3-2672/04 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 09. november 2005. a Tallinn Haldusasja number 3-2672/04 Haldusasi MTÜ X kaebus Vabariigi Valitsuse 16.

§ 12lg 3 alusel MTÜ X kaebuse menetlus.

1. Sekretäril saata käesole määrus MTÜ-le X ning Kaitseministeeriumile. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu. I ASJAOLUD
2. MTÜ X esitas
3. detsembril
4. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Vabariigi Valitsuse
5. detsembri
6. a korralduse nr 481-k õigusvastaseks tunnistamist ning õigusvastase haldusaktiga tekitatud 2 000 000 krooni suuruse kahju hüvitamist. Vaidlustatud korraldusega otsustati anda Võru maakonnas Meegomäel asuvad X ja Võru Tehnikakooli hooned, rajatised ja muu vara Eesti Vabariigi Kaitsejõudude Peastaabi omandusse.
7. Halduskohus leidis
8. oktoobri
9. a määruses, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ning andis kaebuse esitajale tähtaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ning tähtaja rikkumise tinginud põhjuste äranäitamiseks. Nimetatud määruses leidis kohus, et kaebuse esitaja pidi vaidlustatud Vabariigi Valitsuse korraldusest olema teadlik hiljemalt 19.12.
10. a ning sellest ajast hakkas kulgema kaebuse esitamise tähtaeg. Kuivõrd väidetav kahju oli tekkinud enne riigivastutuse seaduse jõustumist, asus kohus seisukohale, et kahju hüvitamise nõue tuli esitada 01.09.
11. a jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-dest 113 ning 178 lg 2 tulenevalt 10 aasta jooksul. Seejuures asus kohus seisukohale, et hagi aegumistähtaega ei saa samastada kaebuse esitamise tähtajaga. Aegumistähtaja näol on tegemist materiaalõigusliku tähtajaga – vastaspoole taotlusel võib nõuet menetlev kohus kohaldada aegumist ning jätta sel põhjendusel nõude rahuldamata. Seevastu halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 9 lõikes 4 ning riigivastutuse seaduse (RVS) § 17 lõikes 3 sätestatud tähtajad on menetlusliku iseloomuga – see tähendab, et tegemist on tähtajaga, mille jooksul on isikul kohtu poole pöördumise (kaebuse esitamise) õigus. RVS § 31 lg 2 sätestab menetlusliku tähtaja ka selliste kaebuste esitamiseks, millega nõutakse enne RVS jõustumist tekkinud kahju hüvitamist. Menetlusliku tähtaja puhul ei saa rääkida tähtaja kulgemise peatumisest, küll on aga võimalik tähtaja rikkumise mõjuvate põhjuste korral selline tähtaeg ennistada. II PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD

1. MTÜ X esitas kohtule 17.oktoobril
2. a taotluse kaebuse tähtaja ennistamiseks. Taotluses märgitakse, et X asus kohe pärast Vabariigi Valitsuse 16.12.1991.a korralduse vastuvõtmist oma huve kaitsma –
3. märtsi
4. a pöördumisele vastas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Riigikaitsekomisjon
5. märtsil
6. a, et küsimust on võimalik lahendada asuda pärast Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi moodustamist. Kaebuse esitaja leiab samuti et reaalselt tekkis tal võimalus riigi vastu nõude esitamiseks alles pärast Vabariigi Valitsuse 22.12.
7. a määruse nr 474 vastuvõtmist. Taotluse kohaselt esitas kaebuse esitaja
8. aastal Tallinna Linnakohtule Eesti Vabariigi vastu hagi, mille linnakohus jättis 31.10.
9. a määrusega läbi vaatamata, kuna pooled olid asunud vaidlust kohtuväliselt lahendama. Taotluse kohaselt lõpetati tsiviilasjas menetlus Kaitseministeeriumi algatusel, kuid Kaitseministeerium lõpetas läbirääkimised
10. detsembril
11. a.
12. Kaebuse esitaja leiab, et kuivõrd enne
13. jaanuari
14. a sai kahju hüvitamise nõudeid esitada üksnes tsiviilkohtumenetluses, siis ei saa käesolevas asjas kahju hüvitamise nõude tähtaja ennistamisel jätta arvestamata sel ajal kehtinud TsÜS aegumist puudutavaid sätteid.
15. Kaitseministeerium palub tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata jätta. Vastustaja leiab, et kuna Võru Tehnikakooli hooned, rajatised ja muu vara riigistati ORAS § 42 kohaselt enne Eesti Vabariigi seaduse „Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta“ vastuvõtmist, siis ei oma õiguslikku tähendust X kui organisatsiooni taasriigistamise kohustatud subjektide nimekirja arvamine ja sealt väljaarvamine. X poolt riigi vastu
16. juulil
17. a esitatud hagi esemeks ei olnud Vabariigi Valitsuse
18. septembri 1995.a korraldus nr 481-k, vaid Ülemnõukogu 16.12.1991.a otsus „X kohta“. Tallinna Linnakohus jättis hagi läbi vaatamata X taotlusel, mitte Kaitseministeeriumi algatusel, nagu leidis kaebuse esitaja. 6.

