Obsah (5)

§ 3§ 12§ 2§ 8§ 28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2005 Tallinn Tsiviilasja number 2-2/1136/05 Ts

§ 3järgi.

TLS § 103 lg 2 sätestab, et tööandja võib töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Käskkirjaga 26.08.2004 lõpetati hagejaga tööleping TLS § 86 p 6 alusel. Määratud karistus ei olnud vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. 7. Kohtuistungil leidis kostja esindaja M. K. seletuse, tunnistajate L. K. ja M. K. ütlustega tõendamist, et 26.08.2004 tutvustas M. K. hagejale käskkirja ning hageja keeldus sellele alla kirjutamast. Antud olukorras tulnuks tunnistajatel käskkirjale kirjutada, et hageja keeldus peale käskkirjaga tutvumist sellele alla kirjutamast, tunnistajate nimed, allkirjad ja kuupäev. Käesoleval juhul seda nõuet täidetud ei ole. Seega ei ole karistust määratud, kuna karistus määratakse tunnistajate allkirjade andmise päevast. Ka töötajate L. K. ja M. K. kirjalikel seletustel puudub seletuste andmise kuupäev. Distsiplinaarkaristuse määramisel tuleb täpselt kinni pidada seaduses kehtestatud nõuetest. Kuna kostja esindaja M. K. ei ole järginud

§ 12

lg 2 sätestatut, on karistuse määramine hagejale 26.08.2004 õigustühine ja hagejaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 järgi 26.08.2004 ebaseaduslik. Seega hageja kuulub tööle ennistamisele S. OÜ-sse valvurkütja ametikohale ja kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmine palk ajavahemiku 26.08.2004-25.04.2005 eest summas 17 360 krooni. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. S. OÜ palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse kirjeldavas osas kajastatud nõue, hagiavalduses esitatud nõue ja kohtu tuvastatud asjaolud on vastuolulised. Hagiavalduses on hageja nõudeks: kohustada S. OÜ tühistama 26.08.2004 käskkiri. Kohtuotsuse kirjeldavas osas märkis kohus, et hageja palus tunnistada ebaseaduslikuks töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 1 alusel. Otsuse motiveerivas osas luges kohus tuvastatuks, et tööleping lõpetati TLS § 86 p 1 järgi. Nimetatud tuvastus ei saa olla lisaks vastuolulisusele ka faktiliselt õige, kuna S. OÜ ei ole likvideerimisel. Tegu oli S. OÜ töötaja eksimusega töölepingu lõpetamise andmete kandmisel töölepingusse, mis kostja hilisema seletusega korrigeeriti. Samas kohus ei teinud otsust nõude osas tunnistada ebaseaduslikuks kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 1 alusel. Kui võtta hageja nõudeks hagiavalduses esitatu – kohustada kostjat tühistama 26.08.2004 käskkiri, siis hagi rahuldamine oleks tähendanud kohtu poolt kostjale kohustuse panemist käskkirja tühistamiseks. Sellist otsust kohus ei teinud. Kohus tunnistas hoopis 26.08.2004 töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 6 järgi ebaseaduslikuks. Sellist nõuet hagiavalduses ei sisaldu. Seega tegi kohus otsuse nõude osas, mida ei esitatud. 4 Kohus väljus nõude piiridest, kuna mõistis välja hageja nõutud 15 190 krooni asemel 17 360 krooni.
2. Kohus kohaldas vääralt TLS § 106 ning

§ 12lg 1 ja 2, mistõttu oli ka TLS § 117 lg 1 kohaldamine põhjendamatu.

Kohus ei osutanud tähelepanu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 116 sätetele ja hindas valesti tõendeid. Puudub vaidlus selles, et hagejale tutvustati 26.08.2004 käskkirja. Omaksvõtu tõttu langes ära tarvidus kostja poolt tõendada hagejale käskkirja tutvustamise fakti, kuna viimane ise kinnitas, et ta käskkirjaga tutvus ja keeldus sellele alla kirjutamast. Hageja väidetel keeldus ta alla kirjutamast seepärast, et väitis ennast olevat kaine. Seega pidi hageja käskkirjaga tutvunud olema, kuivõrd käskkirja kohaselt seisnes hageja rikkumine selles, et ta viibis tööl ebakaines olekus. Asjaolu, et hageja suutis käskkirja selle temale tutvustamisel läbi lugeda, kinnitas ka tunnistaja L. K. Tunnistaja M. K. seletuse järgi loeti käskkiri hagejale ette. 10.

