2-05-1096/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-05-1096 Määruse kuupäev

1. märts 2006.a Kohtukoosseis Eesistuja Valdo Lips, liikmed Malle Seppik ja Mare Merimaaa Kohtuasi M.K.i hagi OÜ F.O. (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks summas 1 003 062 krooni OÜ F.O. (pankrotis) pankrotimenetluses Vaidlustatud kohtulahendid Harju Maakohtu
2. jaanuari 2006.a määrus, millega võeti vastu hagist loobumine ja lõpetati menetlus M.K.i hagis OÜ F.O. (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.K.i määruskaebus Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta Harju Maakohtu 24.01.2006 määrus muutmata.
4. Erikaebus jätta rahuldamata.
5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse EV Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluse käik
6. M.K. esitas 05.04.2005 Tallinna Linnakohtusse hagi OÜ F.O. (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks summas 1 003 062 krooni OÜ F.O. (pankrotis) pankrotimenetluses. 04.10.2005 toimunud eelistungi protokolli kohaselt loobus hageja esindaja hagist, kuna leidis, et likvideerijatasu väljamõistmine tuleb lahendada pankrotimenetluses. Esimese astme kohtu määrus
7. Harju Maakohtu 24.01.2006 määruse kohaselt tuleb vastu võtta hagist loobumine ja lõpetada menetlus M.K.i hagis OÜ F.O. (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 206 järgi on hagejal õigus hagist loobuda. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 punktiga 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 järgi võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lõikes 4 märgitud asjaolud, mis välistaksid hagist loobumise vastuvõtmise, puuduvad. Hageja loobus hagist kuna leidis, et hagejale kui kostja likvideerijale tuleb likvideerijatasu määrata samadel alustel ja korras kui pankrotihaldurile pankrotimenetluses. Erikaebus
9. M.K. esitas erikaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega jäetaks hagi läbivaatamata.
10. Maakohtu määruse kohaselt loobus hageja esindaja hagist, mille kohta hageja esindaja andis allkirja istungi protokolli. Kohtuistungi protokolli on hageja esindaja avaldus kantud ekslikus sisus väära õigusterminoloogiat kaustades. Protokolli järgi on hageja esindaja teinud avalduse hagist loobumise kohta. Tegelikult tegi hageja esindaja avalduse hagi tagasivõtmiseks TsMS § 424 tähenduses. Protokollis peaks kajastuma hageja esindaja avaldus tegelikule tahtele vastavas sõnastuses, mille kohaselt hageja võtab hagi tagasi, kuna leiab, et likvideerijatasu väljamõistmine tuleb lahendada pankrotimenetluses. Määruskaebuse esitamise seisuga on hageja esitanud määruse teinud kohtule taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks, millega eelviidatud eksitus kõrvaldataks.
11. Kohtuistungil oli selge, et räägitakse hagi tagasivõtmisest, mitte hagist loobumisest. Istungi protokollis kajastamata käiku meenutades küsis kohus hageja esindaja poolt hagi tagasivõtmise avalduse esitamise järgselt kostja esindaja seisukohta. Kostja esindaja avaldas esmalt, et tema arvates tuleks asi lahendada nii, et menetlus lõpetatakse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku valguses tähendaks see hagist loobumist, mis lahendatakse TsMS § 429 lõike 1 kohaselt määrusega, millega lõpetatakse ühtlasi ka asja menetlus. Kohus ei pidanud asja menetluse lõpetamist vajalikuks vaid märkis, et hagi tagasivõtmisest piisab. Kohus selgitas kostja esindajale, et hagi tagasivõtmise motiivid kajastatakse hagi läbivaatamata jätmise määruses ja hageja nõue likvideerijatasu saamiseks hagi tagasivõtmisega ei kao. Kostja esindaja kohtu motiividega nõustus.
12. Kuna hageja esindajal ei tekkinud kohtuistungil hagi tagasivõtmise üle toimunud arutelu valguses mingit põhjendatud kahtlust, et tema avalduse sisust õigesti aru saadi, ei pidanud ta vajalikuks peale istungi lõppu istungisekretäri poolt ettevalmistatud protokollile allakirjutamisel oma avaldust veelkord põhjalikult üle lugeda, mis tingis sisult väära avalduse kinnitamise. Seega on kohus lähtunud määruse tegemisel ebaõigetest asjaoludest, mis on viinud sisult vale määruse tegemiseni. Hageja esindaja tegelikku taotlust arvestades pidanuks kohus menetluse lõpetamise määruse asemel tegema hagi läbivaatamata jätmise määruse. Vastustaja seisukoht
13. Vastustaja leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna 24.01.2006 toimunud kohtuistungil taotles hageja esindaja selgesõnaliselt hagimenetluse lõpetamist, teatades, et loobub hagist. Avaldust hagimenetluse lõpetamise kohta hagi tagasivõtmise alusel kohtuistungil ei esitatud suuliselt ega kirjalikult. Ringkonnakohtu seisukoht
14. Ringkonnakohus leiab, et erikaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 429 lõigetele 1 ja 2 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse ning kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse.
15. 24.01.2006 toimunud eelistungi protokolli kohaselt loobus hageja hagist, kuna leidis, et likvideerijatasu väljamõistmine tuleb lahendada pankrotimenetluses. Kolleegium leiab, et protokollist nähtub, et hageja esindaja on selgelt väljendanud enda tahet hagist loobumise kohta. Hageja esindaja väide, et ta ei pidanud vajalikuks peale istungi lõppu istungisekretäri poolt ettevalmistatud protokollile allakirjutamisel oma avaldust veelkord põhjalikult üle lugeda ja mis tingis sisult väära avalduse kinnitamise, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Hageja esindaja hilisem väide, mille kohaselt oli tema tegelikuks tahteks TsMS §-i 424 kohaselt võtta hagi tagasi, on paljasõnaline ja tõendamata. Seega leiab kolleegium, et linnakohus on põhjendatult võtnud vastu hagist loobumise ja lõpetanud menetluse, kuna toimikust ei nähtu, et hageja oleks hagi tagasi võtnud. M. Merimaa M. Seppik V. Lips