määrusega nr 144 „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord“ p 4 ja p 2 ja 3 sätestatu. Saun-elamu juurde määrati teenindusmaa suurusega 0, 2 ha vastavalt juurdelisatud plaanile. Türi Vallavalitsuse 30.04.02.a. korraldusega nr 81 ja 26.08.03.a. korraldusega nr 194 anti M.T.ile tähtaeg korrastada või likvideerida lagunenud ja avariiohtlik ehitis. Türi Vallavolikogu otsuse 25.04.02.a. nr 11 kohaselt lõpetati taluseaduse alusel A.Meentalo Türi vallas Jändja külas Jändja maaüksuse 11, 82 ha talumaa kasutusõiguses. Märgitud maa arvati riigi tagavaramaaks Türi valla halduses. Kaebuse saabudes tegi kohus järelpärimise M.T.i poolt esitatud pöördumiste kohta Türi Vallavalitsuse poole seotult maa-ostueesõigusega erastamise avalduse lahendamisega. M.T.`i väidete kohaselt ei olnud ta saanud vastuseid oma päringutele enne, kui ta pöördus Järva Maavalitsuse poole. Maavalitsuse vastusest sai ta teada, et temale ei erastata maad tema avalduses märgitud ulatuses. M.T.i avaldusele 12.03.04.a. esitas vastuse Järva Maavanema kohusetäitja T.Milt. Vastuses selgitati, miks Türi Vallavalitsus määras põlenud saun-elamu kordategemiseks tähtaja ja ehitisele teenindusmaa. Türi Vallavalitsus väljastas kohtule M.T.i poolt tehtud pöördumised ja vallavalitsuse vastused, mis olid vallavalitsuse kasutada. 1) 28.05.02.a. kirjaga 449/1-55 esitati kaebuse esitajale selgitus seotult maaostueesõigusega erastamise avalduse lahendamiseks aluseks olevate õigusaktide kohta ja juhendmaterjal, mis käsitleb maa erastamist. Lisatud olid Türi Vallavolikogu otsus 25.04.02.a. nr 11 ja Türi Vallavalitsuse 30.04.02.a. korraldus nr 81 (saadetud ka eelnevalt postiga)- tlk 35. 2) 29.08.2003 kirjaga 17-4.2/595 saadeti abivallalavanema K.Männilaane allkirjaga teatis M.T.ile selgitamaks väljaantud korraldusi. Selgitati, et peale ehitise korrastamist on seadusjärgne õigus erastada ehitise juurde maad teenindusmaa piires. Projektijärgse hoone taastamine on lubatud ja ehitusregistris kontrollitud. Muudatuste puhul, mis ehitusseaduse järgselt kuuluvad ehitamise alla, on vajalik ehitusprojekt, et anda ehitusluba. Märgiti, et kui tekkinud olukord ja vallavalitsuse tegevus ei rahulda M.T.it, siis tuleb pöörduda Järva Maavanema poole, kes teostab kontrolli tegevuse ületlk 45. 3) 31.10.03.a. on M.T. teinud Türi Vallavalitsusele järelpärimise ja märgib, et ta oli 27.03.02.a. esitanud avalduse maa-ostueesõigusega erastamiseks ja ta on viimati saanud Türi Vallavalitsuselt kaks korraldust. „Viimati“ sai ta 26.08.03.a. korralduse nr 195 . Ta märgib, et kahjuks ei ole kummaski neist kirjeldatud maa ostu-eesõigusega erastamise menetluskäiku. Korralduses nr 195 on lisaks muule ka viide
, mis käsitleb tagastatavat maad, avaldusega on ta taotlenud maa ostu-eesõigusega erastamist. Soovib teada, kuidas kulgeb tema avalduse menetlemine-kas on alustatud 2 katastriüksuse moodustamist või mingeid teisi toiminguid. Juhul kui on vajalik lisaandmete esitamine, siis palub sellest teatada. 4) 10.11.03.a. kirjaga nr 17-4.2/831 vastatakse järelpärimisele abivallavanema K.Männilaane poolt, et pöördujale on väljastatud vallavalitsuse korraldused nr 194 ja 195 26.08.03.a. ja lisatud teatis, kus selgitati, et pärast ehitise kordategemist on õigus erastada ainult teenindusmaa. Katastriüksuse moodustamist ei ole alustatud; täna ei ole see ka võimalik, sest reaalset hoonet sellel maal ei asu. Et ka aktis see hoone on märgitud kui põlenud saun-suvila, on see vara omaniku (antud juhul vallasvara) kohustuste täitmata jätmine. Selgitati, et hoone tuleb taastada ja seejärel erastada ostueesõigusega hoone teenindusmaa; likvideerida ohtlik ehitis ja puhastada maa seal olevast materjalist.
§-is 6 on selgitatud ka ehitise ja lagunenud ehitiste mõistet ning etteantud tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitiste suhtes edaspidiseid toiminguid „… käesoleva seaduse tähenduses..“ Jätkuvate probleemidega paluti pöörduda Järva Maavanema poole või võtta ühendust Järva Maavalitsuse maaosakonna juhatajaga. 5) 31.08.04.a. on M.T. pöördunud meeldetuletusega vastuse saamiseks järelpärimisele Järva Maavalitsuse poole. Ta märgib, et esitas 27.03.02.a. Türi vallavalitsusele avalduse Jändja külas asuva elamu-ja maatulundusmaa suurusega 12 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. 26.08.03 võttis Türi Vallavalitsus vastu korralduse nr 195, millega otsustati määrata teenindusmaaks 0,2 ha. Kuna vallavalitsuse korraldus ei vastanud tema soovile erastada maa 12 ha ulatuses, siis soovitas vallavalitsus pöörduda maa erastamise küsimuses Järva Maavanema poole, mida ta tegi oma 11.03.04 avalduses; kahjuks ei ole ta seni saanud vastust järelpärimisele. Palub kiiremas korras vastata küsimusele seonduvalt Jändja külas saun –suvila juurde 12 ha erastamiseks; lisab meeldetuletuseks ärakirja oma 11.03.04.a. avaldusest; vastuse palub saata tähitult xxxxxxxxx. 6) 15.03.04.a. on registreeritud Järva Maavalitsuses M.T.i avaldus, mis eelnevalt märgitud M.T.i poolt 11.03.04.a avaldusena. Avalduses märgib M.T., et esitas 27.03.02.a. Türi Vallavalitsusele maa ostu-eesõigusega erastamise avalduse ja 31.10.03.a. vallavalitsusele järelpärimise erastamistoimingute läbiviimise kohta. Vastuses soovitati pöörduda maavalitsuse poole. Ta mõistab, et vallavalitsusel võib olla oma nägemus avalduse menetlemisest, kuid vallavalitsusel on olnud piisavalt aega avalduse kohta otsuse tegemiseks. Vastusest ei selgunud, miks ei ole „poolteist aasta jooksul“ suudetud lahendada maa ostueesõigusega erastamise avaldust. Jääb arusaamatuks, miks soovitati pöörduda küsimusega, mille lahendmine on jõukohane vallavalitsusele, maavalitsuse poole. Loodab, et kujunenud olukorda selgitatakse. Soovib teada, kas maatüki osas, mille kohta esitas avalduse, on teostatud maakorralduslikke toiminguid kolmandate isikute kasuks. 7) 07.04.04.a. esitas Maavanema kohusetäitja vastuse ( tlk 32), milles selgitas kehtivate asjakohaste seaduste sisu, tegi viited õigusaktidele ja selgitas, et avalduses soovitud 12 ha ulatuses erastamine ei olnud kooskõlas maareformi seadusega. 8) 09.09.04.a. on esitanud maavanem vastuse M.T.ile 31.08.04.a. vastusena nn meeldetuletusele. Märgitakse, et Järva Maavanem on vastanud 07.04.04.a. kirjaga nr 3.2.-4/524 ja vastus saadeti faksiga esindajale 14.05.04.a. ja lihtkirjana kaebaja poolt esitatud aadressil Tallinna halduskohtu määrusega 11.05.05.a. leidis kohus, et kaebus 12 ha maa erastamiseks kohustamisnõudes ei ole tähtaegne, kuna maa suurus määrati ära Türi Vallavalitsuse korraldusega nr 195 ja kaebaja seda haldusakti ei vaidlustanud. 