ga lubatud ja ta soovis selgitust, miks niimoodi talitati. Ta esitas küsimuse, millal avatakse see osakond, milles viibib tema, jalutamiseks lokaaltsoonis. Juhindudes neist arusaamadest soovis ta, et direktor väljastaks temale II osakonna „isoleerimise käskkirja“. Veel märkis ta, et palub kirjalikku vastust ja ta ei piirdunud suulisel vestlusel antud selgitusega. Ta oli enne kirjalikku pöördumist viibinud direktori vastuvõtul, kuid suuline selgitus ei veennud teda ja selleks, et esitada tegevusele edasikaebus justiitsorganitele või mujale, vajas ta kirjalikku vastust. Kirjaliku vastuse saamisel on tema arvates võimalik edukamalt kaitsta oma õigusi. Päringus märkis ta p-is 4 selle tõttu, et palub vastata „ilma kohvile kutsumata“. A.S. ei ole temale antud vastusega nõustunud järgmistel põhjustel. Igal isikul on õigus saada oma päringule vastus, mis vastab Põhiseaduse printsiipidele ja kehtivale
le. Ta leiab, et esitas päringu tuginedes Avaliku teabe
le. Selle
kohaselt on vangla info valdaja ja vastus peab kajastama soovitavat informatsiooni. Temale ei ole vastatud selles ulatuses, mis ta oli soovinud. Vastus ei ole kooskõlas sama
Kuid see ei ole ainus rikkumine. Murru vangla reglement 22.04.04.a. märgib ära vastamise põhimõtted. Vastamisel tuleb ära näidata, kuidas saab sellele vastusele esitada edasikaebus. Kui seda märgitud ei ole, siis on sellel tegevusel diskrimineeriv iseloom ja põhiseaduses antud garantiid rikutud. Isoleerimise käskkiri kuulub läbivaatamisele ja see on kaevatav haldusakt. Selline isoleerimine, mis tegelikkuses oli toime pandud, ei vasta seaduslikkuse nõuetele. Ta vaidlustas kohtus haldusakti, mille alusel isoleerimine läbi viidi ehk käskkirja nr 136. See oli arutamisel teises haldusasjas nr 3-761/05. Käesolevalt esitab kohustamisnõude. Ta jääb ka seisukohale, et soovib saada oma pöördumisele
nõuetega kooskõlas olevat vastust, millele lisatakse direktori käskkiri, mida ei ole temale seni väljastatud ja mis ei ole väljastatud ja tema poolt teises haldusasjas vaidlustatud käskkiri nr
ga ettenähtud korras (esitada uus vastus). Kohus leiab, et A.S.i esitatud pöördumine kuulus vastamisele 10.11.04 a vastu võetud Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise
alusel. Seadus kuulutati välja Vabriigi Presidendi 18.11.04.a. otsusega nr 719. Edaspidi MSVS. Asja materjalidest ja kaebaja selgitustest nähtub, et ta esitas oma pöördumise Murru vangla direktorile 05.05.2005 aastal ja sellele kirjalikule pöördumisele sai 30.05.05.a. vormistatud vastuse kätte 31.05.05.a. MSVS reguleerib isikule vastuse esitamist
kehtima hakkamisest niivõrd, kuivõrd see ei ole sätestatud teiste seadustega. Kohus leiab, et antud juhul tuli vastus esitada MSVS alusel . Kohus selgitab seda alljärgnevalt. 2) MSVS § 1 sätestab järgmiselt selle
reguleerimisala. Vastavalt § 1 lg 1 seadus sätestab isiku pöördumisele vastamise korra niivõrd, kuivõrd see ei ole sätestatud teise
ga. Lg 2 kohaselt käesolevas
s ettenähtud haldusmenetlus toimub haldusmenetluse
s sätestatud korras, kui käesolev seadus ei näe ette teisiti ja lg 3 kui pöördumises taotletakse avalikule teabele juurdepääsu võimaldamist, vastatakse pöördumisele avaliku teabe
s sätestatud korras.
