KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-2/1235/05 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Ulvi Loonurm ja Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsember 2005, Tallinn Tsiviilasi AS S. hagi OÜ R.E. vastu 446 522,75 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
- aprilli
- a otsus nr 2/23-14/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ R.E. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
- detsember
- a, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud OÜ R.E. esindaja S.T. ja AS S. esindaja adv R.A. RESOLUTSIOON
- Tühistada Tallinna Linnakohtu 07.04.2005 otsust hagi täieliku rahuldamise ja kohtukulude väljamõistmise osas.
- Rahuldada hagi osaliselt.
- Mõista OÜ-lt R.E. AS S. kasuks välja võlgnevus 162 032 (ükssada kuuskümmend kaks tuhat kolmkümmend kaks) krooni ja 20 senti ja riigilõiv 10 000 (kümme tuhat) krooni.
- Ülejäänud nõude osas saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
- Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata EV Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- Hageja ja kostja on sõlminud kaks töövõtulepingut.
- juunil
- a sõlmisid pooled töövõtulepingu nr 00008, mille objektiks on vaheseina moodulite ja seinakilpide valmistamine, transport ja paigaldus. Lepingu maksumuseks on koos käibemaksuga 351 569,20 krooni, millest on tasumata 93 363,05 krooni.
- juulil
- a sõlmiti
- poolte vahel teine töövõtuleping nr 00016, mille objektiks on kontorimööbli valmistamine, transport ja paigaldus. Lepingu maksumuseks on 352 230 krooni, millest on tasumata 190 505 krooni. Mõlemas pooltevahelises lepingus sisalduvad punktid 3.
- ja 3.
- Punkti 3.
- kohaselt lasus tellijal kohustus tasuda täitjale 45% ulatuses ettemaksu lepingu kogumaksumusest. Punkti 3.
- kohaselt tuli teostada lõppmakse seitsme päeva jooksul peale tööde üleandmist. Kostja teatas
- detsembri
- a kirjaga nr 177, et mööbli kvaliteet ei vasta nende tellija (AS T.G.) ootustele.
- septembri
- a kirjas teatas kostja tehtud tööde vastuvõtmisest loobumisest. Kostja
- detsembri
- a kirja kohaselt oli AS T.G. nõus jätma endale tema kasutuses oleva mööbli ja ülejäänud osa tagastama AS-ile S.. Seega ei teatanud kostja hagejale puudustest töös, vaid teatas, et mööbel ei vastanud tellija ootustele. Hageja poolt valmistatud mööbel on valmis ning ka osaliselt kasutuses ning kostja ei täida oma seadusest tulenevat kohustust tehtud tööd nõuetekohaselt vastu võtta ja tehtud töö eest tasuda. Samuti ei teatanud kostja hagejale lepingutingimustest kõrvalekaldumisest või teistest puudustest töös vastavalt tsiviilkoodeksi (TsK) § 366 lõigetele 1 ja
- Kostja on lepingu nr 00008 alusel teostatud tööd vaikides vastu võtnud ning tasunud ka ligikaudu ¾ tööde maksumusest. Mõlemas pooltevahelises tööettevõtu lepingus sisaldub punkt 4.1.3, milles on sätestatud tellija kohustus tasuda viivist 0,1% päevas täitamata jäänud kohustuste maksumusest kuni võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni. Tööettevõtu lepingust nr 000008 tulenevalt on hageja kohustatud tasuma viivist perioodi eest
- september
- a kuni
- märts
- a summas 36 738,90 krooni ning perioodi eest
- märts
- a kuni
- märts
- a 32 951, 70 krooni. Lepingust nr 00016 tulenevalt on hageja kohustatud tasuma viivist perioodi eest
- november
- a kuni
- märts
- a summas 92 964 krooni. Seega moodustab kostja võlgnevus seisuga
- märts
- a põhivõlgnevusena 283 868, 15 krooni ning viivisena 162 654,60 krooni. AS S. esitas nõude OÜ R.E. vastu 446 522, 75 krooni saamiseks.. Kostja seisukoht
- Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingute objektiks on mööbli valmistamine, transport ja P.Puidutööstuse kontorisse paigaldamine. Vaatamata sellele, et kostja maksis hagejale lepingutega ettenähtud tööde eest ettemakse, ei ole hageja nimetatud töid lõpetanud ega kostjale üle andnud, kuigi lepingutega selleks määratud tähtajad on möödunud. Hageja hakkas suhtlema lepingujärgsete tööde teostamisel P.Puidutööstuse omaniku AS-iga T.G. AS, kellele tarnis osaliselt mööblit.