3 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 05.07.05.a. nr 2-3/792/05 jäeti M.T.i kaebuse esitamise tähtaeg Türi Vallavalitsuse 26.08.2003.a. korralduse nr 195 tühistamise taotluses ennistamata. Muus osas loeti kaebus tähtaegseks ja saadeti menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule. Ehitus – ja hooneregistri 31.01.02.a. tõendist nr 152 nähtuvalt omandas M.T. vallasvarana enampakkumise akti alusel 23.01.02.a. Jändja külas asuva saun-elamu. Tõend sisaldab märkust, et hoone on põlenud ja püsti on vaid seinad ning korsten ( tlk 48). 27.03.02 esitas M.T. Türi Vallavalitsusele avalduse, milles soovis ostueesõigusega erastada 12 ha maad sihtotstarbega elamu- ja maatulundusmaa (tlk 7). Türi Vallavalitsuse 30.04.02.a. korraldusega nr 81 määrati M.T.i`le tähtaeg 05.05.2003.a. lagunenud ja avariiohtliku, ümbrust ja maastikupilti risustava saun-elamu korrastamiseks või likvideerimiseks (tlk 39). 20.05.03.a. teostati ehitise ülevaatus ja aktiga 20.05.03.a. tegi vallavalitsuse komisjon kindlaks, et korraldus nr 81 on jäänud täitmata ( tlk 64). 26.08.03.a. andis Türi Vallavalitsus uue tähtaja ja vormistas korralduse nr 194 26.08.03.a. Korraldusega pandi kaebajale kohustus 01.09.04.a-ks põlenud ja avariiohtliku, ümbrust ja maastikupilti risustava saun-elamu korrastamiseks või likvideerimiseks (tlk 9). Kaebuse asjaoludes on märgitud avaldused, milles M.T. tegi päringuid ja soovis teada, kuidas kulgeb tema avalduse menetlemine, kas on algatatud katastriüksuse moodustamine või teostatud muid toiminguid (tlk 46). M.T. sai vastused, milles selgitati, et ehitise kordategemisest arvates on tal õigus erastada maa, kuid üksnes teenindusmaa piires, katastriüksuse moodustamist algatatud ei ole, sest maal ei asu reaalset hoonet, taotlejal on võimalus taastada hoone ja siis erastada teenindusmaa või likvideerida ohtlik ehitis ja puhastada maa seal olevast materjalist. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et kaebuse esitaja kaebuse eesmärgiks oli saada ettekirjutus Türi Vallavalitsusele kõigi kohaliku omavalitsuse pädevusse antud erastamistoimingute läbiviimiseks, mille eesmärgiks on 12 ha maa erastamine ja kohustada vallavalitsust valmistama ette maa ostu-eesõigusega erastamine ehk selle eesmärgi saavutamiseks on kaebaja palunud kohustada vallavalitsust sooritama maa erastamiseks vajalikud toimingud. Asja uuel arutamisel palus kaebaja lähtuda maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute küsimuses nii, nagu seda märkis ringkonnakohus märgitud määruse p 12 (tlk 104).
lg 6 näeb ette, et maa erastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
. 2 lg 1 sätestab, et kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoimingud. Vabariigi Valitsus on 6.11.96.a. määrusega nr 267 kinnitanud maa ostueesõigusega erastamise korra. Nimetatud korra p 4 kohaselt teeb kohalik omavalitsus maa ostueesõigusega erastamisel seaduses ja käesolevas korras sätestatud eeltoimingud. Korra III jaos on ära märgitud eeltoimingud: valla-või linnavalitsus avab maa ostueesõigusega erastamise toimiku ja vajadusel katastriüksuse moodustamise toimiku ning kontrollib esitatud dokumentide ja andmete õigsust; määrab kindlaks ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid kas sama korra p-des 13.1 ja 13.2 sätestatud korras või ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korras sätestatu kohaselt, kui ostueesõigusega erastamisele kuulub ehitise teenindamiseks vajalik maa; määrab ostueesõigusega erastatava maa sihtotstarbe; selgitab välja erastatava maaga seonduvad seadusjärgsed kitsendused; korraldab kohaliku omavalitsuse seisukoha andmise, kui erastamiseks nõutakse maavanema luba (maa ostueesõigusega erastamise korra p 13); pärast katastriüksuse moodustamist litsentsi omava maamõõtja poolt fikseerib kohalik omavalitsus oma otsuses maa erastamise seisukohalt olulised tingimused (sama korra p 15); ettevalmistavad toimingud lõpevad katastriüksuse moodustamise toimiku esitamisega riigi maakatastri pidajale katastriüksuse 4 registreerimiseks ja ostueesõigusega erastamise toimiku esitamisega erastamise korraldajale (korra p 19). Kaebaja jäi seisukohale, et tal on elamu, mille juurde
Tallinna Ringkonnakohus leidis, et kohustamistaotlusega soovis kaebaja saavutada ettekirjutust 1) kas kõigi maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute sooritamiseks ühes erastamisele kuuluva maa suuruse fikseerimisega või 2) üksnes maa ostu-eesõigusega erastamise korra punktis 13.1 märgitud piiride kulgemise ettepaneku koostamiseks ühes maa suuruse fikseerimisega, mis võimaldaks kaebajal tellida soovitud suuruses katastriüksuse moodustamise. Taotletud ettekirjutust soovib kaebaja olukorras, kus vallavalitsus on maa ostu-eesõigusega erastamise korra p 13 ap 2 lähtudes juba määranud ostu-eesõigusega erastamisele kuuluva maa suuruse ja piirid, tehes seda ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra punktis 12 märgitud otsusega- vallavalitsuse 26.08.03.a. korraldusega nr 195. Vallavalitsuse korralduse nr 195 kõrvaldamiseta on kaebuse eesmärgi- 12 ha suuruse maatüki erastamise –saavutamine välistatud, mistõttu sisaldab kaebus vältimatult soovi selle korralduse tühistamiseks. Kohus leidis, et halduskohus tõlgendas kaebust ebaõigesti. Kohus jättis õigesti tühistamistaotluse tähtaja ennistamata. Kohustamiskaebuse eesmärgi (maa ostu-eesõigusega erastamine) saavutamiseks ei piisa teenindusmaa määramise korralduse tühistamise taotlusest, sest erastamise eeltoimingud, mille sooritamiseks kohustamist kaebaja taotleb, ei lõpe teenindusmaa määramisega. Asja materjalidest nähtuvalt ei pruugi vaidlus poolte vahel piirduda üksnes teenindusmaa määramise korralduse kui kehtiva haldusaktiga otsustatud küsimusega sellest, kas kaebajal on või ei ole õigus erastada maad ostueesõigusega rohkem kui 0,2 ha. Kaebaja väidetel on saun-elamu korrastatud, vastustaja väidetel aga korrastamata. Erikaebuses väitis vastustaja, et kaebajal ei ole ehitist, hoonet ega muud rajatist. Asjaolust, kas ehitis on korrastatud või mitte, sõltub tulenevalt MaaRS § 6 lõikest 3.1 maa erastamise võimalus. Sama säte näeb ette, et tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse alusel. Kaebaja taotlust tuleb mõista nii, et ta soovib kõigi erastamise eeltoimingute sooritamiseks ettekirjutust. Kohtul tuleb tähtaegselt esitatud kohustamiskaebuse, välja arvatud