3-04-68/1

3-04-68 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 08.02.2006.a Tallinn Haldusasja number 3-04-68 (end nr 3-1331/2004) Haldusasi A.K.i kaebus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (ÕVVTK) Tallinna Linnakomisjoni 09.05.1994.a otsuse nr 2763 õigusvastasuse kindlakstegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev 25.01.2006.a Menetlusosalised Kaebaja A.K., esindaja U. K. Vastustaja ÕVVTK Tallinna Linnakomisjon, esindaja Kerli Lokotar Kolmas isik B.R., esindaja vandeadvokaat Simon Levin RESOLUTSIOON Jätta A.K.i kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. ASJAOLUD

1. ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 09.05.1994.a otsusega nr 2763 loeti Tallinnas Päikese pst 41/ Suvila 20 ½ mõttelist osa ehitistest ja kurunt suurusega 1821 m² omandireformi objektiks; loeti tõendatuks, et krunt kuulus õigusvastase võõrandamise ajal L. K. ja A. P. võrdsetes mõtelistes osades ja ½ mõttelist osa ehitisest kuulus L. K.. Sama otsusega tunnistati B.R. ja L. L. mõlemad ½ mõtelises osas nimetatud krundi suhtes omandireformi õigustatud subjektiks ning ehitiste osas omandireformi õigustatud subjektiks B.R. ½ mõttelises osas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2. Kaebuses taotletakse ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 09.05.1994.a otsuse nr 2763 õigusvastasuse kindlakstegemist. Kaebuses leitakse, et Tallinnas Päikese pst 41/ Suvila 20 asuv elamu ei saa olla omandireformi objektiks, sest elamu õigusvastase võõrandamise fakt ei ole tuvastatud. Elamu võõrandamine ei toimunud omaniku . K. eluajal, vaid ligi aasta hiljem pärast tema surma peremehetu varana. Kuna L. K.i omandiõigust Päikese pst 41 elamu suhtes tema eluajal ei rikutud, ei ole vara õigusvastast võõrandamist toiminud. Seega puudub peamine tingimus elamu tunnistamiseks omandireformi objektiks. Veel leitakse kaebuses, et B.R. ei ole Tallinnas Päikese pst 41/ Suvila 20 asuva vara suhtes omandireformi õigustatud subjektiks omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 8 mõistes. B.R. ei ole pärandit vastu võtnud – pärimisõiguse tunnistust ei ole välja antud. B.R. omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamise ajal 09.05.1994.a oli pärandi avanemisest möödunud 43 aastat. Pärandit ei saa vastu võtta, kui pärandi avanemisest on möödunud seaduses sätestatud tähtaeg (pärandi avanemise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi järgi 6 kuud, kehtiva pärimisseaduse järgi 10 aastat). Seega on B.R. kaotanud õiguse vaidlusalust vara pärida, mistõttu ta ei saa olla ka ORAS §-s 8 märgitud isikuks.
3. Vastustaja on seisukohal, et ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 09.05.1994.a otsus nr 2763 on õige ja seaduslik ning palub jätta kaebus rahuldamata.
4. Kolmas isik leiab, et kaebus on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. Kolmas isik on seisukohal, et hoonete osa loeti omandireformi objektiks ja B.R. omandireformi õigustatud subjektiks õiguspäraselt Vara õigusvastase võõrandamise mõiste hõlmab vara mahajäämist isiku sundkorras asumisele saatmise korral. Vara, sealhulgas kõnealune pool mõttelist osa hoonetest, jäeti võimude sunnil maha, mitte repressiooniohu, vaid juba realiseerunud repressiooni käigus. Samal ajal takistati omanikku kõigi omandiõiguse komponentide teostamisel. Seetõttu ongi 14.06.1941 vara õigusvastase võõrandamise päev, mitte aga dokumentaalsed operatsioonid selle vara suhtes, mida teostasid mõlema okupatsioonivõimu kohalikud organid. Objekti arvamine peremehetu varana 29.01.1952.a kohaliku nõukogu elamufondi ei avalda mingit mõju B.R. seaduslikele õigustele. B.R. omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamisel ei kuulunud kontrollimisele L. K. vara vastuvõtmine B.R. poolt. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjendustel. Kaebaja taotleb ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 09.05.1994.a otsuse nr 2763 õigusvastasuse kindlakstegemist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõike 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebaja esindaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt on tuvastamiskaebuse esitamise eesmärgiks saada kohtu seisukoht, kas kaevatav otsus on seaduslik. Muud huvi esindaja kinnitusel kaebajal käesolevas asjas ei ole. Eeltoodust nähtuvalt puudub kaebajal reaalne vajadus kaevatava otsuse õigusvastasuse kindlaks tegemiseks. Põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse kindlaks tegemiseks esineb siis, kui kaebajal esineb tuvastamisvajadus. Otsuse õigusvastasuse kindlaks 2 tegemine peab kaebaja õiguslikku positsiooni parandama. Seega puudub A.K.il kaebeõiguse eelduseks olev põhjendatud huvi ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 09.05.1994.a otsuse nr 2763 vaidlustamiseks. Kuna kaebus jääb rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu, puudub kohtul vajadus hinnata menetlusosaliste seisukohtades välja toodud sisulisi põhjendusi. Kui kohus leiab, et kaebuse esitajal põhjendatud huvi puudub, ei kontrolli kohus haldusakti vastavust seadusele.
6. Kohtukulude väljamõistmist taotletud ei ole. Indrek Paukštys Kohtunik 3