§ 9

lg 4 tulenevalt oleks X pidanud halduskohtu poole kahju hüvitamise nõudega pöörduma 19.12.

1. Mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks ei saa olla X väide, et 31.10.1995 kuni 16.02.2004.a peeti Kaitseministeeriumiga läbirääkimisi alusetult riigistatud vara väärtuse kompenseerimiseks. Läbirääkimisi võidi pidada
2. aastal, ent hiljem läbirääkimised katkesid. Ei selgu, mis takistas pärast läbirääkimiste katkemist pöördumist linnakohtu poole või aastatel 200-2001 halduskohtu poole. Ka pärast õiguskantslerilt 21.02.
3. selgituse saamist ei pöördunud kaebuse esitaja kohtu poole. Ei ole mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks olukorras, kus juba enam kui kaks aastat enne kaebuse esitamist oli õiguskantsler Xle selgitatud, et tähtaeg on möödunud ning on andnud selged selgitused, kuidas sellises olukorras käituda. Asjaolu, et X alustas uuesti kirjavahetust Kaitseministeeriumiga, et saa käsitleda mõjuva põhjusena tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel.
4. Kaitseministeerium mitte ei lõpetanud 16.02.2004.a lõplikult läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks, nagu väidab kaebuse esitaja, vaid lõpetas haldusmenetluse X 09.01.2004.a ja 04.02.2004.a kirjade alusel algatatud haldusmenetluse kokkuleppe sõlmsõlmimise taotluses. III KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 8.

§ 12

lg 3 kohaselt rahuldab halduskohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja saab mõjuval põhjusel möödalastuks lugeda üldiselt juhul kui kaebuse esitamiseks esinesid objektiivsed takistused või kui muudest põhjustest tulenevalt ei saanud tähtaja jooksul kaebuse esitamist mõistlikult eeldada. Tähtaja ennistamine saab olla põhjendatud juhul kui kaebuse esitamiseks esines takistus kas kogu kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul või vahetult enne tähtaja lõppemist või juhul kui takistuse äralangemise ja kaebuse esitamise tähtaja lõppemise vahelist aega ei saa mõistlikult pidada kaebuse esitamiseks piisavaks. Kaebuse esitajmise tähtaega ei saa mõjuval põhjusel möödalastuks pidada olukorras, kus kaebuse esitajal esines 10-aastase tähtaja kestel erinevatel aegadel küll teatud takistusi kaebuse esitamiseks, ent kus viimase sellise takistuse äralangemise ja tähtaja lõppemise vahele jäi kaebuse esitamiseks piisav aeg. Kaebuse esitamise tähtaja kestel hagi aegumise peatumise aluste esinemine ei ole tingimata mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel. Nimetatud asjaolud võivad mõjuvaks põhjuseks olla vaid juhul, kui ilmneb, et nende asjaolude tõttu ei saanud kaebuse esitaja enne kaebuse esitamise tähtaja lõppemist kaebust esitada.