teenindusmaa määramise korralduse tühistamise taotluse osas, menetlemist jätkata ja välja selgitada, kas kohalikule omavalitsusele on vajalik ja võimalik mingeid ettekirjutusi teha. Kaebuse esitaja seisukohad 1) Kaebuse esitaja oli seisukohal, et kaebus 12 ha maa erastamiseks on esitatud tähtaegselt. M.T. leidis, et Türi Vallavalitsus ei olnud selgelt välja öelnud, et keeldutakse maa suuruses 12 ha erastamise avalduse rahuldamisest, kui määras teenindusmaa. Keeldumisest sai selgesõnaliselt teada alles Järva Maavalitsuse vastuse alusel. Kui M.T. esitas avalduse suurusele 12 ha, siis oli teada, et maa jäeti riigi tagavaramaaks. Kaebuse esitajal oli õigus loota, et peale teenindusmaa määramise haldusakti saab ta veel teisegi haldusakti, millega lisaks teenindusmaale rahuldatakse tema avaldus seni lahendamata osas. 2) Kuna Tallinna Ringkonnakohus leidis, et kaebaja oleks pidanud aru saama, et korraldusele nr 195 enam teist korraldust maa erastamise suuruse kohta ei järgne, siis taotleb M.T. , et alustataks katastriüksuse moodustamisega ehk viidaks läbi need toimingud, mis nimetab ringkonnakohus ja et seda tehtaks hiljemalt 1 kuu jooksul otsusest. Vastustaja mõistes ei ole ehitis korda tehtud, tegelikult on ta korda tehtud nii nagu seda oli vald oma ettekirjutustega 5 nõudnud. Türi Vallavalitsus on üldiselt tegevusetu ning peale ettekirjutuse tähtaja saabumist ei ole midagi kaebaja maa erastamise avalduse alusel teinud. Vastustaja esindaja seisukohad Kuna Tallinna RK määrusest tulenevalt on kaebus endiselt menetluses osas, mille alusel tuleks lahendada küsimus, kas vallavalitsus peaks astuma samme, et jätkata erastamistoimingute tegemisega, siis leidis esindaja, et vallavalitsus ei ole midagi rohkemat teinud ning ei saagi teha, kuivõrd M.T. ei ole asunud ehitama, tal puudub elamu/hoone, mis võimaldaks läbi viia erastamistoiminguid. Vastustaja on kogu aeg olnud seisukohal, et vastustaja peab ehitama elamu funktsioonides hoone ja seejärel saab erastada selle ümber maad 0, 2 ha. Lähtutud on
S § 2 lõikest 2 tulenevalt ehk elamu
tähenduses on maapinnaga püsivalt ehk aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud, katuse, siseruumi ja välispiiretega hoone kui terviklik asi, mille üldpinnast vähemalt 20% on ette nähtud alaliseks elamiseks ja ülejäänud osa põllumajanduslikuks tootmiseks või muuks elamuga seotud sihtotstarbeks, ning katuse, siseruumi ja välispiiretega lõpetamata hoone, mille vastavus elamu tunnustele määratakse ehitusprojekti alusel. Maa-Ameti esindaja T.Kutti seisukoht 1) Maa-amet ei pea kaebust õigeks ega põhjendatuks ning on arvamusel, et kaebus tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata. Arvamuse andmisel peab Maa-amet vajalikuks põhjalikult käsitleda nii ehitisega, sh elamuga maareformi seaduse (edaspidi
) tähenduses, lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustava ehitisega kui ka ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisega seonduvaid küsimusi. Alljärgnevalt esindaja märgib, miks ta leiab, et antud vaidluses
lõikes 3¹ sätestatud lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi ei käsitata ehitistena
tähenduses ning üksnes pärast kohaliku omavalitsuse otsustust, et nimetatud ehitised tuleb omanikul korrastada ja vastava tähtaja määramine, st
S tähenduses) vastavusse viimise eelduste loomine (tekkimine) võimaldab määrata ehitisele teenindamiseks vajaliku maa. Lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustava ehitise puhul ei oma tähtsust, mis ehitisega on tegemist, sest ehitisele saab selle sätte alusel määrata üksnes ehitise teenindamiseks vajaliku maa, milleks on ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamise õigus tekib ehitise omanikul alles pärast ehitise kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks kordategemist. 2) Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (edaspidi AÕSRS) § 13 lõige 3 sätestab, et ehitise omanikul on õigus saada maa omanikuks
-es sätestatud alustel ja korras. Ehitisealune maa ei kuulu teistele isikutele tagastamisele, erastamisele, munitsipaalomandisse andmisele ega riigi omandisse jätmisele, kui seadusest ei tulene teisiti.
lõike 1 kohaselt saavad ostueesõigusega maad erastada teiste hulgas ka isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna vastavalt
-le. 6
S § 2 lõikest 2 tulenevalt, elamu
tähenduses on maapinnaga püsivalt ehk aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud, katuse, siseruumi ja välispiiretega hoone kui terviklik asi, mille üldpinnast vähemalt 20% on ette nähtud alaliseks elamiseks ja ülejäänud osa põllumajanduslikuks tootmiseks või muuks elamuga seotud sihtotstarbeks, ning katuse, siseruumi ja välispiiretega lõpetamata hoone, mille vastavus elamu tunnustele määratakse ehitusprojekti alusel. Seevastu, lõpetamata elamu, mis ei vasta hoone tunnustele, st puuduvad katus, siseruum ja välispiirded, ning enne 2003. aasta 1. jaanuari elamu püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba, on muu ehitis
tähenduses.
¹ (Maa erastamise ulatus) lõige 1 sätestab ostueesõigusega erastatava maa ulatuse viitelisena, viidates ka
§le 9. Tulenevalt
¹ lõikest 6, erastatava maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas.
(Väljaspool linna piire asuva maa tagastamine, millel asuvad füüsilise isiku hooned) lõige 1 sätestab (kui väljaspool linna piire asuval õigusvastaselt võõrandatud maal asub teise füüsilise isiku omandis olev ehitis ja kui õigustatud subjekt ning ehitise omanik ei lepi kokku hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitise võõrandamises õigustatud subjektile, ei tagastata õigusvastaselt võõrandatud maad), et ostueesõigusega võib maad erastada: 1) elamu juures kuni 2 ha ulatuses, kui õigustatud subjekt ei lepi ehitise omanikuga kokku teisiti; 2) suvila ja aiamaja juures senise tähtajata maakasutuse ulatuses, kuid mitte üle 1 ha, kui õigustatud subjekt ei lepi ehitise omanikuga kokku teisiti; 3) muu ehitise juures ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses. Vastavalt
lõikele 2, kui õigusvastaselt võõrandatud maal asuva elamu omanik soovib maad osta rohkem kui 2 ha ja õigustatud subjekt soovib maa tagastamist ning nad ei jõua omavahel kokkuleppele kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks, erastatakse elamu omanikule vabade piirnevate maade arvel kuni 50 ha.
lõikest 9 tuleneb, et § 9 alusel mittetagastatava ja ostueesõigusega erastatava maa, sealhulgas ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas.