§ 12

lg 2 eesmärk on luua tööandjale kohustus fikseerida võimalikult tõekindlalt töötajale distsiplinaarkaristuse määramise aeg ja asjaolud. Kui poolte vahel puudub vaidlus distsiplinaarkaristuse määramise ja sellega tutvumise kohta allkirja andmisest keeldumise fakti osas, oleks kohus lähtuvalt TsMS §-st 116 ja § 229 lg-st 2 pidanud sellega arvestama ning jätma nõude rahuldamata. Järgnevalt langeks iseenesest ära nõue sunnitud töölt puudumise eest töötasu saamiseks, kuivõrd tööleping lõpetati õiguspäraselt. 11. Tunnistajate allkirjade andmise asjaolusid ja kuupäeva saab tõendada tunnistajate ütlustega.

§ 12

lg 2 ei näe ette allkirjade võtmisega seonduvat täpsemat protsessuaalset korda, mida hageja oleks pidanud järgima ega ka nõudeid, mida tunnistajad lisaks allkirja andmisele oleksid pidanud järgima. Käskkiri kandis selle vormistamise kuupäeva, mistõttu puudus vajadus samade kuupäevade täiendavaks lisamiseks käskkirjale ükskõik kelle poolt. Tunnistajad kinnitasid kohtuistungil, et andsid allkirja käskkirjale selle kohta, et hageja keeldus allkirja andmisest ja et nimetatu toimus 26.04.2004. Kohus ei ole tunnistajate ütlusi kahtluse alla seadnud. Seega oli käskkiri vormistatud vastavalt

§ 12lg-le 2.

