← Eesti

2-05-982/3

Obsah (7)§ 231§ 60§ 3§ 334§ 229§ 238§ 1

Tsiviilasi nr 2-05-982 KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-05-982 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Valdo Lips, Ulvi Loonurm ja Mare Merimaa Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2006, Talli

§ 231lg-le 5 märgitakse kohtukulude jaotus kohtuotsuse resolutsioonis.

Saaremaa kohtutäitur S.P. vaatas võlgniku kaebuse läbi ja tegi 15.03.2005 täiteasjas nr 181/2005/153 otsuse nr 1/05, millega rahuldas OÜ A. kaebuse ja lõpetas täitemenetluse TMS § 35 lg 2 p 5 alusel. Kohtutäitur leidis, et sissenõudjal T.T.l oli Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2004 otsuse alusel OÜ A. vastu nõue 8 848 krooni (12 002 krooni miinus maksud), mille OÜ A. tasaarvestas 08.02.2005 oma nõudega T.T. vastu summas 2 197,75 krooni (Saare Maakohtu 25.03.2004 otsusega väljamõistetud kohtukulud) ning maksis sissenõudjale rahas 6 650,25 krooni. Järelikult on nõue täidetud. Saare Maakohtu otsus kohtukulude 2 väljamõistmise osas jäeti ringkonnakohtu poolt jõusse, seega OÜ A. teostas tasaarvestuse vastavalt VÕS §-dele 197 ja 198. Ringkonnakohus on 29.12.2004 otsuse resolutsioonist välja jätnud 3 406 krooni kohtukulude väljamõistmise T.T. kasuks, nagu seda nõuab

§ 231lg 5, ära näidates kohtukulude jaotuse otsuse põhjendavas osas.

Sissenõudja kaebus ja selle põhjendused T.T. esitas Saare Maakohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale, milles palus tühistada Saaremaa kohtutäituri S.P. 15.03.2005 otsuse nr 1/05 täiteasjas nr 181/2005/153 ning kohustada kohtutäiturit tegema täitetoiminguid Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2004 otsuse alusel 2 197,75 krooni sissenõudmiseks OÜ-lt A. T.T. kasuks. Samuti palus sissenõudja mõista kohtutäiturilt välja 3 600 krooni oma kohtukulude katteks, mille moodustasid riigilõiv 60 krooni ja õigusabikulu 3 540 krooni. Kaebuse kohaselt lõpetas täitur 15.03.2005 ebaseaduslikult täitemenetluse Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2004 otsuse täitmiseks, kuna sissenõudja nõue oli osaliselt rahuldamata. Võlgnik OÜ A. pidi nimetatud otsuse järgi tasuma sissenõudjale 12 002 krooni, mis on arvestuslik summa ja teeb netosummaks 8 848 krooni. Võlgnik tasus 6 650,25 krooni ning tasumata võlg on 2 197,75 krooni. Võlgnikul puudus alus 2 197,75 krooni tasaarvestuseks, mis oli välja mõistetud T.T.lt OÜ A. kasuks Saare Maakohtu 25.03.2004 otsusega. T.T. vaidlustas Saare Maakohtu otsuse ringkonnakohtus ning Tallinna Ringkonnakohus muutis maakohtu otsust, kuid jättis kohtukulud otsuse resolutsioonis jaotamata, mis tähendab, et ringkonnakohus ei otsustanud ka seda, et Saare Maakohtu otsus tuleb jätta kohtukulude osas muutmata. OÜ-l A. puudub kohtukulude nõue kõnealuses tsiviilasjas vastava jõustunud kohtuotsuse puudumise tõttu, seega ei ole pooltel vastastikuseid nõudeid, mida saaks tasaarvestada. Huvitatud isikute vastuväited kaebusele Saaremaa kohtutäitur S.P. vaidles sissenõudja kaebusele vastu ja jäi 15.03.2005 otsuses nr 1/05 avaldatud seisukohtade juurde. Täitur palus rahuldamata jätta sissenõudja taotluse kohtukulude väljamõistmiseks, kuna vastavalt

§ 60lg-le 12 kannab hagita asjas kohtukulud avaldaja.