Vastavalt lg 1 on adressaat käesoleva
tähenduses riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus, organ, ametnik, töötaja või kollegiaalorgani liige. Adressaadiks ei ole Riigikogu liige ega kohaliku omavalitsuse volikogu liige. Vastavalt lg 2 on märgukiri käesoleva
tähenduses isiku pöördumine, millega isik: 1) teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks; 2) annab adressaadile teavet. 4 Vastavalt lg 3 on selgitustaotlus käesoleva
tähenduses isiku pöördumine, milles isik: 1) taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine; 2) taotleb käesoleva
§-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist. Kohus leiab, et A.S. palus adressaadilt (Vangla direktorilt) teavet osas, milles ta esitaba oma küsimused ehk palve anda selgitus, „miks teine eluosakond on isoleeritud“ ja selgitus küsimuses, „millal avatakse osakond vabaks jalutamiseks lokaaltsoonis“. Kohtuistungil A.S. selgitas, et kolmas palve oli soov saada analoogne käskkiri temal olemas olnud käskkirjaga nr 136, mille ta on kohtus haldusasjas nr 3-05-444 vaidlustanud. Ta sai suuliste selgituste alusel aru, et tema nägi käskkirja nr 136, mis oli antud välja 23.12.04.a. ja millega nn isoleeriti teine eluosakond. Selle oli allkirjastanud G.Bergvald, kes A.S.i teada ei ole vangla direktor. A.S. järeldas sellest, et siis peab olema ka direktori ehk O.Israeli poolt allkirjastatud käskkiri, mida ta soovis näha. O.Israeli antud käskkirja ta ei ole saanud ja soovib, et see väljastatakse. Et see taotlus on rahuldamata, siis leiab, et tema kohustamisnõude rahuldamisel tehakse vanglale ettekirjutus väljastada seni väljastamata käskkiri ( tlk 47 istungi protokoll). Kuna vanglal O.Israeli allkirjastatud käskkirja väljastada ei olnud, siis ei saanud vangla midagi väljastada ja selle tõttu andis selgituse, kuidas kinnipeetavad paigutatakse eluosakondadesse ja miks vangla direktor kinnitab päevakava, mis võimaldab jalutamise kindlates tsoonides. Vastustaja kinnitas, et ta uuris kaebaja probleemi ja saanud aru, et A.S.il on olemas käskkiri nr 136, andis teabe koos õigusliku põhistusega. 3) MSVS § 3 tulenevalt on isikul õigus saada vajadusel õigusalast selgitust. Õigusalaste selgituste andmisel ametiasutus annab tasuta selgitusi tema poolt välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude, asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta. Kuna A.S.i pöördumisest võib välja lugeda, et ta soovis vastuseid oma küsimustele ja nendele vastuste andmine eeldas ühtlasi lühidat õigusalast selgitust, siis leiab kohus, et kaebaja pöördumine oli esitatud selgitustaotlusena. 4) A.S.i väidetel oli ta kasutanud võimalust viibida direktori vastuvõtul, enne kui esitas kirjaliku selgitustaotluse. Isiku vastuvõtmine suulise pöördumise esitamiseks oli seega temale garanteeritud. Vaatamata märgitule otsustas ta uuesti esitada küsimused, kuna ta väidetavalt vajas kirjalikku vastust, et otsustada, kas ta peaks pöörduma oma õiguste rikkumise korral kohtusse; ühtlasi soovis ta kirjalikku dokumenti juhuks, kui on vajalik tõendada vastuse saamine või saadud vastuse sisu. 5) Sama