- Hageja ei ole pöördunud kostja poole nõudega teostatud tööde vastuvõtmiseks enne lepingutega määratud tööde täitmise tähtaja möödumist. Kostja teatas TsK § 230 lõike 2 alusel
- septembril
- a, et loobub pooltevahelistest lepingutest tulenevate tööde vastuvõtmisest. Kostja ei nõustu hageja väitega, et ta võttis vastu hagejalt tellitud tööd vaikides, kuna töid ei ole teostatud ja selle kohta ei ole hageja esitanud ka mingeid tõendeid. Kohaldada ei saa vaikimist kui tahteavaldust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 mõttes, kuna see ei ole seadusega ega poolte vahel sõlmitud lepingutega ette nähtud. Kolmanda isiku seisukoht
- AS T.G. (pankrotis) toetab kostja seisukohta. Kostja on esitanud AS-iga T.G. (pankrotis) sõlmitud lepingu alusel nõude pankrotimenetluses. 2
(7)Esimese astme kohtu otsus
- Tallinna Linnakohus rahuldas hagi ning mõistis OÜ-lt R.E. välja AS-i S. kasuks võlgnevuse kokku 445 503,75 krooni.
- Pooltevaheline vaidlus põhineb suhetel aastatel 2000-
- Seega tuleb vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-le 11 kohaldada tol ajal kehtinud seadust, s.t TsK ja TsÜS-i tol ajal kehtinud redaktsiooni.
- Asjaolu, et pooltevahelises
- juuni
- a töövõtulepingus ettenähtud töö tellija poolt vastu võeti, on tõendatud tunnistajate R.P.i ja A.T. ütlusega ning kostja
- detsembri
- a kirjaga nr 177, milles kostja esindaja teatas hagejale, et tekkis ettenägematu olukord ja palus ettemaksuna üle kantud 158 503, 50 krooni lugeda tasutuks arve nr 362 katteks ning nimetatud arvest tasumata 34 859, 55 krooni kohustus tasuma kuu jooksul. Sama tõendab ka asjaolu, et osaline tasumine nende tööde eest toimus
- märtsil
- a. Asjas ei oma tähtsust, et kirjalikku tööde üleandmise-vastuvõtuakti ei ole kummalgi poolel säilinud. Et selline akt tegelikkuses vormistati, on tõendatud poolte vahetute esindajate ütlustega objektil. Tunnistaja R.P.i ütluste kohaselt andis ta kogu objekti kohta käiva dokumentatsiooni M.-A.M.i nõudel kohtuvaidluse algusperioodil viimasele üle ega tea, mis neist dokumentidest hiljem sai. Ise lõpetas ta töö selles äriühingus
- a aprillis. Tunnistaja A.T. ütluste kohaselt andis tema omapoolse akti eksemplari oma kontorisse ning lahkus töölt aastal 2002 ega tea, mis sai kaustast, kus kõik objekti kohta käivad paberid olid. Tunnistaja E.T. ütluste kohaselt on hageja äriühing vahepeal kolinud, arhiiv on uus ja akt on ilmselt kaduma läinud.