Võlgnik OÜ A. vaidles istungil kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Võlgnik leidis, et tema on nõude täies ulatuses täitnud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Saare Maakohus rahuldas sissenõudja T.T. kaebuse 23.05.2005 määrusega, tühistas Saaremaa kohtutäituri S.P. 15.03.2005 otsuse nr 1/05 täiteasjas nr 181/2005/153 ning kohustas kohtutäiturit tegema täitetoiminguid Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2004 otsuse tsiviilasjas nr 2-2/861/04 alusel 2 197,75 krooni sissenõudmiseks OÜ-lt A. T.T. kasuks. Kohus mõistis Saaremaa kohtutäiturilt S.P.lt T.T. kasuks välja 3 600 krooni viimase kohtukulude katteks. Määruse põhjenduste kohaselt on kohtutäituri 15.03.2005 otsus täitemenetluse lõpetamise kohta täiteasjas nr 181/2005/153 ebaseaduslik. Otsusest nähtuvalt on täitur juhindunud TMS § 35 lg 2 p-st 1. Kuna sellist normi täitemenetluse seadustikus ei ole, on täitur ilmselt soovinud aluseks võtta TMS § 35 lg 1 p 5, mille kohaselt täitemenetlus lõpetatakse võlgniku poolt sellise täitedokumendi esitamisel, millega on sissenõudjalt võlgniku kasuks välja mõistetud summa ja see on võrdne või suurem võlgnikult sissenõudmisele kuuluvast summast. Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2004 otsus kuulus täitmisele sissenõudja kasuks summas 8 848 krooni, millest 6 650,25 krooni on täidetud ja 2 197,75 krooni täitmata. Tallinna Ringkonnakohus 3 muutis edasikaevatud Saare Maakohtu 25.03.2004 otsust, kuid ei teinud otsust, millega jätta Saare Maakohtu otsus kohtukulude osas muutmata.

§ 231

lg 5 sätestab, et kui pool taotles, et kohus jaotaks kohtukulud, tuleb resolutsioonis märkida, kuidas kohus kohtukulud jaotab. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus Saare Maakohtu otsusega väljamõistetud kohtukulude kohta oma otsuse resolutsioonis selgesõnaliselt seisukohta ei võtnud, puudub asjas jõustunud lahend kohtukulude väljamõistmiseks. Kuivõrd tsiviilasjas on kehtivaks lahendiks Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2004 otsus, millega kohus ei ole kohtukulusid jaotanud, ei saa Saare Maakohtu 25.03.2004 otsuse alusel T.T.lt OÜ A. kasuks kohtukulusid välja mõista. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu tsiviilkolleegium 15.12.2004 määruses nr 3-2-1-96-04. Eeltoodud põhjusel puudus OÜ-l A. seaduslik alus tasaarvestada 2 197,75 krooni Saare Maakohtu 25.03.2004 otsusega T.T.lt tema kasuks välja mõistetud kohtukulu T.T. nõudega tema vastu, mis tulenes Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2004 otsusest. OÜ-l A. puudus kohtukulude nõue T.T. vastu summas 2 197,75 krooni, kuna selles osas ei ole jõustunud kohtuotsust. Kohtutäituri otsuses sisalduv seisukoht on ebaõige, et tasaarvestus vastas VÕS §de 197 ja 198 nõuetele, kuna võlgnikul puudus vastunõue, mida tasaarvestada. Et T.T. nõue oli 2 197,75 krooni ulatuses täitmata, oli täitemenetluse lõpetamine selles nõudeasjas ebaseaduslik. TMS § 35 lg 1 p 5 ei kuulu täitemenetluse lõpetamise alusena kohaldamisele, kuna asjas ei ole kehtivat täitedokumenti, millega oleks sissenõudjalt võlgniku kasuks välja mõistetud rahasumma. Kohtutäiturit tuleb kohustada võlg 2 197,75 krooni OÜ-lt A. T.T. kasuks sisse nõudma. Maakohus mõistis Saaremaa kohtutäitur S.P.lt sissenõudja T.T. kasuks välja ka 3 600 krooni kohtukulu, sealhulgas 60 krooni riigilõivu ja 3 540 krooni õigusabikulu. Sissenõudja kandis nimetatud kohtukulusid kaebuse esitamisel kohtule kohtutäituri kui haldusorgani ebaseadusliku tegevuse tagajärjel. Kuigi