§ 5 lg 1 märgib, et vastamiskohustus on adressaadil; lg 2, et kui märgukiri või selgitustaotlus on adresseeritud asutuse või organi ametnikule või töötajale, võib tema asemel vastata sama asutuse või organi teine pädev ametnik või töötaja. Kui märgukiri või selgitustaotlus on adresseeritud mitmele ametnikule, töötajale või kollegiaalorgani liikmele sama asutuse 5 või organi piires, võib sellele vastata ühiselt. Lõike 3 kohaselt, kui adressaat leiab, et ühtegi märgukirjas esitatud seisukohta või ettepanekut arvestada või märgukirjale vastata või selgitustaotluses soovitud teavet või selgitust anda ei ole tema pädevuses, edastab ta märgukirja või selgitustaotluse pädevale asutusele või organile vastamiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul märgukirja või selgitustaotluse registreerimisest ning teavitab sellest isikut lõikes 8 sätestatud korras. Isiku teavitamine ei ole vajalik, kui märgukiri või selgitustaotlus edastatakse sama asutuse või organi teisele ametnikule või töötajale. Lõike 4 tulenevalt, kui adressaat leiab, et mõnda märgukirjas esitatud seisukohta või ettepanekut arvestada või selgitustaotluses soovitud teavet või selgitust anda ei ole tema pädevuses, edastab ta märgukirja või selgitustaotluse käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud korras. Adressaat märgib pädevale asutusele või organile saadetavas kaaskirjas, millistele märgukirjas või selgitustaotluses sisalduvatele küsimustele oodatakse vastust pädevalt asutuselt või organilt. Esialgne adressaat vastab märgukirjas või selgitustaotluses sisalduvatele küsimustele, millele vastamist ei ole jäetud teisele asutusele või organile. Lg 5 kohaselt märgukirja või selgitustaotluse saanud asutus või organ võib edastada selle vastamiseks ka asutusele või organile, mille üle ta teostab teenistuslikku järelevalvet, kui selline edastamine ei ole vastuolus märgukirjas või selgitustaotluses väljendatuga. Edastamine toimub käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud korras. A.S.ile vastas Gunnar Bergvald, kes on märkinud vastamisel oma nime ja ametikohana direktori asetäitja vangistuse alal direktori ülesannetes. Seega vastas G.Bergvald direktori ülesannetes. Kaebaja suhtes täideti vastamisel ülamärgitud § 5 tulenevad nõuded. Kaebuse esitaja on tekitanud probleemi põhjusel, et ta on ekslikult leidnud, et vangla direktorina sai käskkirja välja anda isikuliselt vaid O.Israel, mitte aga G.Bergvald. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et vastamisel on olnud Murru vangla direktoriks kohusetäitjana G.Bergvald, kuna ta on O.Israeli eemalviibimisel pandud täitma Murru vangla direktori kohustusi. Kaebajal ei tekkinud käesolevas vaidluses kahtlusi, et G.Bergvald täitis direktori ülesandeid. Vastavalt on G.Bergvald märkinud, et ta on vastamise ajal direktori ülesannetes. Seega juhul, kui vastamise tähtaeg langes ajale, mil O.Israel ei viibinud tööülesannete täitmisel, oli tema ülesandeid pädev täitma G.Bergvald. Seega on täidetud
Kaebaja soovis, et vastaks direktor. Kaebuse esitaja ei saa nõuda, et kui ta adresseerib kirja vangla direktorile, et siis vastab isikuliselt üksnes O.Israel. Samas nähtub, et ta ise esitas päringu G.Bergvaldile (vangla direktorile). Juhul, kui vastajaks peaks olema üksnes vangla direktorina O.Israel, ei oleks võimalik direktoril kasutada näiteks puhkuseseadusega antud õigust puhkusele või jääda haigestumisel haiguslehele. Direktor peab saama eemal viibida asutuse tegevusest ja tööst, kui ta on vabastatud ajutiselt oma töökohustuste täitmisest. Neil puhkudel, kui isik ei saa oma töökohustusi täita (haigus või puhkus jms
s märgitud juhud), siis täidab tema ülesandeid määratud kohusetäitja. Kohusetäitjal on õigus vastata kaebustele ja pöördumistele, vastupidiselt ei oleks võimalik järgida vastamise korda ja tähtaega ning O.Israeli töökohustustest eemaloleku ajal jääks A.S.i pöördumised vastuseta. Kaebuse esitaja ei märkinud pöördumisel, et ta soovib erandlikult vastust üksnes O.Israelilt isiklikult või 6 vastupidiselt soovib seda isiklikult G.Bergvaldilt. Seega on täidetud vastamisel ka lg 2 nõue, et kui märgukiri või selgitustaotlus on adresseeritud asutuse või