lõige 3³ sätestab, et ehitise (ehitiste kompleksi) teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel arvestatakse seaduslikus korras koostatud ja kinnitatud ehitusprojekte, mis põhjendavad sellele ehitisele juurdeehitamise või selle ehitisega seotud teise ehitise rajamise vajadust, kui see ei kahjusta maa tagastamise õigustatud subjekti huve. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine toimub Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998 määrusega nr 144 kinnitatud “Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra” 7 (edaspidi ETMkord) kohaselt, mille punkt 4 sätestab samuti, et ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel tuleb arvestada, et: - ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse kooskõlas maakorralduse nõuetega (punkt 1); - ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu ekspluateerimise (avarii-, pääste-, tuletõrje- ja sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise (punkt 2); - ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel arvestatakse, juhul kui see ei kahjusta maa tagastamise õigustatud subjekti huve, seaduslikus korras koostatud ja kinnitatud ehitusprojekte, mis põhjendavad sellele ehitisele juurdeehitamise vajadust või selle ehitisega seotud teise ehitise rajamise vajadust (punkt 5). Eeltoodust nähtub, et
tehakse selget vahet elamu ja muu ehitise vahel, samuti, tehakse vahet, kas maad erastatakse ostueesõigusega ehitise juurde või ehitise teenindamiseks vajaliku maana.
kohaselt erastatakse maad ostueesõigusega üksnes hajaasustuses paikneva elamu, suvila ja aiamaja ning sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone (hoonete kompleksi) (
¹ lõige 2²) juurde ning sellisel juhul tuleb erastamisavalduse lahendamisel lähtuda taotleja avalduses märgitud erastamiseks taotletava maa ulatusest (suurusest). Hajaasustuses paikneva muu ehitise ning tiheasustuses (linnas) paikneva mistahes ehitise puhul erastatakse maad ostueesõigusega ehitise teenindamiseks vajaliku maana, kusjuures ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuse (suuruse) äramärkimine taotluses ei oma mingit tähtsust, sest ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramise õigus ja kohustus on kohalikul omavalitsusel ning selle määramisel tuleb lähtuda
lõikest 3³, arvestades ehitise kasutusotstarvet, maa-alal paiknemist ja otstarbekust. Seega, muu ehitise omanikul ei ole ühtegi seaduslikku alust nõuda ehitise teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamist tema poolt taotluses märgitud ulatuses, sest maa erastamise taotleja ei ole pädev ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatust (suurust) määratlema, vaid see on seadusega antud kohaliku omavalitsuse pädevusse. Kohalik omavalitsus, kui
² lõikes 1 sätestatud maa erastamise eeltoimingute tegija, peab eeltoimingute teostamisel ja otsustuste tegemisel lähtuma tegelikust olukorrast ning olema veendunud, et ehitis, mille juurde või mille teenindamiseks vajalikku maad erastamiseks taotletakse, on reaalselt ka olemas ja vastab
sätestatud ehitisele kehtestatud kriteeriumidele. Kui maad taotletakse erastamiseks lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustava ehitise, st et ka tulekahjus tugevasti kannatanud ehitise või tulekahjust järelejäänud varemete juurde, tuleb kohalikul omavalitsusel lähtuda
lõikes 3¹ sätestatust.
lõige 3¹ sätestab, et ehitisena
tähenduses ei käsitata ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavad ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks, kusjuures tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõike 1 punktis 8 sätestatu alusel. Kui kohalik omavalitsus määrab lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustava ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist. Kõnealuse sätte mõte ja eesmärk on vältida ostueesõiguse põhjendamatut kasutamist (näiteks maa ostueesõigusega erastamist 8 varemete juurde) ning võimaldada teostada ehitise omaniku ostueesõigust üksnes seaduses sätestatud kriteeriumidele vastava ning otstarbekohast kasutamist võimaldava ja kasutuses oleva ehitise teenindamiseks vajaliku maa omandamiseks. ETMkorra punkt 3 sätestab täpsustavalt, et lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavale ehitisele määratakse teenindamiseks vajalik maa üksnes juhul, kui kohalik omavalitsus määrab vastavalt
Sisuliselt on
lõikes 3¹ sätestatu diskretsiooninorm kohalikule omavalitsusele, mitte aga ehitise omanikule, mis tähendab, et olenevalt asjaoludest peab kohalik omavalitsus tegema valiku ja vastu võtma otsustuse, kas nõuda ehitise omanikult määratud tähtpäevaks ehitise korrastamist või selle kõrvaldamist. Seadusega kohalikule omavalitsusele antud diskretsiooniõigust ei saa kohalik omavalitsus delegeerida ehitise omanikule. Teisisõnu, kui seadusega on kohalikule omavalitsusele antud teatud küsimuse otsustamisõigus, siis ei saa kohalik omavalitsus tema pädevusse kuuluva küsimuse lahendamist edasi anda otsustamiseks isikule, kelle suhtes nimetatud otsus tuleks vastu võtta. Kuivõrd tegemist on kohaliku omavalitsuse kaalutlusõigusega valida ja otsustada kahe erineva seaduses sätestatud võimaluse vahel, siis järelikult, lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustava ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva määramine on kohaliku omavalitsuse õigus, mitte kohustus. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 4 lõikest 2 tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Seega on kaalutlusõiguse kohaldamisel kohaliku omavalitsuse ülesandeks on välja selgitada tegelik olukord, st ehitise tegelik seisukord, ehitise omaniku huvi ja ka tema võimalused hoone kordategemiseks jms ning seejärel otsustada, kas lasta ehitise omanikul ehitis korrastada või see hoopis kõrvaldada. Kohalik omavalitsus võib määrata tähtpäeva ainult selliste lagunenud ja kasutusest välja langenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustatavate ehitiste kordategemiseks, mille kordategemine on
mõttes ka reaalselt võimalik. Seega, tähtpäeva määramisega ehitise kordategemiseks antakse ehitise omanikule võimalus täita maa ostueesõigusega erastamiseks seaduses sätestatud tingimused ning pärast ehitise määratud tähtpäevaks kordategemist on ehtise omanikul õigus ostueesõigusega erastada ehitise teenindamiseks vajalik maa. Kui omanik hoonet korda ei tee, ei ole tal ka maa erastamise õigust.
on reformiseadus ehk eriseadus ja EhS on nn lihtseadus. Kuna EhS-s ei ole ette nähtud erisätteid, mis kuuluksid kohaldamisele maareformi läbiviimisel, siis tuleb maareformi läbiviimisel lähtuda
-est kui eriseadusest ning EhS-st kohaldatakse maareformi osas üksnes
-s sätestatud ulatuses, so peamiselt ehitise mõiste sisustamisel. EhS § 2 lõike 6 kohaselt on ehitamine: 1) ehitise püstitamine;2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine;4) ehitise tehnosüsteemide muutmine;5) ehitise lammutamine. EhS § 12 lõike 2 kohaselt peab ehitamiseks olema ehitusluba, kuid viimane ei anna veel õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada. Seega võib ehitama hakata maaomaniku nõusolekul. Sisuliselt saab ehitusloa väljastamist pidada põhjendatuks ainult maa omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud piiratud asjaõigus (hoonestusõigus). Samas, õigusaktidega ei ole kellelegi antud pädevust anda nõusolekut ehitusloa alusel jätkuvalt riigi omandis olevale maale ehitamise alustamiseks. 9 Kuivõrd
lõikest 3¹ tulenevalt ei käsitata lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid hooneid ehitistena
tähenduses ja kuivõrd EhS § 2 lõike 6 tähenduses on ehitamine ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, tehnosüsteemide muutmine ja lammutamine, siis ei ole ka nimetatud ehitiste kordategemine või kõrvaldamine käsitletavad ehitamisena EhS § 2 lõike 6 tähenduses, mis nõuaks EhS alusel ehitusloa väljaandmist. Vastupidi, kohalikul omavalitsusel ei ole õigust välja anda EhS-es sätestatud ehitusluba lagunenud ehitise kordategemiseks või kõrvaldamiseks. Juhul, kui kohalik omavalitsus otsustab
lõike 3¹ alusel ehitise kordategemise või kõrvaldamise ja määrab nendeks tegevusteks vastava tähtaja, siis sisaldab vastavasisuline otsustus vastavalt kas ehitise omaniku õigust ja ka kohustust ehitis korrastada või siis kohustust ehitis kõrvaldada. Iseenesest on “ehitise kordategemine” määratlemata õigusmõiste, mida peavad, konkreetset olukorda arvestades, sisustama kohalikud omavalitsused. Sellise tegevuse eelduseks on, et ehitis oleks sellises seisundis, mis võimaldaks seda ehitist veel korda teha.