1. Tööle ennistamise nõude läbivaatamisel tegi kohus otsuse, tutvumata hageja töölepinguga. Kohus tegi otsuse, mis ei ole täidetav. Tööleping oli sõlmitud tähtajaga 24.12.2004, mis oli nii hagi esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise ajaks juba möödunud. Kui pidada kohtuotsust õigeks selles, et tööleping lõpetati ebaseaduslikult 26.08.2004, ei tähenda see, et tööleping oleks muutunud tähtajatuks, saanud uue tähtaja või siis jäänud lõppemata 24.12.
2. Seega isegi juhul, kui töölepingu lõpetamine oleks olnud 26.08.2004 ebaseaduslik, siis ei ole hageja tööle ennistamine võimalik töölepingu lõppemise tõttu. Kohus ei kohustanud hagejat sõlmima kostjaga uut töölepingut. Vastuapellatsioonkaebus ja selle põhjendused
3. A. K. palus maakohtu otsust muuta järgmiselt: 1) lugeda ebaõigeks kohtu poolt tuvastatu, nagu viibinuks hageja 24.08 ja 25.08.2005 tööl ebakaines olekus ja 2) lugeda hageja p-s 1 näidatud ajal töödistsipliini mitte rikkunuks, mistõttu puudusid S. OÜ-l ITLS § 28 lg-s 1 sätestatud asjaolud töölepingu lõpetamiseks, millede esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks.
4. Kohus ei arvestanud hageja alkoholijoobe kindlakstegemisel järgmiste asjaoludega: alkoholijoobe kindlakstegemiseks hagejat ekspertiisi ei saadetud ja teda ei kõrvaldatud töökohustuste täitmiselt. Hageja vaidlustas koheselt endal alkoholijoobe esinemise, keeldudes sellekohase allkirja andmisest kostjale; 5 politseitöötajaid töökohale ei kutsutud, mistõttu jäi hageja alkoholijoobe väidetav esinemine või puudumine kindlaks tegemata; hagejal pole kunagi varem esinenud töödistsipliini rikkumisi, rääkimata töökohal alkoholi tarbimisest.
5. Kohus usaldas liigselt tunnistajate L. K. ja M. K. ütlusi. Kohus jättis arvestamata asjaolu, et mõlemad tunnistajad töötavad kostja esindaja M. K. alluvuses. Seega pidanuks kohus suhtuma nende tunnistajate ütlustesse kriitiliselt ja reservatsiooniga. Kostja sooviks oli otsida kunstlikke põhjuseid, millede alusel oleks võimalik hagejaga tööõigussuhe lõpetada. Juba enne töölepingu tegelikku ebaseaduslikku lõpetamist kostja poolt suhtusid nii tunnistajad kui ka kostja juhtivtöötajad hagejasse vaenulikult ja kiuslikult.
6. Töölepingut hagejaga ei lõpetatud tööl ebakaines olekus viibimise eest 26.08.
7. Kostja 26.08.2004 käskkirja nr 4-1/12 kohaselt on hagejaga tööleping lõpetatud tööl ebakaines olekus viibimise eest ajavahemikus 24.08-25.08.2004, mil hageja tegelikult tööülesandeid täitis. 26.08.2004 ei olnud hageja graafikujärgselt tööl, tal oli vaba päev. Seega kostja esindaja M. K. ja tunnistaja M. K. ei saanud tõendada hageja tööl ebakaines olekus viibimist nimetatud ajavahemikul, kuna nad sel ajal hagejaga ei kohtunud. Ainult ühe tunnistaja - L. K. ütlused ei saa olla piisavaks tõendiks hageja vastu, millega tõendada töödistsipliini väidetavat rikkumist. Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
8. A. K. palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. S. OÜ palus jätta Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
9. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 334 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessinormi olulise rikkumise tõttu. Asjas on võimalik teha uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
10. Töölepingu lõpetamise vormistamine on sätestatud TLS § 73 lg-s 1, mille kohaselt teeb tööandja töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti töölepingu lõpetamise päev. Asja materjali kohaselt vormistas tööandja 26.08.2004 käskkirja nr 4-1/12 hagejaga töölepingu lõpetamise kohta TLS § 86 p 6 alusel (t/lk 6), kuid töölepingusse tehti ekslikult kanne lepingu lõpetamise kohta TLS § 86 p 1 alusel. Kuna tööleping lõpetati tööandja algatusel distsiplinaarkaristusena, mille kohta vormistati eraldi dokument, ei oma viga töölepingu kandes käesoleva asja lahendamisel sisulist tähtsust.
11. TsMS § 229 lg 1 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et kohus väljus nõude piiridest, kui mõistis hageja nõutud 15 190 krooni (t/lk 52) asemel kostjalt välja 17 360 krooni. Vastavalt TLS § 117 lg-s 1 sätestatule pidi kohus hageja tööle ennistamise nõude lahendamiseks tuvastama, kas töölepingu lõpetamine tööandja poolt oli ebaseaduslik või mitte. Hageja nõude sisuks oli töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkus ja kohtul oli õigus viia nõude sõnastus vastavusse seadusega. Seda ei saa lugeda nõude piiride ületamiseks ja kostja apellatsioonkaebus ei ole selles osas põhjendatud. 6
12. Põhjendatud on apellatsioonkaebus ka selles, et kohus jättis otsuse tegemisel arvestamata asjaolu, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping määratud ajaks, kehtivusega kuni 24.12.
13. Kohus oleks saanud hagi rahuldamisel töötaja tööle ennistada kuni lepingu tähtaja lõpuni ja ka palga sunnitud töölt puudumise aja eest välja mõista üksnes selle ajani. Kuna antud juhul oli töölepingu tähtaeg kohtuotsuse tegemise ajaks möödunud, ei olnud hageja faktiline tööle ennistamine enam võimalik. 22.

§ 2

p 1 kohaselt on distsiplinaarsüütegudeks TLS §-des 48 ja 50 nimetatud kohustuse töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mitte nõuetekohane täitmine, samuti tööl joobnuna viibimine. Nimetatud tegude toimepanemisel on tööandjal õigus määrata töötajale

§-s 3 märgitud distsiplinaarkaristus.

§ 3

p 4 järgi on selleks muu hulgas töölepingu lõpetamine TLS § 86 punktide 6 – 8 alusel. ITLS § 28 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik, kui puuduvad asjaolud, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. TLS § 86 p 6 sätestab, et tööandja võib lõpetada nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel. TLS § 103 lg 1 sätestab, et tööandjal on õigus lõpetada § 86 punktis 6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud, lg 2 kohaselt võib tööandja töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest.

§ 8

lg 1 kohaselt ei tohi distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega.

1. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti asjaolud, mis on TLS § 86 p 6 järgi töölepingu lõpetamise aluseks – hageja alkoholijoove tööajal, mille tõttu oli tööandja sunnitud hageja töölt kõrvaldama ja kutsuma töökohustusi täitma teise töötaja. Kohus on otsuses põhjendanud, millistele tõenditele ta rajas oma järelduse rajas. Hageja vastuapellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks. Hageja alkoholijoobe luges kohus tõendatuks tõendite alusel, mida on otsuses analüüsitud – tunnistajate L. K. ütlused ning tema kirjalik seletus tööandjale. Ekslik on hageja seisukoht, nagu välistaks asjaolu, et hagejat ei saadetud alkoholijoobe kindlakstegemiseks ekspertiisi ja töökohale ei kutsutud politseitöötajaid, tema alkoholijoobe tuvastamise. Hageja väide selle kohta, et teda ei ole varem distsiplinaarkorras karistatud, ei lükka kohtu tuvastatut ümber. Kohtul puudub alus tunnistajate L. K. ja M. K. vande all antud ütluste õigsuses kahelda ja jätta need tõendina arvestamata ainuüksi põhjusel, et nad on kostja töötajad, nagu hageja leiab. Arvestades asjaolu, et hageja töötas juba enne töölepingu nr 59 sõlmimist kostja juures mitmete määratud ajaks sõlmitud töölepingute alusel (töölepingud nr-d 48 ja 53 töövaidluskomisjoni toimiku lk-d 3-10) ning töölepingu nr 59 järgi pidi töösuhe poolte vahel lõppema 24.12.2004, puudub mõistlik seletus hageja põhjendusele, et kostja otsis kunstlikke põhjuseid hagejaga töösuhte lõpetamiseks. Hageja ei ole asja menetluse kestel esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks teha järeldust selle kohta, et nii asjas tunnistajana üle kuulatud kostja töötajad kui ka juhtivtöötajad oleks suhtunud hagejasse vaenulikult ja kiuslikult. Sellekohaseid asjaolusid ei ole hageja esile toonud ka vastuapellatsioonkaebuses. Maakohus leidis tõendeid kogumis hinnates põhjendatult, et hageja pani toime jämeda töökohustuste rikkumise ning temale määratud karistus – töölepingu lõpetamine – ei ole vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ega töötaja eelneva käitumisega. 7
2. TLS § 106 kohaselt on töölepingu lõpetamisel § 86 punktides 6 – 8 ettenähtud alustel tööandja kohustatud järgima distsiplinaarkaristuste määramiseks seadusega kehtestatud korda. Kohus leidis, et antud juhul ei järginud kostja

§ 12

lg-s 2 sätestatut, mistõttu on karistuse määramine hagejale 26.08.2004 õigustühine ja hagejaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Maakohus jättis tähelepanuta, et ITLS § 28 lg 1 järgi saab lugeda töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, kui seaduses näidatud töölepingu alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud antud juhul tegemist kehtestatud protseduurireeglite olulise rikkumisega.

§ 12

lg 2 kohaselt võib tööandja karistuse allkirja vastu teatavaks võtmisest keeldumise kohta võtta karistatava töötaja juuresolekul tunnistajate allkirjad dokumendile, millega vormistas karistuse. Niisugusel juhul on karistus määratud tunnistajate allkirjade andmise päevast. Nimetatud sättes ei ole kehtestatud allkirjade võtmise täpset protseduurilist korda, mida tööandja peaks järgima. Kostja seadusliku esindaja M. K. seletuse ning tunnistajate L. K. ja M. K. ütlustega on tõendatud asjaolu, et 26.08.2004 tutvustas M. K. hagejale tunnistajate juuresolekul samal päeval koostatud käskkirja ja hageja keeldus sellele alla kirjutamast. Hageja ei ole seda asjaolu vaidlustanud ja põhjendas allakirjutamisest keeldumist sellega, et ta ei olnud alkoholijoobes. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et käskkirjale andsid allkirjad L. K. ja M. K. ning et allkirjad olid hagejale posti teel edastatud käskkirja valguskoopialt nähtavad. L. K. ja M. K. ütlustega on tõendatud, et allkirjad andsid nad 26.08.2004 pärast käskkirja ettelugemist ja hageja keeldumist allkirja andmisest. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mille alusel võiks järeldada, et L. K. ja M. K. allkirjade tähendus on erinev kostja ja tunnistajate väidetust, s.o et tegemist ei ole kinnitusega hageja keeldumise kohta karistuse allkirja vastu teatavaks võtmisest. See, et käskkirjale ei ole tehtud eraldi märget selle kohta, et L. K. ja M. K. allkirjad on antud nimelt hageja keeldumise kohta karistuse allkirja vastu teatavaks võtmisest, ei ole eeltoodud asjaoludel kehtestatud protseduurireeglite oluline rikkumine

§ 28lg 1 mõttes.

Kuna töölepingu lõpetamine ei olnud antud juhul ebaseaduslik, tuleb hagi jätta rahuldamata. Ü. Jänes T. Kollom A. Tänav