolt tekitatud kahju eest ei saa nõuda, kui kahju oleks tunduvalt odavam kõrvaldada muude õiguskaitsevahenditega, eelkõige haldusaktide ja toimingutega. See põhimõte on kooskõlas Riigivastutuse seaduse § 7 lg-ga
12. Riigikohus peab võimalikuks kohaldada seda põhimõtet kahju hüvitamise üldise põhimõttena ka enne Riigivastutuse seaduse jõustumist tekitatud kahju puhul, kui muu õiguskaitsevahendi kasutamine on reaalselt võimalik.“ 3 Antud juhul ei ole kaebuse esitaja eelnevalt kasutanud ühtegi RVS §-des 3, 4 ja 6 nimetatud õiguskaitsevahendit. Kaebuse esitaja ei ole tähtaegselt vaidlustanud haldusakte, millega on kaebuse esitajale väidetavalt kahju tekitatud. Nimetatud haldusaktid kehtivad ja nendega tekitatud kahju hüvitamist ei ole võimalik enam taotleda. Kohus leiab, et kaebuse esitajal oli võimalik väidetavat kahju vältida nõudes vaidlusaluste korralduste tühistamist. Kaebuse esitaja pole väitnud ega tõendanud, et nimetatud korralduste tühistamisnõude esitamine polnud reaalselt võimalik. Asjas ei nähtu ühtegi tühistamiskaebuse esitamist takistanud asjaolu. Kaebuse esitaja poolt kohtuistungil väidetu kohaselt oli ta vaidlusalustest korraldustest teadlik, kuid püüdis asja lahendada kirjavahetuse teel, mida ta pidas vallaga algusest (1998.a) peale (tl 199). Osa kaebaja kirjavahetusest vallaga on esitatud ka kohtule (tl 13-21). Kuna korralduste tühistamine oleks kahju vältinud ja sellise õiguskaitsevahendi (haldusakti tühistamise nõue) kasutamine oli reaalselt võimalik, siis langeb hüvitusnõue seetõttu ära. Seega nõustub kohus vastustajaga, et kaebuse esitaja kahju nõude rahuldamine oleks vastuolus RVS § 7 lõikes 1 sätestatud põhimõttega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kahjunõude esitamine ei ole antud juhul lubatav, mistõttu ei kuulu kahjunõue läbivaatamisele sisuliselt. Kuna kaebaja pole muud huvi väljendanud, on Rae Vallavalitsuse 14.05.1998.a korralduse nr 781 „Ehitisele kasutusloa andmine“, 27.08.1998.a korralduse nr 1156 „Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine“, 10.09.1998.a korralduse nr 1185 „Maa ostueesõigusega erastamine“, 14.01.1999.a korralduse nr 46 „Maa ostueesõigusega erastamine“, 27.01.2000.a korralduse nr 96 „Rae Vallavalitsuse 14.01.1999.a korralduse nr 46 täiendamine ja korteriomandi seadmine“ ja 19.08.2003.a korralduse nr 933 „Papisaare tee 8 maa ostueesõigusega erastamine“ õigusvastaseks tunnistamise nõuded kahjunõudega hõlmatud.
13. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 92 lõike 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. HKMS § 93 lõike 1 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Vastustaja taotleb kaebajalt välja mõista tema poolt kantud kohtukulud, mis seisnevad kuludest õigusabile kokku 11045 krooni (tl 196, 197, 200). HKMS § 87 lõike 2 kohaselt võib kohus õigusabikulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kuivõrd HKMS § 87 lõige 2 sätestab selgesõnaliselt kohtu õiguse ka omal algatusel vähendada põhjendamatult suuri kohtukulusid, tuleb tunnistada ka halduskohtu õigust kohtukulud jätta välja mõistmata (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 24.04.2001.a otsus asjas nr 3-3-1-19-01). Kohus nõustub kaebaja esindajaga, et vastustajal puudus käesoleval juhul vaidluse iseloomu arvestades põhjendatud vajadus välise õigusabiteenuse tellimise järele. Seega jätab kohus HKMS § 87 lõike 2 alusel vastustaja taotluse kohtukulude väljamõistmiseks kaebajalt rahuldamata ja kohtukulud väljamõistmata. Eeltoodud põhjustel jäävad käesolevas asjas kantud kohtukulud poolte endi kanda. Indrek Paukštys Kohtunik 4