lõike 3¹ mõttes tähendab hoone kordategemine eeskätt seda, et lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustav hoone viiakse selle kordategemise käigus sellisesse seisukorda, mis võimaldaks hoonet käsitleda ehitisena
Ehk kordatehtud hoone ei tohiks oma väljanägemiselt enam kahjustada tunduvalt ümbrust ja maastikupilti ning peaks olema ka sihtotstarbeliselt kasutatav, mis tähendab, et ehitis tuleks sisuliselt korrastada vastavalt ehitise varasemale kujule ja kasutusotstarbele, st et olenevalt olukorrast ja vajadusest tuleks ehitise korrastamise käigus eelkõige, kuid mitte ainult, parandada katus, sulgeda avad seintes, kindlustada või parandada seinad jms, et peatada hoone edasine lagunemine. Kui eelnimetatud ja ka võimalikud muud korrastustööd on tehtud, võiks kohalik omavalitsus otsustada teenindusmaa erastamise küsimuse. Kindlasti tuleks ka tulekahjus kannatada saanud hoone puhul arvestada hoone omaniku huvi hoone korrastada. Samas tuleb aga ka tulekahjus kannatada saanud hoone puhul välja selgitada hoone tegelik seisukord ja hoone omaniku huvi kõrval ka tema võimalused hoone kordategemiseks, st jõuda koostöös hoone omanikuga selgusele, kas hoone kordategemine on kohaliku omavalitsuse poolt määratava tähtaja jooksul ka reaalselt võimalik ning alles seejärel otsustada, kas lasta tulekahjus kannatada saanud hoone omanikul korrastada või nõuda hoopis selle kõrvaldamist. Kui hoonest on järele jäänud ainult vundamendi jäänused, siis ei saa vallavalitsus määrata tähtpäeva hoone kordategemiseks põhjusel, et tegemist oleks siis juba uue hoone ehitamisega, mitte vana hoone kordategemisega. Siinkohal ei oma tähendust asjaolu, et vundament on seisukorras, mis võimaldaks rajada sellele uut hoonet. Lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustava hoone taastamine ehk sellise hoone asemele sisuliselt uue hoone ehitamine ei ole kooskõlas
sätte ega mõttega ning sellist objekti, mis on lagunenud määral, mis nõuab taastamist ehk uue ehitise ehitamist, ei käsitata ehitisena
tähenduses. Hoone taastamiseks väljaantud ehitusluba ei anna maa ostueesõigusega erastamise õigust, sest vastavalt
lõikele 3 saab ehitisena
tähenduses käsitada vaid ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba. Kohalik omavalitsus võib ja saab määrata tähtpäeva ainult nende lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustatavate ehitiste kordategemiseks, mille kordategemine on veel võimalik ja kooskõlas
sätte ja mõttega. Lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustatavate ehitiste kordategemise alternatiivina sätestab
10 Eelpool märgitult ei käsitata
lõikest 3¹ tulenevalt selliseid hooneid ehitistena
tähenduses ning sellise ehitise kõrvaldamine on reguleeritud
Kohaliku omavalitsuse
lõike 3¹ alusel antud otsust, millega otsustati anda tähtaeg lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustava hoone kõrvaldamiseks, tuleb käsitleda kui lammutuskohustust hoone kõrvaldamiseks, mis ei vaja dubleerimist EhS-es sätestatud ehitusloa (lammutusloa) väljastamisega. Kui kohalik omavalitsus teeb otsuse ja määrab tähtpäeva ehitise kõrvaldamiseks, siis ehitise teenindamiseks vajalikku maad ei määrata ja järelikult on välistatud ka maa ostueesõigusega erastamine. 3) Siinkohal on olulised Riigikohtu halduskolleegiumi 15. detsembri 2004 kohtuotsuse kohtuasjas nr 3-3-1-57-04 esitatud seisukohad, et
i § 6 lõike 3¹ sisustamisel tuleb arvestada maareformi eesmärki ja et
lõiget 3¹ tuleb mõista selliselt, et õigusvastaselt võõrandatud maa õigustatud subjektile tagastamist saab takistada üksnes selliste ehitiste olemasolu, mida sihtotstarbeliselt kasutatakse või mida on võimalik sihtotstarbele vastavalt kasutada. Kui ehitis on lagunenud ja sihipärasest kasutusest väljalangenud, siis selline ehitis ei saa takistada õigusvastaselt võõrandatud maa õigustatud subjektile tagastamist. Samale seisukohale asus kolleegium ka
lõike 3¹ üldisel sisustamisel ja seda just seetõttu, et osundatud sättes antud regulatsioon võimaldab lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavad ehitised, mida ei käsitata ehitistena
tähenduses, teatavatel tingimustel korrastada, st viia vastavusse
S tähenduses) ja kasutusele võtta ehitusprojektis märgitud ja püstitamisel määratud eesmärgil, mis võimaldab määrata ehitisele teenindamiseks vajaliku maa ja seejärel ehitise omanikule erastada. Riigikohtu lahendis märgitu, et kui “ehitis on lagunenud ja sihipärasest kasutusest väljalangenud, siis selline ehitis ei saa takistada õigusvastaselt võõrandatud maa õigustatud subjektile tagastamist”, tähendab sisuliselt seda, et sellise ehitise juurde ei saa maad erastada. Võrdse kohtlemise põhimõtet järgides tuleb analoogia põhjal asuda seisukohale, et ka tagastamisnõudeta maal paikneva lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitise puhul tuleb järgida sama põhimõtet ning selliste ehitiste omanikke tuleb kohelda võrdselt nendega, kelle lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitised paiknevad tagastamistaotlusega maal. 4) Halduskohtu poolt Maa-ametile saadetud haldusasja materjalidest nähtub, et kaebaja omandas tulekahjus kannatada saanud saun-elamu (millest on püsti seinad ja korsten)
§ lõigete 3 ja 3¹ sisu ja mõtet ning sedastanud, et Türi VV poolt on määratud kaebajale kuuluva põlenud saun-elamu kordategemiseks tähtaeg, samuti on määratud teenindamiseks vajalik maa ning et pärast saun-elamu kordategemist on kaebajal võimalik erastada teenindamiseks vajalik maa. Samuti on maavanem õigesti märkinud, et kaebajale “maa ostueesõigusega erastamise avalduses soovitud 12 ha erastamisvõimaluse andmine ei oleks kooskõlas maareformi seadusega”. Türi Vallavolikogu