organi ametnikule või töötajale (ehk antud juhul direktorile), võib tema asemel vastata sama asutuse või organi teine pädev ametnik või töötaja. Pädevaks ametnikuks oli G.Bergvald. Kaebaja pöördumist ei pidanud saatma edasi ka ühelegi muule ametiasutusele. Vangla ei ole saatnud pöördumist mujale ja täitis vastamise kohustuse. Samasugusel moel toimib ka haldusaktide allkirjastamine. Kui direktor peab andma välja ühe või teise käskkirja või korralduse, siis ta allkirjastab selle oma pädevuse alusel ametikoha järgi. Kui haldusakti andmise ajal on direktori kohuseid täitmas O.Israeli kohusetätitjana G.Bergavld või muu ametiisik, siis allkirjastab määratud isik vajaliku haldusakti märkides ära, et ta on direktori kohusetäitjana selle alla kirjutanud. Kohus leiab, et vastamisel anti vastused kõigile küsimustele. Vastuses märgiti ära lühike õiguslik põhistus, kuidas kinnitati vangla päevakava direktori poolt. 6) Kohus soovib ära märkida ühe olulise sätte viidatud
st. MSVS 5 lg 7 kohaselt ei pea ühele ja samale küsimusele või probleemile vastama korduvalt. Arvates
kehtima hakkamisest üheaegselt mitmel viisil samale adressaadile esitatud samasisulisele märgukirjale või selgitustaotlusele vastatakse üks kord. Kohus selgitab siinkohal A.S.ile, et põhimõtteliselt on vanglal õigus jätta ühele ja samale probleemile korduva pöödumise korral see vastamata. Seadusandja on andnud asutustele kaitse juhtudeks, kui isikud põhjuseta koormavad asutusi/ametnikke oma pöördumistega, kuigi nad on juba vastuse saanud. Kuna aga vastustaja on antud juhul pidanud võimalikuks A.S.ile vastata ka kirjalikult, siis lahendab kohus kaebaja kaebuse ja lähtub selle asjaoludest ja saadud vastusest. 7) Isikule vastatakse märgukirjas või selgitustaotluses esitatud aadressil kirjalikult või kokkuleppel muul viisil. Kaebuse esitaja soovis kirjalikku vastust ja see vastus vormistati kirjana, mis registreeriti 30.05.05.a. nr-ga 1107, kuigi vastuvõtul viibinud isiku pöördumisele võib vastata suuliselt vastuvõtu ajal. Märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses arvestamata jätmise põhjust. Selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Seadus lubab jätta vastuse andmata, mille kohta antakse vastav teave. Nii on § 5 lg 9 kohaselt võimalik vastamisest loobuda, kui märgukirja või selgitustaotluse sisu ei ole loetav või arusaadav ( § 5 lg 9 p 6) või kui pöördumine ei ole tehtud eesti keeles. Käesolevalt ei ole vastustaja loobunud vastamisest põhjusel, et päring ei olnud esitatud eesti keeles. Seadus märgib, et § 5 lõike 9 punkti 3, 6 või 7 alusel vastamisest loobumisel edastatakse märgukirja või selgitustaotluse esitajale viivitamata sellekohane teade. Teates näidatakse ära, milliste puuduste kõrvaldamisel oleks võimalik märgukirjale või selgitustaotlusele 7 vastata. Kaebuse esitaja pöördumist tõlgendati ega loobutud vastamisest põhjusel, et see oli ebatäpne või arusaamatu. 8)
Märgukirjale või selgitustaotlusele vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest. A.S. leidis, et temale oleks tulnud vastata mitte 30 päevast tähtaega arvestades, vaid aluseks võttes Avaliku teabe
tähtaegu (AvTS) ehk vastata tuli viivituseta või 5 päeva jooksul. Kohus leiab, et vastamisel on järgitud
s sätestatud tähtaega. Kui kaebaja esitas pöördumise 05.05.05.a. ja sai vastuse 31.05.05.a., siis on vastamisel järgitud MSVS tähtaega. Kohus leiab, et kaebuse esitaja teistsugune järeldus on tingitud sellest, et ta ekslikult arvab, et ta esitas teabenõude ja kohaldamisele tulevad avaliku teabe
