3-04-242/1

3-04-242 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 06.03.2006.a Tallinn Haldusasja number 3-04-242 Haldusasi A.L. kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) Tallinna büroo 16.07.2004.a juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 6402 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 17.02.2006.a Menetlusosalised Kaebuse esitaja A.L. Vastustaja ARK (esindaja kohtuistungile ei ilmunud) RESOLUTSIOON Jätta A.L. kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. ASJAOLUD Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 25.06.2004.a otsusega väärteoasjas nr 2314,04,017606 karistati A.L.t liiklusseaduse (LS) § 74.22 lõike 2 järgi rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 900 krooni. ARK Tallinna büroo 16.07.2004.a juhtimisõiguse peatamise otsusega nr 6402 peatati alates otsuse tegemisest A.L. juhtimisõigus LS § 41.3 lõike 4 alusel kuueks kuuks (kuni 15.01.2005.a). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuses taotletakse ARK Tallinna büroo 16.07.2004.a juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 6402 tühistamist. Kaebuse esitaja leiab, et see on topeltkaristus. Põhiseaduse (PS) § 23 (kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust) alusel kohaldatakse kergemat karistust (käesoleval juhul rahatrahv). PS § 23 aru saades rakendatakse ainult ühte karistust (mida rahatrahv juba on). Vastustaja palub kaebuse jätta rahuldamata ja esitab kaebusele järgmised vastuväited. Juhtimisõiguse peatamine ei ole praegu kehtiva seaduste regulatsiooni raames karistusena tõlgendatav. Vastavalt LS § 41 lõike 3 punktile 5 ja §-le 41.3 lõikele 4 peatatakse juhtimisõigus juhiloa andnud asutuse poolt kui juhi suhtes on jõustunud karistamisotsus väärtoemenetluses. Karistusena on käsitletav see, mis on seaduses expressis verbis karistusena sätestatud. Karistusseadustiku (KarS) § 3 lõike 4, § 47 ja § 48 kohaselt on põhikaristuseks väärtegude eest rahatrahv või arest – seega KarS ei näe ette väärteo eest kohaldatava karistusena juhtimisõiguse peatamist. Füüsilisele isikule kohaldatavad lisakaristused on loetletud KarS 3.peatüki 3.jaos ja neid võib kohaldada üksnes kuritegude eest. Seega väärteo eest lisakaristusi ette nähtud ei ole. Sellest tulenevalt ei ole LS § 41 lõike 3 punktis 5 ja §-s 41.3 lõikes 4 sätestatud juhtimisõiguse peatamine formaalselt käsitletav karistusena (vaid haldussunnina) ja juhtimisõiguse kohaldamisel ei pea arvestama KarS üldosa sätteid. LS § 41.3 lõike 4 alusel tehtav juhtimisõiguse peatamine on kehtivas õiguses vaadeldav mittekaristusliku sunnivahendina, täpsemalt haldustõkendina, eesmärk seisneb LS vastavate normide korduva rikkuja liiklusest ajutises kõrvaldamises. Haldustõkendi kohaldamine ei ole karistus ja seda võib kohaldada korduvalt. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. Kaevatava otsusega on A.L. juhtimisõigus peatatud LS § 41.3 lõike 4 alusel. Kuni 01.10.2005.a kehtinud LS § 41.3 lõike 4 kohaselt juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud LS § 74.5 või § 74.22 lõike 2 või 3 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta loetletud rikkumiste eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus selles, et A.L.l oli juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemise ajal kolm karistusotsust LS § 74.22 lõigete 2 ja 3 rikkumise eest. A.L. on toimiku materjalide kohaselt politsei poolt karistatud LS § 74.22 lõike 2 järgi 20.01.2003.a ja 25.06.2004.a ning LS § 74.22 lõike 3 järgi 21.01.2003.a. Karistamisotsused olid jõustunud ja karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei olnud kustunud. Asjas on vaidlus selle üle, kas juhtimisõiguse peatamine LS § 41.3 lõike 4 alusel on isiku teistkordne karistamine. Riigikohtu üldkogu asus 25.10.2004.a otsuses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-10-04 seisukohale, et juhtimisõiguse peatamine LS § 41.3 lõigete 1,4 ja 8 järgi ei ole vastuolus PS § 23 lõikega 3. Selles otsuses tõdes üldkogu, et juhtimisõiguse peatamine LS § 41 lõigete 1-8 alusel kujutab endast oma olemuselt karistust, kuid selgitas nii selles kui ka samal kuupäeval asjas nr 33-1-29-04 tehtud otsuses, et kuigi formaalselt kujutavad väärteomenetlus ja ARK-s toimuv juhtimisõiguse peatamise vormistamine kui haldusmenetlus endast iseseisvaid menetlusi, on need vaadeldavad ühtse tervikuna. Nimelt tehakse suur osa juhtimisõiguse peatamise seisukohast asjakohastest toimingutest (asjaolude tuvastamine, isiku ärakuulamine) väärteomenetluses. Juhiloa väljaandnud asutus ei kontrolli juhtimisõigust peatades liiklusrikkumise asjaolusid, vaid lähtub väärteomenetluses tehtud otsustest. Samuti ei ole juhtimisõiguse peatajal kaalutlusõigust juhtimisõiguse peatamise kestuse osas. Seetõttu on juhtimisõiguse peatamise vormistamine ARK-s LS § 41 lõigete 1-8 alusel käsitatav väärteomenetluses tehtud karistusotsuse automaatse 2 järelmina. Väärteomenetluse ja juhtimisõiguse peatamise ühtse tervikuna käsitlemise kasuks räägib ka asjaolu, et juhtimisõiguse peatamine on loetav karistuseks materiaalses tähenduses just seetõttu, et haldusorgan ei hinda täiendavalt juhtimisõiguse peatamisel isikust lähtuvat liiklusohtu ning juhtimisõiguse peatamine sõltub väärteomenetluses tuvastatud rikkumisest ja süüst. Riigikohtu üldkogu 27.06.2005.a otsusega põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-205, samuti asjas nr 3-4-1-1-05 leiti, et Riigikohtu üldkogu 25.10.2004.a otsuses asjas nr 3-4-110-04 väljendatud seisukohtade muutmiseks alused puuduvad ja LS § 41.3 ei ole vastuolus PS § 23 lõikega 3. Eeltoodud asjaoludel on ebaõige kaebaja seisukoht, et juhtimisõiguse peatamisega on teda teistkordselt karistatud. Kuna kaebajal oli kolm sellist rikkumist, mille eest seadusandja oli ette näinud juhtimisõiguse peatamise, tuli vastustajal kohaldada tema suhtes LS § 41.3 lõiget 4 ja peatada kaebaja mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks. Seega on kaevatav otsus on õiguspärane ja kaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Kohtukulude väljamõistmist taotletud ei ole. Indrek Paukštys Kohtunik 3