Maa-amet on seisukohal, et kaebaja selle väite, et ta ei tea ühtegi keelavat sätet, mis keelaks tulekahjus kannatada saanud elamu juurde maa erastamise, asemel oleks kaebaja oma kaebuse põhistamisel pidanud eeskätt tuginema neile konkreetsetele
sätetele, mis lubavad tal tulekahjus tugevasti kannatada saanud elamu, millest on püsti vaid seinad ja korsten, ja mis ei vasta hoonele ega elamule seaduses sätestatud tunnustele, ning mille puhul on tegemist lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustava ehitisega, mida ei käsitata üldse ehitistena
tähenduses, juurde maad ostueesõigusega erastada samadel tingimustel, kui nendele elamute omanikele, kelle elamud vastavad elamu tunnustele
tähenduses ja mis on kasutuses elamutena, kus ka tegelikult alaliselt elatakse. Maa-amet on seisukohal, et Türi VV poolt teostatud maa erastamise eeltoimingud: lagunenud ehitise korrastamiseks vähemalt üheaastase tähtaja määramine ja põlenud ehitisele 0,2 ha suuruse teenindusmaa määramine, vastavad
Türi VVl ei ole võimalik edasisi (järgnevaid) maa ostueesõigusega erastamise eeltoiminguid teha enne, kui ehitise omanik on ehitise korda teinud. Kaebuses esitatud taotlus ettekirjutuse tegemiseks on alusetu ja põhjendamatu ning ei vasta
sätestatule 12 ASJA ARUTAMISEL ESITATUD SEISUKOHAD M.T. ja tema esindaja jäid seisukohale, et teenindusmaa on määratud korraldusega nr 195 ja käesoleva ajani ei ole vallavalitsus seda haldusakti tühistanud ning haldusaktist tulenevalt tuleb vastustajal astuda samme, et kaebaja saaks erastada maa ja seejärel asuda ehitama. M.T. ei ole muutnud eelmise asja arutamise aja seisuga allesjäänud põlenud saun-suvila seisundit, mis nähtub fotodelt tlk 54-57 . Täiendavalt on see asjaolu kinnitust leidnud T.Kutti poolt esitatud fotodega tlk 178-195, mis ta palus teha sündmuspaigal vahetult enne käesolevat kohtuistungit. M.T. kinnitab, et ta ei ole asunud ehitama ega ole saanud ettekirjutust, et ta peaks ehitama mingil konkreetsel tähtajal. Tema sai aru, et ta peab lagunenud ja põlengust kannatada saanud ehitise lammutama nii, et välistab selle avariiohtlikkuse, ladustab allesjäänud materjali ja korrastab. Vastavalt on temale esitatud nõudmised kirjaga, mille esitas kohtule tlk 10 (kaebuse lisa nr 5 ehk kiri 07.04.04.a.) ja mida märkis abivallavanem 18.07.03.a. kirjas nr 7-2.8/530 (tlk 161) . M.T. ei ole aru saanud, et temale on keeldutud 0,2 ha erastamisest või siis seatud mingid tähtajad või piirangud, mis takistavad või välistavad erastamistoimingute jätkamise. Vastupidiselt ei ole Türi Vallavalitsus enam üldse nõudeid ega ettekirjutusi teinud, ega on tegevusetu. M.T. palub lahendada kohustamisnõue, mille kohaselt peaks tulenevalt Tallinna RK määrusest jätkuma Maa ostueesõigusega erastamise korra kohane tegevus; ta ei tõlgenda määruse ettekirjutust nii, et maa erastatakse üksnes siis, kui ta saab ehitise valmis. Ta ei ole plaaninud, millal ehitada, vastupidiselt leiab, et temale on antud kinnitus, et ehitamine on lubatud vana projekti alusel, see on olemas ning kontrollitud pädeva organi poolt nii, nagu seda kinnitatakse temale antud vastustes ehk ta peab korrastama hoone heakorra tasandil. Kaebaja nõustub, et tema poolt oli pikka aega korda tegemata lagunenud ja avariiohtlik ehitise alune plats, kuid see on korrastatud vastavuses valla juhistega. Ta ei säilitanud hoone seinu, kuna sai aru, et tal tuleb korrastamine läbi viia ja et säilitamisele kuulub osa, mis ei tekita avariiohtu. Selle töö tulemusel on ta säilitanud vundamendi ja püsti on korstnajalg ja korsten. Kusagil ei ole nõuet, et ta peab ehitama. Saun-elamu endine omanik läks pankrotti ja talupere vara müüdi nõuete katteks enampakkumisel. Vallavalitsuse teadmisel ja nõusolekul on vara lubatud müüki. M.T. sai abivallavanemalt 29.08.03.a. kirja nr 17-4.2/595 (tlk 45) milles selgitatakse, et pärast ehitise korrastamist on õigus erastada ehitise juurde maad teenindusmaa piires ja projektikohane hoone taastamine on lubatud ning kontrollitud ehitusregistris; muudatuste puhul, mis ehitusseaduse järgselt kuuluvad ehitamise alla, on vajalik ehitusprojekt, mille alusel antakse ehitusluba. Sellest luges kaebaja välja lubaduse, et tal on olemas seaduslik ehitusprojekt ja selle alusel ta võib hoone taastada ega ole vajalik minna taotlema ehitusluba. Samas saab järeldada, et maa erastamine on lubatud ja vastustaja alusetult viivitab erastamise toimingute läbiviimisega. Kohus on kaebuse tähtaja küsimuse arutamisel teinud kindlaks, et kaebuse esitaja ei vaidlustanud teenindusmaa korraldust ning et tal ei ole võimalik enam kohtulikult nõuda 12 ha erastamise küsimuse lahendamist, kuivõrd tähtaeg kaebuse esitamiseks on möödunud. Vallavalitsus on endiselt seisukohal, et katastriüksuse moodustamist ei ole alustatud ja ehitis tuleb korda teha, seejärel on kaebajal õigus erastada üksnes määratud teenindusmaa. Ettekirjutuse tähtaja saabumisest ei ole ta midagi teinud, et lahendada kaebaja maa erastamise avaldus, kuna ootab, et kaebaja ise võtab ette ehitamise või teeb muud toimingud. Esindaja ei oska nimetada, mida kaebaja peaks konkreetselt tegema, loeb välja kaebajale saadetud vastustest, et ta kas peaks ehitama hakkama, taotlema ehitamisloa ehkki saab aru, et ehitist enam ei ole. 13 Vastustaja 29.08.03 a kirjas selgitati, et juhul kui kaebaja korrastab ehitise, saab erastada maad teenindusmaa piires, ehk korralduses äratoodud teenindusmaa ulatuses -0,2 ha. Selgitatud oli, kuidas taastada projektijärgne hoone, teha muudatusi - vajalik on ehitusprojekti hankimine selleks, et saada ehitusluba. KOHTU SEISUKOHT Kohus kuulanud ära protsessiosaliste seisukohad, uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 1.