- Teised esitatud tõendid ei kinnita kostja tegevjuhi M.-A.M.i ütlusi selle kohta, et ka
- juuni
- a lepinguga olid tegelikkuses probleemid, kuna seintesse tekkisid praod. Ka ei saa nõustuda kostja seisukohaga, et neil oli õigus
- septembri
- a kirjaga teatada töövõtjale, et viimane ei ole töid lõpetanud ega neile üle andnud ning et TsK § 230 lõike 2 alusel loobub tellija tööde vastuvõtmisest. Kirja kirjutamise ajaks olid lepingu järgi juba enam kui aasta tagasi kõik lepingujärgsed tööd töövõtja poolt tehtud ja ka tellija poolt vastu võetud. Seega ei olnud tellijal mingit seaduslikku alust viidata huvi kaotamisele täitmise vastu ja TsK §-i 230 rakendamisele. Seega on kostjal tekkinud TsK § 369 lõike 1 alusel kohustus tasuda hagejale kogu
- juuni
- a lepingu järgi tehtud töö eest, s.o 93 363, 05 krooni. Põhjendatud on ka nõue viivise 68 669, 15 krooni osas, milles olid pooled kokku leppinud lepingu punktis 4.1.
- Asjaolud, et tegelikkuses kostja töövõtja mööbli valmistas, Paldiskisse kohale transportis ja osaliselt paigaldas ning ülejäänud osas jäi paigaldamata ja üleandmisevastuvõtmise akt vormistamata mitte töövõtja süül, vaid arusaamatuse tõttu tellija ja tema tellija vahel, on tõendatud tunnistajate R.P.i, A.T., E.T., A.K.i ja M.-A.M.i ütlusega ning
- juuni
- a lepingu punktiga 3.5, mille kohaselt oli tellija kohustuseks garanteerida paigalduseks front, kostja kirjaga nr 177, milles teatati hagejale, et mööbliga tekkis tellijal probleem, kuna selle kvaliteet ei vastanud nende ootustele, et mööbel on tellija juures ja kostjal puudub võimalus seda endale jätta ning et probleemile loodetakse leida lahendus ja ka kostja nõudeavaldusega AS T.G. pankrotimenetluses, milles kostja teatab pankrotihaldurile, et juhul kui kohus rahuldab AS S. nõude nende vastu, on neil tagasinõudeõigus võlgniku vastu tulenevalt nende vahel
- juulil
- a sõlmitud töövõtulepingust ning et võlgnik keeldus neilt vastu võtmast valmistatud mööblit ja jättis selle eest tasumata.
- Analüüsitud tõenditega on veenvalt tõendatud, et töövõtja täitis lepingu tingimusi nõuetekohaselt ja tegi kõik endast sõltuva ka paigaldamise lõpuleviimiseks, kuid see 3
(7)jäi lõpule viimata sisuliselt kostja poolt oma lepingulise kohustuse täitmata jätmise tõttu. Kostja ja tema tellija vahelised probleemid ei saa olla aluseks kostja keeldumisele maksta hagejale tehtud töö eest. Tõendatud on, et vaatamata sellele, et kokku oli lepitud paigaldamine kohaletoomise päeval, peale osalist paigaldamist teatas tellija edasise paigaldamise võimatusest enne oma tellijalt konkreetsete juhiste saamist. Selliseid juhiseid aga ei antudki, vaid selle asemel loobuti üldse sellest mööblist. Kuna tõendatud on, et paigaldust osaliselt tehti, kuid esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada täpset paigaldamise ulatust, on hagejal õigus saada vastavalt TsK § 370 lõikele 2 kogu
- juuni
- a lepingujärgne tasu.
- Kostja väited puuduste kohta valmistatud mööbli kvaliteedis asjas kogutud tõenditega tõendamist ei leidnud. Tunnistaja M.-A.M.i ütlused selle kohta, et nende tellija otsustas uue mööbli tellida seetõttu, et mööbli valmistaja ei pidanud kinni tähtaegadest, teiste tõenditega kinnitamist ei leidnud. Ka ei toonud seda asjaolu välja kostja oma kirjalikes vastuväidetes. Samuti ei leidnud asja arutamise käigus tõendamist kostja väide nagu oleks hageja hakanud lepingu täitmise käigus otse suhtlema AS-iga T.G.. Tunnistaja A.T. ütluste kohaselt lahendas tema kõik jooksvad küsimused R.P.iga. A.K.i ütluste kohaselt suhtlesid nemad ainult kostjaga. Ka muud asjas kogutud tõendid ei kinnita kostja seda väidet.