§ 60

lg 12 kohaselt kannab hagita asjas kohtukulud avaldaja ning kohtutäituri kui avalik-õiguslikku ametit pidava sõltumatu isiku tekitatud kahju kuulub riigivastutuse seaduse § 1 lg 1 ja § 17 lg 1 kohaselt hüvitamisele halduskohtumenetluse korras, leidis maakohus, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse ülesandest tsiviilasi õigesti ja võimalikult kiiresti läbi vaadata ja lahendada (

§ 3

) ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg-st 1, mis kohustab tagama igaühele õiguse asja arutamisele mõistliku aja jooksul, on maakohus pädev läbi vaatama kohtutäituri vastu esitatud kahjunõuet õigusabikulude hüvitamiseks ja kohtutäitur peab hüvitama sissenõudjale põhjustatud kohtukulud. Määruskaebuse nõue ja põhjendused Saaremaa kohtutäitur S.P. ja võlgnik OÜ A. (alates 27.07.2005 likvideerimisel) ei nõustunud Saare Maakohtu 23.05.2005 määrusega ja esitasid selle peale erikaebuse (01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi siin ja edaspidi nimetatud määruskaebuseks), milles paluvad määruse tühistada ning jätta T.T. kaebus kohtutäituri 15.03.2005 otsuse peale rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole õige maakohtu seisukoht, et Saare Maakohtu 25.03.2004 otsus ei ole kehtiv osas, millega mõisteti T.T.lt OÜ A. kasuks välja 2 197,75 krooni kohtukulu, ja et OÜ-l A. ei olnud õigus 2 197,75 krooni kohtukulu hüvitamise nõuet tasaarvestada täitmisel oleva T.T. nõudega.

§ 334

lg 1 p-st 2 tuleneb, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu otsust osaliselt, jäävad kohtuotsuse ülejäänud osad kehtima. Samuti jääb alama astme kohtu otsus kehtima osas, mille kohta kõrgema astme 4 kohus otsust ei tee. Käesoleval juhul ei teinud Tallinna Ringkonnakohus 29.12.2004 otsust kohtukulude jaotamise kohta ning ringkonnakohtu otsus jõustus sellisel kujul, kuna protsessiosalised ei taotlenud täiendava otsuse tegemist kohtukulude osas ega esitanud kassatsioonkaebust. Saare Maakohtu 25.03.2004 otsust kohtukulude jaotamise osas ei muudetud ega tühistatud ning see on kehtiv. Saare Maakohtu 25.03.2004 otsuse alusel võlgniku kasuks väljamõistetud summa 2 197,75 krooni võrdus summaga, mille sissenõudmist võlgnikult taotles T.T., ning kohtutäitur lõpetas õigesti täitemenetluse TMS § 35 lg 1 p 5 alusel. Kaevatava määruse viide Riigikohtu 15.12.2004 määrusele tsiviilasjas nr 32-1-96-04 ei ole asjakohane. Määruskaebuse esitajad vaidlustavad hagita menetluses 3 600 krooni kohtukulu väljamõistmise täiturilt sissenõudja kasuks. Määruses on õigesti märgitud, et

§ 60

lg 12 kohaselt kannab hagita asjas kohtukulud avaldaja ning avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamise otsustamine kuulub halduskohtu pädevusse. Seetõttu puudub üldkohtul pädevus lahendada täituri tekitatud kahju hüvitamise nõudeid. Lisaks ei ole maakohus arvestanud