lõike 1 kohaselt saavad ostueesõigusega maad erastada isikud, kellele maa on antud põliseks kasutamiseks Eesti NSV taluseaduse alusel või kellel on õigus osta maad ehitise või istanduse omanikuna vastavalt käesolevale seadusele, arvestades paragrahvis 21 sätestatud kitsendusi, samuti elamu-, korteri-, garaaži-, suvila- või aiandusühistu tema liikmete ühiskasutuses olevat maad. M.T. esitas Türi Vallavalitsusele Järvamaa Türi v. Jändja külas 12 ha elamu-ja maatulundusmaa ostu-eesõigusega erastamiseks 27.03.02.a. ( tlk 7). Kohus on lahendanud küsimuse, et M.T. ei saa ostu-eesõigusega erastada maad tema poolt soovitud 12 ha ulatuses. 2. Tulenevalt
lõikest 3² on elamu
tähenduses hoone, mille üldpinnast vähemalt 20% on ette nähtud alaliseks elamiseks ja ülejäänud osa põllumajanduslikuks tootmiseks või muuks elamuga seotud sihtotstarbeks. Elamu kohta sätestatut kohaldatakse ka lõpetamata elamu suhtes, mis vastab EhS tähenduses hoonele sätestatud tunnustele. Lõpetamata ehitise vastavus
S tähenduses hoonele sätestatud tunnustele, ja enne
-s muu ehitisena. Kohus leiab, et põlenud saun-suvilat ei saa kasutada alaliseks elamiseks, kuna ta on praktiliselt hävinud ja käesolevaks ajaks on sellest säilinud üksnes vundament ja korstnajalg korstnaga. Kohus nõustub Maa-ameti seisukohaga, et põlenud saun-suvilast säilinud osa ei vasta elamu tunnustele
tähenduses ja kaebaja seisukoht, et talle kuulub elamu, ei vasta tõele. EV Järva MV Arengu-ja planeerimisosakonna ehitus-ja hooneregistri registreerimise tunnistus tlk 6 toimikust nr 1046 ei anna alust väita, et kaebajale kuulub vallasvarana saunelamu. Kohtule esitati fotomaterjal, mis kinnitab, et tulekahju tagajärjel säiliseid hoonest üksnes varemaed ja käesolevaks ajaks on M.T. likvideerinud varemed ning ladustanud allesjäänud materjali. Objektist on alles vundament ja korstnajalg korstnaga. 3. Vaidluse põhjustas küsimus, kas kaebuse esitaja ostetud põlenud saun-suvilat saab käsitleda
alusel ehitisena, mis annaks kaebuse esitajale
lg 1 kohaselt õiguse erastada selle juurde maad avaldaja soovi kohaselt 12 ha ja käesolevalt selle teenindamiseks vajalikku maad 0, 2 ha ulatuses. 4.
Hoone või rajatis
tähenduses on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba. EhS § 2 lõike 1 kohaselt on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. 14 Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis - EhS § 2 lg 2; rajatis on ehitis, mis ei ole hoone - EhS § 2 lg 3. Rajatise kohta sätestatu kehtib sordiaretus-, teadus või kultuuriväärtust omava istanduse kohta, milleks käesolevas vaidluses kohaldamise alus puudub. Rajatise kohta sätestatut kohaldatakse ka kultuuriväärtusi omava endise mõisakompleksi ehitiste ja pargi suhtes, kuid ka antud aluse kohaldamiseks puudub võimalus. Kõnesolev objekt ei ole olnud istandus ega muinsuskaitseseaduses märgitud objektiks. Objekt ei ole ka
Samas märgitakse, et ehitistena ei käsitata ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Nimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 1. lõike punktis 8 sätestatud alusel. Kui kohalik omavalitsus määrab ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist. Türi Vallavalitsus korraldusega 26.08.03.a. nr 195 (tlk 8) määras põlenud saun-elamu juurde teenindusmaaks 0,2 ha vastavalt juurdelisatud plaanile. Aluseks võeti
määrus nr 144 „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra „ punkti 4 punktid 2 ja
Vastustaja selgitustest ei ole üheselt arusaadav, missuguse ettekirjutuse ta kaebuse esitajale tegi. Samal päeval tehti korraldusega nr 194 otsus likvideerida lagunenud ja avariiohtlik ehitis 01.09.04.a. See oli ajaliselt teine ettekirjutus. Selle ettekirjutuse kohaselt anti kaebajale aega korrastada või likvideerida lagunenud ja avariiohtlik ehitis 01.09.04.a. Kohus loeb ettekirjutusest, et M.T.il oli võimalus kas sellest korraldusest saadud õigusest tulenevalt korrastada ehitis, s.o ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramiseks korra p-is 2 märgitud maapinnaga püsivalt ühendatud hoone või rajatise rajamist või likvideerida olemasolev avariiohtlik lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustav ehitis. Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord“ punktis 3 sätestatakse: „Lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavale ehitisele määratakse teenindamiseks vajalik maa üksnes juhul, kui kohalik omavalitsus määrab vastavalt „Maareformi seaduse“ § 6 lõikele 31 sellise ehitise kordategemiseks tähtaja. 15 Kohus järgnevalt kontrollib, kas tegemist on 1) ajutise ehitisega; 2) lagunenud ehitisega; 3) kasutusest väljalangenud ehitisega või 4) ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustava ehitisega. Ajutine ehitis- EhS § 15 lõike 3 kohaselt on ajutine ehitis piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise ehitamise korral määrab kohalik omavalitsus ehitise kasutamise aja kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas. Saunsuvila kohta ei ole vastustaja esitanud andmeid, et see oleks olnud ajutine ehitis. Kasutusest väljalangenud ehitis- sisuliselt on kaebaja ja vastustaja ühisel seisukohal, et tegemist on kasutusest väljalangenud ehitisega, kuna puudub vaidlus, et põlengust ei ole õnnestunud päästa muud, kui endise hoone vundament, korstnajalg koos korstnaga; põlengus tagajärjel säilinud seinte osa on käesolevaks ajaks lammutatud. Endistes funktsioonides ja elamiseks põlengust säilinud osa kasutada ei saa ja ilma ehitamiseta seda kasutusse võtta ei ole võimalik, seega on tegemist kasutusest väljalangenud ehitisega. Ühtlasi on saun –suvila põlengus hävinud ehitisena ka lagunenud ehitis, kuna teda ei saa võtta kasutusele ilma, et ei alustataks ehitustegevust. Põlengust säilinud osas oli ehitis lagunenud ehitisena ohtlik ja kohalik omavalitsus pidas vajalikuks teha ettekirjutused , et kõrvaldada temast tulenev avariiohtlikkus. Samal ajal tuvastas Türi Vallavalitsus, et põlenud saun-suvila on ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustav ehitis, selle kohta on toimikusse esitatud eelnevalt viidatud fotomaterjal. Kaebaja ei vaidlustanud asjaolu, et ettekirjutuse eelselt põlengukoht ja säilinud saun-suvila osad ning kahjustunud hoone seinad, mahakukkunud põlenud materjal kahjustas ümbrust ning maastikupilti ja ta teostas nõutud korrastustööd, ladustas säilinud vajaliku materjali. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebuse esitajale kuulunud lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti kahjustavale ehitisele sai määrata sõltuvalt tegelikest asjaoludest üksnes teenindusmaa, mitte kaebaja soovitud 12 ha maad ning et vajaliku maa saab määrata pärast sellele ehitisele seaduses sätestatud alustel ja korras kasutusloa andmist vastavalt Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p 3. Viide EhS § 40 lg 1 ja lg 3 on ilmselgelt tehtud korralduses nr 194 põhjusel, et viidata korrastamise või likvideerimise põhjustele, kuigi ähmastab vastustaja seisukohta, kas ta käsitles olemasolevat ja põlengust säilinud varemeid ehitisena või ajutise ehitisena. Ettekirjutuse aluseks oleva normina EhS § 40 lg 3 tähendanuks, et ta käsitleb varemeid ajutise ehitisena, mis kuulub lammutamisele või likvideerimisele kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks, samas viide lg 1 annab alust järelduseks, et vastustaja käsitles varemeid inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitisena, mille selle omanik peab viima vastavusse ehitisele esitatavatele nõuetele või lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks. Kohus järeldab ülaltoodust, et vastustaja pidas korralduse nr 195 väljaandmisel võimalikuks tõlgendada olukorda nii, et kaebuse esitajal on olemas ehitis, mida saab korrastada ja määrata teenidusmaa, kuid mitte elamiskõlbulik elamu. Kohus leiab, et käesoleval ajal on tekkinud teistsugune olukord ja ettekirjutuse täitmise käigus on kaebuse esitaja likvideerinud olemasoleva põlengust säilinud ehitise varemed. Kohtu arvates on Türi vallavalitsus on kaebuse esitajale esitanud ettekirjutused, mis ei ole olnud üheselt selged, kuid vaatamata sellele pidas kaebaja võimalikuks neid täita. Kuna 26.08.03.a. korraldusega nr 195 ja korraldusega nr 194 andis vallavalitsus mõista, et ta määrab teenidusmaa suuruses 0,2 ha, siis soovibki kaebaja vastavate toimingute teostamist, samas aga andis kaebajale kohustuse kas korrastada avariiohtlik ehitis või likvideerida see 01.09.04.a. Kahe korralduse kontekstist tulenevalt sai M.T. teha otsustuse, kas ta suudab 16 tähtajaks korrastada ehitise või siis likvideerida selle. Kohus leiab, et juhul, kui M.T. soovinuks lagunenud ja avariiohtlikku ehitist korrastada, siis tulnuks tal viia see seisukorda, mis võimaldaks maa erastamise
lg 3.1 ja 3.3 ja määrusega nr 144 korra p 3 alusel ehk teenindusmaa määramine oleks võimalik peale ehitise seaduses sätestatud alustel ja korras kasutusloa saamist. Käesolevalt on M.T. aga ekslikult seisukohal, et tal on elamu, mille juurde tal on juba maa määratud ja tal on õigus nõuda katastriüksuse moodustamist. Kohus leiab, et sellist ettekirjutuse tegemise õigust käesolevalt kohtul ei ole. M.T.il ei ole vallasvarana maatükil saun-elamut, mille märgib ära hooneregistri eelnevalt viidatud õiend tlk 6. 01.09.2004.a. ei ole M.T.il enam lagunenud ja avariiohtlikku ehitist, kuna ta ei asunud põlengust säilinud hoonet taastama, vaid likvideeris selle. Tähtaeg 01.09.04.a. viitas võimalusele see korrastada või siis likvideerida. Maad saab määrata ehitise teenindusmaana ikkagi vaid ehitise juurde ja siis, kui see on korrastatud nii, et saab väljastada kasutusloa. Kohus nõustub kaasatud Maa-Ameti seisukohaga, et kaebuse esitaja on ekslikult väitnud, et teadaolevalt ei ole olemas ühtki seadusesätet, mis keelaks tulekahjus kannatada saanud elamu juurde ostueesõigusega erastada maad vastavalt
Vallavalitsuse tegevusest ei selgunud, kas ja kuidas tegi Türi vallavalitsus kindlaks hoone tegeliku seisukorra ning missugustel kaalutlustel pidas võimalikuks hoone kordategemise, sj lühikese tähtajaga 1 aasta; ehkki sisuliselt teistkordse tähtaja pikendamisega võitis kaebaja lisa-aasta, on tähtaeg ehitamiseks olnud ilmselt kaalutlematult lühike. Kuid kaebaja ei ole selle tähtaja pikkust vaidlustanud ja on määratud tähtaegadega nõustunud. Sisuliselt tuleb ehitada antud hetkel ja olukorras uus hoone. Vallavalitsuse ettekirjutus andis kaebajale küll valikuõiguse, kuid fikseerimata on hoone selline seisukord, mis tagantjärgi võimaldaks kindlaks teha, kas hoonet oli võimalik taastada.
Kuna Türi vallavalitsus määras alternatiivina lammutuskohustuse (likvideerimise), siis tähtpäevaks likvideerimise kohustuse täitmiseks ei olnud vaja määrata teenindusmaad ja eksitab kaebajat. Vastustaja, teades ja väites, et kaebajal ei ole enam olemas ehitist, mis vajaks teenindusmaad, peaks langetama otsustuse, kas Türi Vallavalitsuse korraldusega nr 194 antud kohustus on täidetud või mitte ja fikseerima selle olukorra, et kaebuse esitajal tekiks kindlus, kuidas ta peab edasi talitama. Käesolevalt vastustaja seisukoht, et enam ei ole ehitist, mis vajaks teenindusmaad ja samal ajal antud kirjalikud selgitused, et kaebaja peab alustama ehitamist ja siis kasutusloa saamisel hakatakse teenidusmaa määramise kaudu teostama maa erastamiseks vajalikke toiminguid, on kohtu arvates ebapiisav juhis, mis annaks kaebajale garantiid, et ta talitab edaspidiselt õiguspäraselt, mis viib soovitud tulemusenierastada maa. Arusaamatuks jääb kohtule siinkohas vastustaja tegevus ka põhjusel, et vastustaja seletuste kohaselt on korraldusega nr 195 teenindusmaa määramine olnud vajalik ka juhuks, kui ta teostab likvideerimistöid. Kui vastustaja leiab, et tema korralduse eesmärgiks oli teenidusmaa määramine vaid põhjusel, et kaebaja tohiks ehitise lammutamiseks viibida maa-alal, siis ei ole asjakohased selgitused, et teenindusmaa määramine on teostatud eesmärgil, et kaebaja taastaks hoone ja seejärel saaks kasutusloa hoonele, mis võimaldab maa erastamise. Enne ettekirjutuse tegemist pidi olema vastustajale selgunud, missugused tegevused on võimalikud ja vajalikud. Kirjalikud selgitused kaebuse esitajale annavad samas aluse väita, et vastustaja tegelikuks sooviks on anda kaebuse esitajale võimalus ehitada senise hoone asukohta endise projekti alusel uus hoone. Nii on kaebuse materjalidele lisatud Järva maavanema vastuses 07.04.04.a. leitud, et peale saun-suvila kordategemist on võimalik erastada ehitise teenindamiseks vajalik maa. Kohtuistungil viibinud esindaja kinnitas, et kui kaebaja teeb hoone korda, siis ta saab 0, 2 ha maad erastada. Seega kinnitab vastustaja esindaja jätkuvalt soovi asuda maa erastamisele, kui on täidetud vallavalitsuse poolt esitatud tingimus- rajada hoone. Neist vastuolulistest seisukohtadest ja kaebajale antud juhistest järeldab kohus, et vallavalitsusel tuleb anda kaebuse esitajale uus tähtaeg juhul, kui ta leiab, et seaduse kohase hoone rajamine on võimalik; seda enam, et 17 tehtud ettekirjutuse tähtaeg on möödunud ja 01.09.04.a. ja vastustaja ei ole uut tähtaega andnud. Kohus leiab, et vastustaja ei saa tegevusetult oodata ettekirjutuse tähtaja möödumisel, mis kaebaja järgmiselt ette võtab. Kui omavalitsusel on kohustus kaebaja esitatud maa erastamisavaldus lahendada, siis ettekirjutuse tähtaja möödumisel tuleb tal vältimatult uuesti võtta seisukoht, mis avalduse lahendamiseks tuleb teha, vastupidiselt ei oleks vajadust teha ettekirjutusi. Kohus leiab, et antud juhul kohalik omavalitsus on pädev langetama otsustust, kas tema ettekirjutuse nõuded on täidetud ja samas vastu võtma otsustust, kas ta annab välja uue ettekirjutuse ja määrab vajaliku aja, mis võimaldab kaebuse esitajal hoone ehitamise, mis annab õiguse määrata teenindusmaa ja asuda teostama maa erastamiseks vajalikke toiminguid. Kohtul vastavat ettekirjutuse tegemise õigust ei ole. HMS § 4 lg 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse poolt antud diskretsiooniotsused, millest kohus järeldab, et kaebuse esitajale anti võimalus etteantud tähtajal korrastada põlengust säilinud ehitis, seda peeti ka võimalikuks ning vastustaja väidetel peetakse võimalikuks veel ka käesoleval ajal ning seejärel erastada
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.