- Kuna eelpool leidis tuvastamist kostja kohustus tasuda hagejale täielikult pooltevahelisest
- juuni
- a lepingust tulenev tasu ja kuna senini kostja seda teinud ei ole, on hageja õigustatud nõudma viivist alates
- novembrist
- a kuni
- märtsini
- a 92 966, 45 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
- Apellant leiab, et linnakohtu otsus tuleb tühistada, kuna kohus kohaldas tõendite väära hindamise tulemusena ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt protsessinorme.
- Väär on kohtu järeldus, et hageja teostas ja andis kostjale üle tööd nõuetekohaselt. Kohus tugines oma järeldustes huvitatud isikute ütlustele, kuna tunnistajad olid projektijuhid, kes vastutasid tööde nõuetekohase teostamise eest. Tunnistaja R.P.i ütlused üleandmise-vastuvõtmise aktide tunnistajale M.-A.M.ile üleandmisest ei vasta viimase tunnistaja ütlustele, kes väitis, et üleandmise-vastuvõtmise akte ei ole koostatud ega allkirjastatud. Paljasõnalised on ka tunnistaja E.T. ütlused, et akt on ilmselt kalduma läinud äriühingu kolimisel.
- Hageja ei ole oma hagis tuginenud sellele, et üleandmise-vastuvõtmise aktid olid koostatud ja allkirjastatud. Hageja ainult väitis, et kostja võttis teostatud tööd vastu „vaikides“ või „faktiliselt“. Seda kinnitab ka
- augusti
- a pretensioon, kus väidetakse, et kostja on alusetult keeldunud üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamast.
- Tunnistajate ütlused lükkab ümber ka kostja ja kolmanda isiku vahel
- aprillil
- a koostatud mööbliesemete vaatluse akt, millega tõendatakse, et hageja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi mööbli kokkupanemise ja kohale paigaldamise osas.
- Tunnistajate M.-A.M.i ja A.K.i ütluste kohaselt olid tööd teostatud ebakvaliteetselt ja mittetähtaegselt. Kohus lükkas nende ütlused ümber, kuna nimetatud asjaolud ei ole dokumentaalselt fikseeritud ega tõendatud. Seega lugedes hageja poolt kaasatud tunnistajate ütluste alusel kirjalike aktide koostamist tõendatuks ning lükates ümber kostja poolt kaasatud tunnistajate ütlused tööde ebakvaliteetse teostamise kohta, kuna kohtule ei olnud esitatud seda asjaolu kinnitavaid dokumentaalseid tõendeid, rikkus kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-i 6, mille kohaselt on 4
(7)õigusemõistmisel kõik isikud kohtu ees võrdsed. Hageja ei ole seega tõendanud kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktidega, et täitis oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt.
- Õige ei ole ka kohtu järeldus, et hagejal on õigus saada teostatud tööde eest kogu tasu. Kuna üleandmise-vastuvõtmise akte ei ole kohtule esitatud, siis jäi hageja esemete omanikuks ja kostja ei ole kohustatud nende eest tasuma. Lepingu punktis 5.4 leppisid pooled kokku, et juhul, kui kostja loobub temast tuleneval põhjusel lepingust, lasub tal kohustus tasuda hagejale hageja poolt reaalselt tehtud kulutused, mitte töö eest kogu tasu, nagu otsustas kohus. Isegi kui kohus leidis, et tööd jäid teostamata kostja süül, kuulub antud juhul kohaldamisele punktis 5.
- sätestatu. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid reaalselt tehtud kulutuste kohta.
- Kuna mõlemad lepingud lõpetati kostja poolt seoses hageja lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega, ei kuulu väljanõudmisele viivis tasumisega viivitamise eest. Samuti tekib mõlema pooltevahelise lepingu punkti 3.