normid. Vastamisel oli vajalik välja selgitada, miks A.S. uuesti pöördub vangla poole ja missugune käskkiri oli tal veel seni saamata. See asjaolu põhjendab vastamise tähtaja. MSVS § 8 kohaselt Avaldustele vastamise seadus tunnistati kehtetuks. Kohus on eelnevalt selgitanud, miks ta leiab, et käesolevalt tuleb vastamisel lähtuda MSVS normidest. Avaliku teabe seadust on omakorda muudetud. Avaliku teabe
s tehti järgmised muudatused: paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 asendati sõnad «avaldustele vastamise
s sätestatud korras avaldustele ja märgukirjadele» sõnadega «märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise
s sätestatud korras märgukirjadele ja selgitustaotlustele»; paragrahvi 23 lõike 2 punkti 5 teine lause muudeti ja sõnastati järgmiselt: «Selline teabenõue loetakse selgitustaotluseks ja sellele vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise
ga ettenähtud korras;». Avaliku teabe seadus on jõustunud enne MSVS ja alates 01.01.01.a. § 1 kohaselt on selle
eesmärk tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. § 2 (
reguleerimisala) lg 2 kohaselt käesolevat seadust ei kohaldata p 3 korral ehk märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise
s sätestatud korras märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisele, kui vastamine eeldab jäädvustatud teabe analüüsimist, sünteesimist või täiendava teabe kogumist ja dokumenteerimist. 9) Tähtaja probleemiga jätkuvalt seotult peab kohus vajalikuks selgitada järgmist. Kuna kaebuse esitaja leidis, et on olemas 2 osakonna nn isoleerimise käskkiri ja see on vajalik ja võimalik väljastada, siis leiab kohus, et käskkirja olemasolul oleks tulnud kohaldada AvTS sätteid ja selles osas täita pöördumine AvTS sätestatud nõuete alusel ja tähtajal. AvTS
kohaselt on teabevaldajaks lg 1 kohaselt 1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus;2) avalik-õiguslik juriidiline isik; 3) eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel. Vangla on avalik – õiguslik juriidiline isik.
avalikule teabele juurdepääsu võimaldamise 8 põhimõttele vastavalt lg 1 kohaselt demokraatliku riigikorralduse tagamiseks ning avaliku huvi ja igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuste täitmise võimaldamiseks on teabevaldajad kohustatud tagama juurdepääsu nende valduses olevale teabele
s sätestatud tingimustel ja korras. § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave (edaspidi teave) mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud
s või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. § 6 kohaselt on teabenõue on teabenõudja poolt käesolevas
s sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks ja § 7 tulenevalt on teabenõudjaks iga isik, kes esitab teabevaldajale teabenõude käesolevas
s sätestatud korras. § 8 lg 1 tulenevalt juurdepääs teabele võimaldatakse teabevaldaja poolt: 1) teabenõude täitmisega; 2) teabe avalikustamisega ja lg 2 kohaselt teabe avalikustamine on teabevaldaja poolt
ga sätestatud korras teabele juurdepääsu võimaldamine, ilma et selleks peaks teabenõuet esitama. Arvestades ka § 9, et teabevaldajale on pandud rida kohustusi ja ta on kohustatud võimaldama juurdepääsu tema valduses olevale teabele
s sätestatud korras (lg 1) ning selleks on lg 2 tulenevalt teabele juurdepääsu võimaldamisel teabevaldaja kohustatud tagama juurdepääsu neile dokumentidele, millele teabenõudja juurdepääsu taotleb ja millele teabenõudjal on juurdepääsuõigus (lg 2 p 1). Kui lähtuda sellest