1. Tähtaja ennistamise põhjuseks ei saa olla asjaolu, et X sai 27.03.
2. a. Eesti Vanariigi Ülemnõukogult vastuse, et asjassepuutuva küsimuse lahendamine on võimalik pärast Kaitseministeeriumi moodustamist. Seda võib vaadata takistusena nõude esitamisel enne Kaitseministeeriumi moodustamist, ent nõustuda ei saa sellega, et möödalastud 10-aastane tähtaeg tuleks ennistada juhul kui selle tähtaja alguses oli lühikese aja jooksul nõude esitamine takistatud.
3. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et riigi vastu nõude esitamiseks tekkis Xl õiguslik alus alles pärast Vabariigi Valitsuse 22.12.1994.a määruse vastuvõtmist. Asja materjalidest nähtub, et Meegomäel asunud Võru Tehnikakooli hooned, rajatised ja muu vara riigistati vastavalt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
4. septembri
5. a otsusele ning anti Vabariigi Valitsuse
6. detsembri
7. a korraldusega nr 481-k alusel
8. jaanuaril 1992.a Eesti Kaitsejõudude valdusesse. Nimetatud vara riigistamine oli seega otsustatud enne Eesti Vabariigi seaduse „Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta“ vastuvõtmist 23.veebruaril 1992 ning enne kohustatud subjektide nimekirja kinnitamist Vabariigi Valitsuse 02.09.199.a määrusega nr
9. Seega ei oma eelnimetatud nimekirja kehtestamine, X sellesse nimekirja kandmine või sellest väljaarvamine sellele eelnenud Vabariigi Valitsuse korraldusega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise õiguse tekkimisel tähtsust.
10. Kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks ei ole käesoleval juhul ka X poolt Tallinna Linnakohtule hagi esitamine
11. aastal. Kaebuse esitaja ja vastustaja vahel ei ole vaidlust selles, et linnakohus jättis 31.10.1995.a määrusega hagi läbi vaatamata. Olenemata sellest, et kaebuse esitaja ja vastustaja on eri meelt küsimuses, kumma poole algatusel linnakohus hagi läbi vaatamata jättis, ei tingi sellise hagi esitamine käesoleval juhul kaebuse tähtaja ennistamist. Arusaadavalt jäeti hagi läbivaatamata seetõttu, et pooled ei olnud minetanud asja kohtueelse lahendamise võimalusi. Kaebuse esitaja leiab, et kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise põhjustas linnakohtu poolt hagi läbivaatamata jätmisele järgnenud kaebuse esitaja ja Kaitseministeeriumi vaheliste läbirääkimiste pidamine.
12. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et 31.10.1995 kuni 16.02.2004.a toimusid X ja Kaitseministeeriumi vahel läbirääkimised, mis takistasid Xl kahju hüvitamise nõudega kohtu poole pöördumist. Põhimõtteliselt võib pooltevaheline kohtuvälise lahenduse otsimine olla tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, ent seda üksnes juhul kui kaebuse esitajal oli selliste läbirääkimiste kulgu arvestades põhjust kohtuvälise lahenduse leidmist eeldada või vähemalt mõistlikult loota. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja väited pidevatest läbirääkimistest paljasõnalised. Viidatud ei ole ühelegi konkreetsele toimingule (kirjavahetus, nõupidamised vms), millest saaks järeldada, et sellised läbirääkimised üldse toimusid või et Xl oleks olnud põhjust väidetavate läbirääkimiste tõttu kohtu poole mitte pöörduda. Käesoleval juhul ei nähtu, et X oleks faktiliste asjaolude pinnalt saanud loota, et väidetava kahju hüvitamise osas kohtuväline lahendus leitakse. Vastustaja möönab, et teatud läbirääkimised võisid aset leida