- kohaselt kostjal kohustus maksta teostatud tööde eest peale tööde üleandmist. Kohus ei ole nõuetekohaselt tuvastanud, kas tööd olid kostjale üle antud või mitte. Isegi, kui lugeda tööd kostjale üleantuks, ei ole objektiivseid tõendeid, millal seda tehti. Kuna ei ole võimalik kindlaks teha viiviste arvestamise algust, siis puudub alus nende väljamõistmiseks.
- Õige ei ole ka kohtu järeldus, mille kohaselt kostja nõudeavaldus AS T.G. pankrotimenetluses tõendab midagi antud asjas, kuna nõudeavaldus on tingimuslik ja sõltub sellest, millised asjaolud on tuvastatud kohtuotsusega menetletavas asjas. Vastustaja seisukoht
- Vastustaja ei pea apellatsioonkaebust õigeks ning on seisukohal, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. Kolmanda isiku seisukoht
- AS T.G. (pankrotis) leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ning palub selle rahuldada ning tühistada linnakohtu otsuse täies ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega jätta AS-i S. hagi OÜ R.E. vastu rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi põhjendused
- Kolleegium leiab, et kohtuotsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja protsessinormi rikkumise tõttu. Asi tuleb saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
- Hageja esitas kostja vastu kahe erineva lepingu täitmise nõude. Kolleegium nõustub kohtu järeldustega esimese lepingu osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 93 363,05 krooni ja viivised 68 699,15 krooni. Nimetatud lepingu kohaselt leppisid pooled kokku, et hageja töövõtjana valmistab, transpordib ja paigaldab AS T. (nüüdseks pankrotis) P.Puidutööstuse kontorihoone vaheseina moodulid ja seinakilbid. Vastavalt pooltevahelise lepingu p-le 3.3 ja TsK §-le 369 saab hageja nõuda kostjalt tasu maksmist kui töö on tehtud ja kostjale üle antud. Kohus luges töövõtja kohustuste nõuetekohase täitmise ja tellija poolt töö vastuvõtmise tõendatuks tunnistajate R.P.i ja A.T. ütlustega ning kostja 08.12.2000 kirjaga, milles viimane tunnistas oma kohustust ja lubas arve nr 362 alusel tasumata summa tasuda kuu jooksul. Kolleegiumil ei ole alust hinnata tõendeid teisiti, kui tegi seda esimese astme kohus. Tunnistaja R.P. oli vaidlusalusel perioodil tellija juhatuse liige ja projektijuht, kes sõlmis nimetatud lepingu ja tegeles isiklikult tellija esindajana konkreetses projektis. Kohtul ei olnud alust kahelda R.P.i ütlustes selle kohta, et tööde osas pretensioone ei olnud ja tema kirjutas isiklikult alla tööde 5
(7)vastuvõtuaktile koheselt peale tööde lõpetamist. Tööde vastuvõtmist ja akti allakirjutamist kinnitas ka tunnistaja A.T., kes töötas projektijuhina töövõtja poolel. Asjaolu, et nimetatud isikud ei tööta enam poolte juures, ei sea nende ütlusi kahtluse alla, vastupidi, pooltest sõltumatutena ei ole neil takistust anda erapooletuid ütlusi. Asjaolu, et esimese lepingu täitmise ja tööde vastuvõtmisega ei olnud probleeme, kinnitab ka arve hilisem osaline tasumine kostja poolt. Kuna esimese lepingu järgi olid tööd tehtud ja tellija poolt vastu võetud, ei saanud tellija lepingust enam loobuda.