§ 229

lg-ga 1 ja on ületanud nõude piire, kuna sissenõudja ei ole esitanud nõuet kahju hüvitamiseks. Vastuväited määruskaebusele Sissenõudja T.T. vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ning Saare Maakohtu 23.05.2005 määruse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, vaadanud läbi tsiviiltoimiku materjalid ja tutvunud avaldaja ning huvitatud isikute seisukohtadega, leiab, et kohtutäitur S.P. ja võlgniku OÜ A. (likvideerimisel) erikaebus/ määruskaebus/ kohtutäituri tegevust puuduvas osas ei kuulu rahuldamisele. Asja lahendamisel kuuluvad kohaldamisele kõnealuste tsiviilkohtumenetluse toimingute tegemise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik (RT I 1998, 43/45, 666; 2005, 15, 85) ning vaidlustatud täitetoimingu tegemise ajal kehtinud täitemenetluse seadustik (TMS), millele eespool on viidatud. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus faktilistes asjaoludes; vaieldakse täitedokumendi täitmisele kohalduvate menetlusõiguse normide tõlgendamise üle. Seega loeb ringkonnakohus tuvastatuks käesoleva lahendi kirjeldava osa alajaotuses "Asjaolud ja menetluse varasem käik" loetletud asjaolud, ennekõike järgmised asja lahendamise seisukohalt olulised asjaolud. Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2004 otsus tsiviilasjas nr 2-2/861/04, millega vaadati läbi T.T. apellatsioonkaebuse alusel Saare Maakohtu 25.03.2004 otsus tsiviilasjas nr 2-1-363/03 ning mõisteti OÜ-lt A. T.T. kasuks välja 12 002 krooni hüvitust töövaidluses, on jõustunud 28.01.2005. Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2004 otsus on täitedokumendiks Saaremaa kohtutäituri S.P. algatatud täiteasjas nr 181/2005/153, milles menetluse lõpetamise kohtutäituri 15.03.2005 otsusega on sissenõudja T.T. vaidlustanud. Sissenõudja on omaks võtnud, et talle kuulub täitedokumendi järgi pärast maksude ja kindlustusmaksete mahaarvestamist väljamaksmisele netosumma 8 848 krooni. Sellest on ta 6 650,25 krooni võlgnikult OÜ A. kätte saanud enne täitemenetluse algatamist. Samuti on sissenõudja möönnud (sissenõudja esindaja vastus võlgniku esindajale, toimiku lk 38) ja tuginenud kaebuses asjaolule, et Tallinna Ringkonnakohus ei ole 29.12.2004 otsusega kohtukulusid jaotanud, kuna kohtukulude jaotus oleks pidanud vastavalt

§ 231lg-le 5 kajastuma otsuse resolutsioonis.

Vaidlus on küsimuses, kas OÜ-l A. (likvideerimisel) oli õigus tasaarvestada Saare Maakohtu 25.03.2004 otsusega T.T.lt tema kasuks väljamõistetud kohtukulude nõuet summas 2 197,75 5 krooni T.T. nõudega OÜ A. (likvideerimisel) vastu täitemenetluses ehk kas Saare Maakohtu 25.03.2004 otsus võis olla resolutsiooni punkti 2 (kohtukulude väljamõistmise) osas kehtivaks täitedokumendiks TMS § 35 lg 1 p 5 tähenduses, millest tulenevat nõuet täitur pidi aktsepteerima tasaarvestuse alusena. Esimese astme kohus on nõustunud sissenõudjaga väites, et T.T. ja OÜ A. (likvideerimisel) vahelises töövaidluses puudub jõustunud kohtuotsus kohtukulude väljamõistmise osas ning seepärast oli täituri poolt T.T. nõude tasaarvestusega täidetuks lugemine ning täitemenetluse lõpetamine väidetavalt ebaseaduslik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Saaremaa kohtutäitur S.P. lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 181/2005/153 TMS § 35 lg 1 p 5 alusel, mille kohaselt täitemenetlus lõpetatakse võlgniku poolt sellise täitedokumendi esitamisel, millega on sissenõudjalt võlgniku kasuks välja mõistetud summa ja see on võrdne või suurem võlgnikult sissenõudmisele kuuluvast summast. (Täitur on muuhulgas määruskaebuses selgitanud, et TMS § 35 lg 2 p 5 oli täitemenetluse lõpetamise alusena 15.03.2005 otsuses nr 1/05 märgitud ekslikult ja õige on TMS § 35 lg 1 p 5.) Vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud

§ 334

lg 1 p-le 2 oli ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse läbivaatamisel õigus muuta või tühistada kohtuotsus osaliselt või täies ulatuses ja teha uus otsus asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks andmata. 29.12.2004 otsusega muutis Tallinna Ringkonnakohus Saare Maakohtu 25.03.2004 otsust osaliselt T.T. kasuks väljamõistetud hüvituse suuruse osas ning suurendas T.T. kasuks OÜ-lt A. väljamõistetud summat 5 606,11 kroonilt 12 002 kroonini, mille tagajärjel omakorda vähenes OÜ A. hagi rahuldatud osa õiguse tunnustamiseks mitte maksta Saaremaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 18.09.2003 otsusega välja mõistetud summasid 15 955 krooni ulatuses. Maakohtu otsus viivise väljamõistmata jätmise osas jäi muutmata.

§ 60

lg-le 11 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud otsuse või teeb uue otsuse asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vastavalt kohtukulude jaotust. Ringkonnakohus on otsuse põhjendavas osas kohtukulude osas seisukoha võtnud, kuid otsuse resolutsioonis vastav otsustus puudub. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et Saare Maakohtu 25.03.2004 otsus ei saa olla täitedokumendiks kohtukulude osas, kuivõrd ringkonnakohus tühistas eeltoodud kohtulahendi osaliselt, mistõttu tulnuks lahendada selles ka kohtukulude jaotus. Maakohtu seisukoht on põhjendatud, et kui ringkonnakohus jättis kohtukulud välja mõistmata, siis oli võimalik taotleda täiendava otsuse tegemist

§ 238lg1 p 3 alusel.

Saare Maakohtu 23.05.2005 määrus tuleb aga tühistada kohtukulude jaotuse osas, s. t osas, millega kohus mõistis Saaremaa kohtutäiturilt S.P.lt kaebuse esitaja T.T. kasuks välja 3 600 krooni kohtukulu. Kaebused kohtutäituri tegevuse peale vaadatakse läbi hagita menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud [s. t enne 01.01.2006 kehtinud] tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt varemkehtinud

§ 60

lg-le 12 kannab hagita asjas kohtukulud avaldaja ehk käesoleval juhul kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitaja, sõltumata sellest, kas tema kaebus rahuldatakse või mitte. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta erandit sellest normist. Kuivõrd hagita menetluses kohtukulude jaotamise on seadusandja iseseisva normiga sõnaselgelt reguleerinud, ei põhine seadusel vastustaja seisukoht, nagu oleks asjas kohaldatav analoogia hagimenetlusega. Olgugi et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-145-03 asunud seisukohale, et ebaseadusliku otsusega täitemenetluse osalisele kohtuskäimise ja kohtukulud põhjustanud kohtutäituri vastu võib esitada riigivastutuse seaduse alusel kahju hüvitamise nõude, ei ole üldkohtul lubatud 6 otstarbekuse või asja kiirema menetlemise kaalutlustel astuda halduskohtu pädevusse ning asuda lahendama avaliku võimu teostamisel või muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõuet, nagu Saare Maakohus seda tegi. Nii toimides väljus maakohus hagi piiridest (

§ 229

lg 1) ja oma pädevuse piiridest (vastavalt

§ 1

lg-tele 1 ja 2 lahendavad maakohtud tsiviilasju, millena mõistetakse tsiviil- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamine kuulub vastavalt riigivastutuse seaduse § 7 lg-le 1 ja § 17 lg-le 1 halduskohtu pädevusse). Valdo Lips Ulvi Loonurm Mare Merimaa 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.