13. aasta jooksul, ent mitte pärast seda. Kohus leiab, et kaebuse esitaja oleks pidanud kohtuvälise lahenduse võimatuses veenduma igal juhul siis, kui umbes aasta jooksul pärast linnakohtu poolt hagi läbivaatamata jätmist ei olnud kaebuse esitaja ja Kaitseministeeriumi vahelise suhtlemine mingisugusele lahendusele viinud. Kohus leiab, et selliste läbirääkimiste alustamise ja pidamise initsiatiivi oleks pidanud igal juhul kandma kaebuse esitaja. Kindlasti ei saa pooltevaheliste läbirääkimistena vaadelda olukorda, kus kaebuse esitaja lihtsalt ootas, et Kaitseministeerium mõne lahenduse pakuks või kaebuse esitaja asemel initsiatiivi haaraks. Kui kaebuse esitajale oli selge (oleks pidanud selge olema), et kohtuvälist lahendust võimalik saavutada ei ole, oleks ta pidanud uuesti hagiga linnkohtu poole pöörduma. Selline võimalus tulenes nii
14. aasta
15. septembrini kehtinud tsiviilkohtupidamise seadustikust kui ka hiljem kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Kaebuse esitaja seda aga teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt ei ole teada ühtegi põhjust, mis takistanuks kaebuse esitajal uuesti hagiga linnakohtu poole pöördumist.
16. Kohus ei nõustu ka kaebuse esitaja seisukohaga, et Kaitseministeerium lõpetas 16.02.2004.a poolte vahel pidevalt kestnud läbirääkimised. Selliste läbirääkimiste pidevat kestmist ühestki dokumendist ei nähtu. 16.02.2004.a kirjas nr 1-451/421 teatas Kaitseministeerium 09.01.2004 ning 04.02.2004.a avalduste alusel alustatud haldusmenetluse lõpetamisest. Asjaolust, et kaebuse esitaja pöördus
17. aasta alguses Kaitseministeeriumi poole kahju hüvitamist puudutava kirjaga, ei saa teha järeldust, et kuni selle ajani oleksid kaebuse esitaja ja Kaitseministeeriumi vahel läbirääkimised toimunud.
18. Kahju hüvitamise nõudega halduskohtu poole pöördumise õigus tekkis kaebuse esitajal 01.01.
19. Ei kaebusest ega tähtaja ennistamise taotlusest ei nähtu ühtegi põhjust, mis takistas halduskohtu poole pöördumist ligi 2 aasta jooksul ajavahemikul 01.01.2000 kuni 19.12.
20. a. Eelnevast tulenevalt ei nähtu, et kaebuse esitajal oleks alates umbes
21. aasta lõpust kuni
22. detsembrini 2001 ehk viie aasta jooksul olnud mõni tõsiseltvõetav põhjus oma õiguste kaitseks kohtu poole mittepöördumiseks. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitajal oli piisavalt võimalusi kahju hüvitamiseks kohtu poole pöörduda kaebuse esitamiseks kehtestatud tähtaja jooksul, kusjuures miski ei takistanud kohtu poole pöördumast ka vahetult enne tähtaja lõppemist.
23. Lisaks sellele märgib kohus, et pärast kaebuse esitamise tähtaja lõppemist peab kaebuse esitamisel olema iseäranis hoolikas ning esitama kaebuse esimesel võimalusel. Vajadust pöörduda kohtu poole on kaebuse esitajale selgitanud
24. aasta veebruaris õiguskantsler, kaebuse esitaja seepeale kohtu poole pöördunud ei ole, aasta hiljem, 02.06.2003.a kirjas nr 4451/4848 on kaitseminister teatanud, et kompenseerimise läbirääkimiste pidamiseks puudub alus, ka seepeale ei ole kaebuse esitaja kohtu poole pöördunud, vaid on veel pea aasta võrra hiljem pöördunud uuesti Kaitseministeeriumi poole. Kuigi kohus leiab, et tähtaja ennistamiseks puudub põhjus ainuüksi seepärast, et kaebuse esitajal ei esinenud takistusi kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul, näitab viimatiöeldu, et kaebuse esitaja ei ole ka pärast tähtaja lõppemist talle antud väga selgete signaalide järel oma õigusi mõistliku kiirusega kaitsma asunud.
25. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ning lõpetab asjas menetluse. Lea Kuuse Kohtunik