nõudest, siis nõtud käskkirja olemasolul oleks see pidanud olema avalikustatud ilma, et kaebaja peaks nõuet esitama. Kui käskkirja oli siiski vaja ja kui see oleks ka välja antud, oleks olnud põhjendatud kaebaja pretensioon, et selles osas on käskkirja esitamisega või vastamisega viivitatud. Antud juhul oli kaebaja kinnitusel väljaantud käskkiri nr 136 ja see oli ettenähtud korras tehtud avalikustamisega kinnipeetavatle kättesaadavaks. Kebuse esitaja ise kinnitab, et ta sai selle käskkirja trükkida valvuri juuresolekul korrapidaja juures ja ta on selle käskkirja ka vaidlustanud. Et kaebaja seda on näinud kinnitab fakt, et ta sai teha äratrüki selle lisast ehk ulatuses, mis ta pidas vajalikuks. Vastustaja kinnitab, et käskkiri loeti kinnipeetavatele ette, päevakava on lisaks kättesaadav igal ajal nii nagu seda kaebaja on saanud kasutada. Kui tegemist oleks selle käskkirja väljanõudmise sooviga, siis AvTS § 18 lg 1 kohaselt tulnuks teabenõue täita viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul ja juhul, kui teabenõuet ei ole võimalik teabenõudja esitatud andmete puudulikkuse tõttu täita, siis teavitab teabevaldaja sellest teabenõudjat viie tööpäeva jooksul teabenõude täpsustamiseks (lg 2).
s sätestatud teabenõude menetluse tähtaegu arvestatakse alates teabenõude registreerimisele järgnevast tööpäevast (lg 3).
võimaldab teabenõude täitmise tähtaja pikendamise.Kui teabevaldajal on vaja teabenõuet täpsustada või kui teabe väljaselgitamine on aeganõudev, võib ta teabenõude täitmise tähtaega pikendada kuni 15 tööpäevani. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab teabevaldaja teabenõudjale viie tööpäeva jooksul. Seega leiab kohus, et kaebuse esitaja kaebus lähtub ekslikust eeldusest, et lisaks kaebajale kättesaadavaks tehtud käskkirjale nr 136 23.12.04.a. eskisteerib veel mingi käskkiri, mille allkirjastas O.Israel ja et see käskkiri on senimaani väljastamata. Kohus tuvastas, et kaebuse esitajale ei ole väljastamata käskkirja. 9 10) HKMS § 6 lg 2 p 2 kohaselt võib kaebusega nõuda sooritamata toimingu sooritamist. Kohus peab sellise kaebuse rahuldama, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: vastustaja on kohustatud sooritama toimingu, kaebuse esitajal on õigus nõuda vastustajalt toimingut; toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud; ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud. Kohustus toimingut sooritada ja sellele vastav õigus nõuda toimingut võib tuleneda
st, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust. Kuna kohus leiab, et kaebuse esitaja õigusi vastamisel ei ole rikutud, vastustajal ei ole sellist käskkirja välja antud, mis ekslikult kaebaja nõuab, siis tuleb jätta kaebus rahuldamata ja vastustajale ettekirjutus tegemata. Kaebuse esitaja on vangla direktori 23.12.2004.a. käskkirja nr 136 õiguspärasuse saanud Tallinna Halduskohtus vaidlustada eraldi vaidluses, mille suhtes teine kohtunik teostas kontrolli ja väljastas kaebuse esitajale otsuse 06.02.06.a. nr-ga 3-05-444. A.S. ei ole esitanud direktorile pöördumises kaebust ühegi ametniku või organi peale, mistõttu ei ole vastuses märgitud edasikaebamise korda või tähtaega. Kaebuse esitaja võib sooritamata toimingu sooritamist nõuda teiste seaduste alusel, sh kohtu menetlusseadustike normidest lähtudes ja kaebaja on HKMS alusel esitanud kaebuse kohtule kohustamisnõudena. Kaebuse esitaja ei esitanud tuvastamiskaebust kahjunõude või muul põhjendatud huvil. Kohus jätab kaebaja väited, mis ei ole asjakohased, tähelepanuta. Kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud. Vastustaja kohtukulunõuet ei ole esitanud. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 kohus OTSUSTAB: Jätta kaebus rahuldamata. Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb Tallinna Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. Karin Kalmiste kohtunik 10 . 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.