- Õige on ka viiviste väljamõistmine esimese lepingu alusel. Ebaõige on apellandi seisukoht, et viiviseid ei saa välja mõista, kuna kohus ei tuvastanud tööde vastuvõtmise akti allakirjutamise kuupäeva. Vaidlus puudub selles, et peale esimese lepingu järgsete tööde üleandmist esitas hageja 12.09.2000 arve nr 362, mis arvel märgitu kohaselt tuli tasuda 7 päeva jooksul. Peale selle tähtaja möödumist oli tellija tasumisega viivituses. Kostja tasus arve osaliselt 29.03.2001 summas 100 000 krooni ning tasumata on senini 93 363,05 krooni. Kohtu poolt arvutatud viivise summat ei ole apellant vaidlustanud.
- Kolleegium leiab, et otsus on ebaõige teise lepingu järgi tasu väljamõistmise osas. Teise lepingu objektiks oli AS T.G. (nüüdseks pankrotis) P.Puidutööstuse kontorihoone mööbli valmistamine, transport ja paigaldus. Vaidlust ei ole kohtu poolt tuvastatud asjaoludes, mille kohaselt töövõtja valmistas mööbli, transportis selle Paldiskisse ja ka osaliselt paigaldas. Kogu mööbli paigaldamist ei toimunud ja üleandmise-vastuvõtmise akti ei vormistatud mitte töövõtja süül, vaid selle tõttu, et AS T.G., kelle jaoks töö telliti ei soovinud seda mööblit. Kohus kohaldas ebaõigesti hagi rahuldamisel TsK § 370 lg 2, mille kohaselt, kui töö lõpetamise võimatus tekkis tellija poolt antud materjali puuduste või tema poolt töö tegemise viisi kohta antud korralduste tagajärjel, säilitab tööettevõtja õiguse saada töö eest tasu. Nimetatud säte reguleerib olukorda, kus materjali puuduste või ebaõige tehnoloogia tõttu tekkis töö lõpetamise võimatus. Käesoleval juhul loobus tellija lepingust, kuna tema tellija ei soovinud seda mööblit. Lepingust loobumist sätestab TsK § 365 lg 3, mille kohaselt mõjuval põhjusel on tellijal õigus enne töö lõpetamist igal ajal lepingust loobuda, makstes tööettevõtjale tasu tehtud töö eest ja hüvitades talle lepingu lõpetamisega tekitatud kahjud, tasaarvestades selle, mis tööettevõtja lepingu lõpetamise tagajärjel säästis või omandas. Lepingu p-s 5.4 on pooled täpsustanud loobumise tagajärgi. Nimetatud punkti kohaselt läheb lepingu täitmisel loodud materiaalsete esemete omandiõigus täitjalt tellijale üle üleandmis-vastuvõtuaktiga tööde üleandmisel. Kui tellija loobub maksejõuetuse tõttu või muul temast tuleneval põhjusel lepingust, lasub tal kohustus tasuda täitjale täitja poolt reaalselt tehtud kulutused. Seega saab hageja kostjalt nõuda reaalselt tehtud kulutusi, mida hageja ei ole käesolevas asjas esile toonud. Kogu lepingujärgse tasu saamise nõue käesoleval juhul, kus töö on osaliselt lõpetamata ja tellijale üle andmata, ei ole õiguslikult põhjendatud. Seetõttu ei olnud kohtul alust nõude täies ulatuses rahuldamiseks.
- Kohus tuvastas, et mööbli paigaldust tehti osaliselt ja esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada täpset paigaldamise ulatust. Sellisel juhul oleks kohus pidanud järgima TsMS § 171 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt peab kohus tagama protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse. Kohus ei ole seda teinud, ilma milleta ei ole aga võimalik hagi rahuldada. Tulenevalt apellatsioonimenetluse eripärast ja kohustusest tagada protsessiosalistele kaebeõigus, ei ole ringkonnakohtul endal võimalik uusi asjaolusid välja selgitada ja nende põhjal otsust teha. Seetõttu tuleb tühistatud osas saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. 6
(7)32. TsMS § 60 lg-te 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasutud riigilõiv vastavalt hagi rahuldatud osale summas 10 000 krooni. Ülejäänud kohtukulud jaotab kohus asja uuel sisulisel läbivaatamisel. G. Kivinurm U. Loonurm M. Seppik 7
(7)